Atyn ataugha qorqatyn júqpaly dert taghy bir dosymdy alqymnan alyp, tynysyn taryltyp, esin jidyrmay qaytpas sapargha attandyryp jiberdi. Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng qoljazba bólimining mengerushisi Toqtar Álibekov qazaqtyng auyz әdebiyetine ólsheusiz ýles qosqan әdebiyetshi - ghalym edi.

Ómirden ótkenine az ghana uaqyt bolghan dosym Rafat Ábdiqúlov ekeui iynemen qúdyq qazghanday ghylymdyq joldyng «qara júmysshysy» edi. Ghylymda da әdiletsizdik kóp-ghoy, búl ekeui manday teri aghyl-tegil tamshylap, kýn demey, týn demey júmys isteytin, bir qyzyghy olar jasaghan enbekting maqtauyn kóbinese basshylyq jasaghan pysyqtar estip maldansa, búlar maqtau dәmetpeytin, istegen isterining nәtiyjesinen nәr alyp, qarapayymdylyghynan tanbaytyn meyrimdi jandar. Toqtar býkil qazaq әdebiyetining asyl qazynasy jauhar jyrlardyng jýz tomdyghyn qúrastyrushylardyng negizgi mamanynyng biri bolsa, Rafat klassik jazushy, shynayy akademik Múhtar Áuezovtyng elu tomdyghyn qúrastyrushylardyng negizgi mamanynyng biri edi. Osy ekeuinen on tórt jyl búryn jyr alyby Jambyl atamyzgha jala japqandargha qarsy maqala úiymdastyryp, súhbattasqan edim. Sol maqalany býgin kópshilikke úsynyp otyrmyn. Búl maqala әli kýnge deyin mәn-manyzyn joyghan joq dep bilemin. Ári әrtýrli pikir qayshylyghynda jýrgen jastargha Toqtar men Rafattyng auyz әdebiyeti men Jambyl múrasyn úzaq jyl zerttep baryp aitqan oi-pikirleri dúrys baghyt berip, oy óristerin keneytuge yqpal etedi dep ýmittenemin.

Jambylgha nege jala jabamyz?

Orystildi «Soboda slova» gazetining betinde keyingi kezde oqtyn-oqtyn qazaq últynyng iri túlghalarynyng qoghamdaghy bedelin tómendetuge baghyt alghan oryndy-orynsyz, ghylymy negizsiz maqalalar jariyalanuda. Búl mәsele meni de oigha qaldyrdy. Alghashqyda jeke pikirimdi bildirip, maqala jazghym keldi. Biraq ózimmen qyzmettes, auyz әdebiyetin, Jambyldy zerttep jýrgen dostaryma súraghymdy qoyyp, solardyng pikirin bergendi jón sanadym. Mening súraghyma baylanysty M.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng agha ghylymy qyzmetkeri Toqtar Álibek, «Áuezov ýii» ghylymiy-mәdeny ortalyghynyng ghylymy qyzmetkeri Rafat Ábdighúlov óz oilaryn bylaysha órbitken edi.

Toqtar Álibek, filologiya ghylymdarynyng kandidaty:

– Jalpy, keyingi kezde úly túlghalar turaly kóreghar pikirler payda boldy. әsirese Jambyl Jabaevqa, onyng ólenderine baylanysty, «ol ózi jyrlamaghan, bireuler jazyp bergen» degen sekildi daqpyrt kóp. Meninshe, búl – Jambyldyng múralaryn, qazaq әdebiyetin bilmeytin adamdardyng taratyp jýrgeni. Sebebi qalay aitsanyz da, Kenes dәuiri – ýlken dәuir. Ony biz tarihtan syzyp tastay almaymyz, joqqa shyghara almaymyz. Mysaly, sonyng ishinde kóptegen aqyndar boldy, halyq aqyndary qay kezende de qoghamnan tys qala almady. Kenestik kezende, sol kezenning sayasatyn, iydeologiyasyn, Lenindi, Stalindi jyrlamaghan aqyn joqtyng qasy, endeshe onday ónerpazdy tabu da qiyn. Mәselen, «Svoboda slova» gazetining redaktory Gýljan Erghaliyevanyng әkesi – aituly aqyn Hamit Erghaliyev. Ol turaly Kenes kezenin, Lenindi jyrlamady dep aitu qiyn. Alayda aqynnyng qyzy óz gazetinde «Jambyl aqynnyng jyrlaryn ózge bireuler jazyp bergen», «tapsyryspen jazady» degenine tang qalyp otyrmyn. Bizde múraghattardy qarasan, tom-tom kitaptar Leninge arnalghan. Kýn-kósem turaly ataqty aqyndardyng barlyghy jyrlady. Tipti halyq aqyndary, Arqadaghy Shashubay, batystaghy Núrpeyis, Kenenderding bәri de iydeologiyadan tys qala qoyghan joq.

