Kýzding kýlimsiregen shaghy,  aspandaghy aqshulan búlttar sudaghy balyqtay bayau jyljyp beyne bir eldik mәseleni talqylaytyn ertedegi biyler ispetti. Bir-birine janasyp toptasa qalady. Jerden kóterilgen qúiyn,  olardyng tynyshtyghyn búzdy. Ilezde týidek-týidek bolyp dәl bir aghayynnan ókpeley qashqan tuystay aldy-aldyna tarap ketti.

«Qytaydan biz ýshin qymbat kitaptar keldi, sany tym kóp. Soghan katolog jasaugha barasyn», –  dep kafedra mengerushisi atqa jenil, taygha shap Shalqardy studenttermen últtyq kitaphanagha júmsady. Qit etse, «esiging ashyq, tabanyndy jaltyrat!» degen zil dauystardyng jan-jaghynan zulaytynyn jaqsy biletin  Shalqar ýnsiz bas iyzedi.

Budaq-budaq kitaptar tenkiyip-tenkiyip ot arbadan jana týsken qytaylar ispetti qazaq últtyq kitaphanasyna jayghasyp alypty. Birden katolog jasaugha bel sheship on studentimen Shalqar kirisip ketti. Zamany ótken medsiynalyq kitaptar men sosiyalistik jýieni dәripteytin, marksizm men leninizmdi jappay uaghyzday-tyn kitaptar, birdi-ekili jazushynyng kitaby anda-sanda kezdesip te qalady. Ol da sýiegi shirip ketken, elder oqymay, úmyt bolghan jazushynyng kitaptary, tipti birde «0» synypqa barghan balasynyng balapan dәpteri de kezdesti. Odan da qyzyghy – mongholsha, qyrghyshsha, zanzusha, arabsha, sibeshe jazylghan kitaptar tolassyz toghysyp jatty. Katolog jasap otyryp betinen oty shyqty. Betining qyzyly tausylghan, salpy erin, shaban jýristi kitaphanashy apay, búl kitaptar biz ýshin óte qúndy qazyna, sondyqtan tórt bólikke bólinder. Birinshi bóligi ózderine, ekinshi bóligi shet tilder unversiytetine, odan keyingi bóligi múghalimder jetistiru uniyversiytetine. Qalghany bizge dep aghynan jarylyp, asa bir kónildi tapsyrma beredi.

***

Saghynghan kitaptar kafedragha keldi, aq týiening qarny jarylghanday bәrinen búryn kafedra mengerushisi quandy. Ústazdar qúddy «patshanyng jana kiyimindegi» alayaq uәzirler siyaqty til bilmes bastyqtyng aldynda ýnsiz. 

Oqytushylar kitapting ilip alaryn sórege tizip, qalghanyn qoqys jiynaytyndargha ótikizuge ózara kelisti. Kitapqa fanat bolyp ketken Shalqar tym bolmasa әjetqanada otyryp bir-bir sholyp shyghayyn dep tekke tastaugha qiymay, taksy jaldap qala syrtyndaghy ýiine alyp ketti. Raqat, tau teniz kitap, al endi asyqpay әjethanada otyr deydi ózine ózi. 

Shalqar keyde dәrethanadan kónildi shyghady, keyde ashu-yzasy kernep shyghady. Bir kitapty oqyp otyryp, artyn jylan shaqqanday, otyrghan ornynan sekirip ketti. Balqashqa deyingi jer bolashaqtyng enshisindegi sharua, qazirge jyly jauyp qoyatyn mәsele depti. Óstip qyzyqqa batyp jýrgen kýnning birinde bastyq ony kabiynetine shaqyrdy. Kirisimen ayghaygha basty. 

 – Kitaptardy qaytaryp alyp kel, olar altyn kitaptar, sany tolyq bolmasa basym ketedi, – dep baybalam saldy.

 – Apay, olar týkke túrghysyz, kereksiz kitaptar, – dep jan tappay Shalqar ózin qorghashtady.

 –  Alyp kelesin, degen song alyp kelesin, – dep odan sayyn ayghay saldy doldanghan ol.