Jambyl atamyz – Qazan tónkerisine deyin Jetisugha ghana emes, býkil qazaq eline, qyrghyz eline tanylyp qoyghan aqyn. Ádebiyetimizdegi mýiizi qaraghayday akademikterding arasynda da ol turaly jazbaghany joq. Ádebiyetten sәl habary bar adam Jabaevtyng jyryn jattady desek, artyq aitqandyq emes. Jambyl turaly kereghar jazatyndar, qaybir toptardyng mýddesin qoldap, әdeyi jansaq derekter taratatyn synayly. Áytpese Jambyldy kýstanalaugha esh ilik joq. Mәselen, Jambyldyng 1881 jyly Qúlmambetpen bolghan әigili aitysyn alayyq. Sonday-aq azuly aqyn Sarybaspen aitysy 1895 jyly bolghan, onyng da hatqa týsken birneshe núsqasymen tanystyq. Olar turaly jazylghan maqalalar bar. Shashubaymen aitysy 1909 jyly Almatyda ótken. Jambyldyng Kenes dәuirinen búryn da iri túlghalarmen birge jýrgeni, Jetisudyng batyr, biylerimen, Tezek tóre, qyrghyzdyng batyry Shәbden, Noghaybay, Qúdaybergenderding janynda óleng aitqany, jyrlaryn, dastandaryn shygharghany belgili. Biz kezinde bir aqyndy «baydy jaqtady», bir aqyndy «kedeydi jaqtady» dep taptyq túrghydan qaradyq. Shyn mәninde olay emes.

Óz elinin, óz jerinin, óz ruynyng joghyn joqtaghan Jambyl Qúlmambetpen aitysqanda óz ruynyn, Shashubaymen aitysqanda býkil Jetisudyn, qyrghyz aqyndarymen aitysqanda býkil qazaqtyng atynan sóz aityp, solardyng mýddesin kózdedi, dәriptedi. Olay bolsa, múnday dengeyli aqyndy «Lenindi, Stalindi madaqtady» dep jata qalyp tabalaudyng reti joq. Maqtasyn, madaqtasyn. Óitkeni ol da qoghammen tys ómir sýrip jatqan eshtenesi joq qoy. Al kenestik sayasat aqyndardy Kenes ókimetin maqtaugha mәjbýrledi. Sondyqtan bәri de múnday bastamadan tys qalmady. Býginde «Sovet ókimetin maqtaghan» dep aqyndardy joqqa shyghara bersek, kimimiz qalady? Sovet ókimeti Jambyl atamyzdy ýlken minberlerge alyp bardy, sol ýshin aitqandaryn jazatyn hatshy berdi. Ras, Jәkenning bilimi tómen bolghanmen, kókiregi oyau edi. Ol sayasattyng terenine boylap barghan joq. Sondyqtan oghan arnayy adamdar baghyt-baghdar siltedi. Ólenderin gazetke shygharghanda da redaksiyalyq zandylyq boyynsha óndedi. Búdan «Jabaevtyng jyrlaryn hatshylary jazyp berdi» deu – mýldem teris týsinik. Sebebi Jambyl olardan óleng súraytyn adam emes! Eger Jәkeng aqyndyqtan ada ne tanylmaghan jan bolsa, ol turaly beytalant degendey pikirding qisyny keler. Biraq myna maqala «Svoboda slova» qatty qatelesip, mýmkin qateleskisi kelip otyr.

Rafat Ábdighúlov, jambyltanushy:

– «Svoboda slova» gazetinde jaryq kórgen Jambylgha, Qarasay batyrgha qatysty maqalalardy da, keyingi jariyalanymdardy da oqydyq. Birneshe qazaq gazeti jauap materialdar berdi, olardyng avtorlarynyng ishinde ataqty aqyn jazushylar, auyz әdebiyetin de, jaba әdebiyetti de jetik biletin ghalymdar bar. «Svoboda slova» gazetining betinde mamandyghy qúrylysshy Seriktes Toqqúlov esimdi azamattyng maqalasy shyqty, jaqsy uәjder aitylghan. «Svoboda slova» gazeti búl taqyrypqa birneshe mәrte oraldy, súrau salyp, aighay salyp, irili-úsaqty taghy da maqalalar shyghardy. Olardyng ishinde gazet betine maqala da beruge jatpaytyn óte úyat mәseleler de kezdesedi. «Svoboda slova» gazeti úiymdastyrghan Jambyl turaly maqala tarihy shyndyqqa keremet jany ashyghandyqtan jazylyp otyr deuge kelmeydi. Búl jerde úsaq pendeshilikting nyshany kózge úryp túr. «Svoboda slova» gazetindegi osy taqyrypqa jazylghan maqalalarda birneshe ret Oljas Sýleymenovting atyna silteme jasalghan. Bizding student kezimizde «Az y Ya» kitaby jaryqqa shyqqan. Ony әreng degende sonau Atyraudaghy kurstas joldasymyzdyng aulynan aldyryp oqyghanbyz. Sol kitaptyng basynda Oljastyng «dlya blagonamerennogo chitatelya» deytin sózi bar bolatyn, sol kezde qatty oilanyp em, sózding maghynasyn onsha týsinbegen de shygharmyn, qazir oilap qarasam, Oljas kitabynyng ýlken jarylys tudyratynyn aldyn ala sezip, eskergendikten «blagonomerennyi» dep jazghan shyghar. Jambyl men Qarasaydy taqyryp etken maqaladan eshbir tereng ghylymy bilimdarlyqty kóre almadyq, dәlel taba almadyq. Jambylgha, Qarasaygha janaghy Oljas aitqan «blagonomerennyi» kózqarastyng joqtyghy anyq sezilip otyr. Jambylgha taghylghan negizgi eki aiyptyng biri onyng jyrlaryn hatshylar, audarmashylar jazghan deydi. Ekinshi aiyptyng týri mynau: «Jabaev stalinshil bolghan». «Qisyny solay-au» dep, adamdar ot basy, oshaq qasynda otyryp Jambyl «stalinshil» degen әngimeni jii aituy mýmkin. Biraq oilanu kerek qoy. Ana jyly «ORT» telebaghdarlamasynda orystyng ataqty rejisseri Nikita Mihalkovpen ótken súhbat esimde qalypty. Jurnalist qayta-qayta búryp әkelip, aituly balalar aqyny, әkesi Sergey Mihalkovtyng Kenestik kezende jaqsy ómir sýrgenin Nikitanyng aldyna tana berdi, Stalinmen jaqsy qatynasta bolghanyn aita berdi. Sondaghy kishi Mihalkovtyng jurnaliske aitqany:

- Siz bilesiz be, Stalin jóninde eng jaqsy ólendi kim jazdy? Jurnaliste jauap joq. Nikita Mihalkov sózin jalghap әketip bylay dedi:  

- Bilmeseniz aitayyn. Stalin jayly eng kórkem ólendi Pasternak jazdy.

... Endi Jambyl shygharmashylyghyna stalindik taqyryptyng qalay engeni turaly. 1936 jyly Jazushylar odaghynyng ýlken jiynynda qazaq aqyndaryna Stalindi jyrlaudy mindet etu mәselesi kóterilgen jәne osy jinalys qaulysynyng bir punktinde naq Jambylgha Stalindi jyrlatudyng jayy arnayy kórsetilgen. Sol kezdegi Jazushylar odaghy tóraghasynyng qoly qoyylghan búl qújat múraghatta saqtauly. Sonday-aq preziydenttik múraghat qoryndaghy bir qújatta Jambylgha "stalindik taqyryptyn" qalay ýiretilgeni jayly ýlken materialdar bar. Joghary shendiler, ataqty adamdar Jambyl aulyna keste boyynsha kezek-kezek kelip, oghan Stalin turaly dәris oqyghan. Tipti Jәkene qanday kitap oqytu kerek, qanday kino qaratu kerek degen mәsele boyynsha baghdarlama jasaqtalghan. Jambyl bolsa, oryssha bilmeydi, gazet-jurnal oqy almaydy ghoy.

Búl rette Jambylgha týrli dәrejedegi lauazym ókilderi kelip, «Jәke, Stalin – mynaday adam, Voroshilov degen – mynaday-mynaday. Siz olar jayly bylay jyrlauynyz kerek» dep, tapsyryspen jyrlatqan. Osy kezdi esine ala otyryp, 80-jyldardyng ishinde Jambyldyng jaqyn kelini Qantay esimdi apamyzdyng mynaday әngime aityp bergeni bar:

- 1938-1945 jyldary Jambyldyng auylyna baryp, ýiine qonaq bolghan adamdargha kýtushi siyaqty kóp qyzmet istegem. So kezde kýtpegen jerden dýr etip esik aldyna mashina toqtay qalatyn da, almatylyq ókilder qaptap ketetin. Jәkenmen amandasa salyp, o kisini «mynaday-mynadaydy aitynyz» dep qinay bastaytyn edi. Sonda Jәkenning aitqan myna sózi әli esimde: «Ói, sender, meni nege zorlaysyndar, sender mening óz aitqanymdy jazyp almaysyndar ma?»

Jambyldyng Stalin taqyrybyndaghy ólenderi ózining kózi tirisinde jaryqqa shyqty da, olar keyingi jinaqtarynyng barlyghynda basyla berdi. Ózimning tiyisti ghylymy taqyrybym boyynsha songhy on shaqty jyl auqymynda 32-jyldardan bergi «Sosialistik Qazaqstan», «Egemen Qazaqstan», «Qazaq әdebiyeti», «Kazahstanskaya pravda» gazetterin paraqtap shyghugha tura keldi. «Pravda», «Liyteraturnaya gazetany» da qaradyq. Osylardan Stalindi dәripteu qay jyldan bastalghany anyq kórinedi. Ádebiyetke iydeologiyalyq qysym, meninshe, 1932-1934-jyldary bastalghan, al 1936-jylgha jaqyndaghanda Stalindi dәripteu tipten әsirelenip ketken, Úly Otan soghysy bastalghanda búl taqyryp sәl sayabyrsyghanday kóringenimen, soghys bitkesin qaytadan kýsh ala bastaghan. Sol gazet-jurnaldardy aqtarghan kezde eshqanday stalinshil dep kýdiktenuge bolmaytyn aqyn-jazushylardyn, ghalymdardyn, qogham qayratkerlerining Stalin turaly maqalalaryn kezdestirgende tanqalasyz. Eng bir lirik degen aqyndardyng ózi Stalinge poema da arnaghan, tolghaular da arnaghan. Sol kezdegi kóptegen jazba aqyndardyng ólenderi, tipti kólemi jaghynan da Jambyldyng Stalin taqyrybyndaghy jyrlarynan asyp týsedi. Jalpy, XX ghasyrdyng 50-jyldary kitabyn shygharghan jazba aqyndardyng shygharmalaryn saralaghan kezde olardyng 60-70% Stalindi dәripteu bolghany anyq bayqalady. Orys әdebiyetinde de solay bolghan. Arnayy týrde alghashqy kitaby sol kezde shyqqan aqyndardyng kitabynda әr 5-6 ólenning 3-4-inde Stalin dәripteledi, poemada da solay. Osyghan qarap qazaqtyng myqty aqyndaryn «stalinshilsin» deuge bolmaydy ghoy. Eskererligi, Stalin ólgennen song kózi tiri aqyndar keyingi jinaqtaryna әlgi «tabynushy» ólenderdi engizgen joq. Mine, olardyng Jambyldan aiyrmashylyghy osynda boldy. Qay bir jylghy Ghabiyden Qúlahmettin  «Jambyl stalinist pe?» degen maqalasyn oqydym, sonda kóp nәrsening beti ashylyp, jaqsy aitylghan. Áriyne, «Svoboda slova» gazetining jurnaliysi Ghabiydenning maqalasymen tanys bolmaghany kórinip túr. Jambyldy stalinshil desek, sol kezdegi jazghan, enbek etken aqyn-jazushylardyng bәri stalinshil bolyp shyghady.

Audarmashy Pavel Kuznesov Jambylgha óleng jazyp bergen degen dәiek úsynady. Al Jambyl shygharmalarynyng oryssha audarmalarynyng kóbi qazaqsha núsqasymen kórkemdik jaghynan tómen ekeni belgili. Sol sebepti «audarmashylar óleng jazyp berdi deu» esh qisyngha kelmeydi.

Jambyl shygharmalary jayynda eng birinshi 1924 jyly Shamghaly Sarybaev jazghan. Ol Jambyldyng qanday shygharmalar aitatynyn, aqyndyq túlghasy turaly qysqasha mәlimetter berip ketti. 1931 jyly Sәken Seyfullin «Qazaqtyng eski әdeby núsqalary» degen jinaq shyghardy. Onda Jambyl men Qúlmambet aitysy berilgen. Yaghny búl Jambyldyng әli iydeologiyalyq oramgha alynbaghan kezi ghoy. osy aitystyng arabsha jazylyp alynghan birneshe núsqasy Ghylym akademiyasynyng ghylymy kitaphanasynda jatyr. «Ótegen» jyrynyng bir núsqasy últtyq múraghatta sanaluy. Olardyng kóbisi arab, latyn әripterimen jazylghan. Qaydaghy bir Shostakovichke, Brusilovskiyge sengenshe, solardy saralau kerek. Búl taqyrypta maqala jazghyshtar sonday-aq, eng aldymen, Jambyldyng hatshylarynyn, audarmashylarynyng jazghandaryn, estelikterin oquy kerek edi. Bireu aitty eken dep, kýlli qazaqtyng aituly túlghasyna jala jabugha bola ma? Aytpaqshy, Leningradta tuyp-ósken Brusilovskiy soghys jyldarynda Qazaqstangha keldi. Soghysqa qatysqan joq. Núrghisa Tilendiyev, «Jas qazaq» әnining avtory Ramazan Elebaev siyaqty qazaqtyng birtuma daryndary soghysqa attanghanda Brusilovskiy soghys kezinde de jaqsy ómir sýrdi, «oq tiyip ketedi» dep uayymdaghan joq. Al Jambylgha ýy salyp berip, materialdyq kómek jasalynghany keybir adamdardyng kóniline syimaghany bayqalady. Múraghatta saqtalghan hattardy oqysanyz, sol kezde belgili adamdardyng Jambylgha jasalghan qamqorlyqty qyzghanghanyna kuә bolasyz... 

Evgeniy Brusilovskiyding atyn shygharghan muzykalyq shygharmalarynyng deni qazaqtyng halyq muzykasynyng negizinde jazylghan. Qazaq muzykatanushylary osynyng bәrin zerttep, enbekter jazyp jatyr, biraq solardyng bireuining «Brusilovskiy – plagiat» dep aitqanyn estigen emespin. Memlekettik múraghatta Brusilovskiyding estelikteri bar, sony oqysanyz, tek Jambylgha ghana emes, qazaqtyng basqa da iri túlghalaryna qatysty óte nashar ósek-ayan, ghaybat sózderdi aitynqyrap jibergeni andalady. Biraq Jambyl Jabaev turaly bolsyn, halqymyzdyng ózge de túlghalary turaly bolsyn, jýieli týrde maqala jazugha bekingen adam birjaqty ketip qalmay, jan-jaqty ghylymy izdenis jasaghany jón. Jambyl jayly Ghylym akademiyasynyng arnayy jiberuimen 3-4 jylday Jambyldyng ómirin zertteumen ainalysyp, materialdar jazghan Saparghaly Begalinning enbekterimen de tanysugha bolady emes pe?  

Jabal Shoyynbet,

Abay atyndaghy QazÚPU «Hәkim Abay» ghylymiy-zertteu ortalyghynyng diyrektory

Abai.kz