4 ay kýtip әreng alghan kýzgi jalaqysy tausylghan ol, kelesi aylyq tiygende kólik jaldap alyp keluge bel budy, oghan deyin sar izine týsken bastyq kórgen jerde «kitap qayda?» dep bir ayghaylap ótedi. Shalqardyng әjethanasynan kelgen kitaptargha oryn bolmay, jertólege jóneltildi. 

***

Ministrding bireui beysenbiden júmagha qaraghan tanda «halal» týs kórdi. Týsinde ózi tughan auylyndaghy әdemi alma aghashtardyng basynda qalyng qargha otyr. Qaqyldaghan jaghymsyz dauyspen tәtti úiqysynan shoshyp oyanghan ol, ertemen júmysqa keldi, ózinshe týsin ishtey jorydy. Kenetten esine qalyng qara qytay týsti. Dereu elindegi mandayaldy joghary oqu ornynyng rektoryna SMS jazdy, «sizder qytaytanu kafedrasyn myqty ústanyzdar», ony ózinshe týsingen rektor dereu basqa fakulitette isteytin ataqty qytaytanushy ghalymdy shaqyryp alyp, siz óziniz el ýshin qytaytanu kafedrasyn qolgha alynyz dep tótesinen tapsyrma berdi. 

***

Dәstýrli seysenbilik jiynalys, kafedra júmysy apta sayyn tauday bolyp ýiilgen qaghazdardyng astyna kómilip jatady. Oqu-oqytu isin tek qaghaz jýzinde oryndaytyn oqytushylar shetinen kense qyzmetkeri ispetti.

Búl jolghy jiynalys búrynghydan ózgeshe, dekannyng ózi keldi. Arydan sóz qozghap, beriden tolghap otyryp aqyry keshe ghana PhD-lyq qorghaghan jas qyzdy kafedragha mengerushi etip qon úsynysyn aytty. Janaghy tapsyrma arqalaghan agha ghalym da ózin úsyndy, uniyversiytet jýiesi solay, konkurs arqyly saylaugha týsip, zang boyynsha kóz boyaushylyq jasau kerek. Jas ghalym men qart ghalym bastyqtyqqa talasty, otyrys birazgha sozyldy, aqyry kelesi jiynalysqa óz josparlaryn kórsetuge qaldyrdy. 

Taghy seysenbilik jiynalys. Typ-tynysh otyrys, Shalqar ózimen-ózi sóilesip otyr. Búl kisige byj-tyjy shyghyp bireuding qatesimen júmys jasap, bitpes qaghazdardy sanaghansha, ózimen-ózi ghylymmen aynalyssa,  sol arqyly elge ýles qossa, myng artyq emes pe, dep agha ghalymgha jany ashydy. 

 – Úljan bolsa aghylshyn tilin óte jaqsy biledi, orys tili, ana tili, kez kelgen jiynalystyng basy men ayaghyn qazaqshalaugha shamasy da jetedi, – dep dekan shynayy bilek sybana kiristi.

At jaqty, ashang jýzdi, qiyma shashty, qoiy qasty qart ústaz dekandy qolday, 

 – Beke, osy kafedra mengerushiligi sizge nege kerek, jastargha bermeysiz be, – dep tótesinen qoydy. Júmysta óz degenimen erkin jýru ýshin til alghysh jas bastyqty qolday.

 – Maghan el ýshin, jer ýshin, úrpaq qamy ýshin kerek, - dedi Beken belin bekemdep.

 – Býginde sol el degen úghym bar ma ózi. Bәri qaltasyn, qarnyn oilaghan myna ozbyr zamanda, sening aytqanyng jәy qyzyl sózder ghoy, – dedi janaghy qart ústaz ózining ishki oiyn sezdirip.

 – Qoyyndar boldy, ashyq dauysqa salayyq, – dep dekan újymdy úiystyrdy.

8:7 dauyspen ekige jaryldy, jyldar boyghy ghylymdaghy ornymen, salmaqty minezimen qart ghalym basymdylyqqa jetti.

***

Jana oqu mausymy, kezekti seysenbilik jiynalys, jana bastyq júmsaq oryndyqqa jayghasty.

 – Qaghazdyng kóptigi men oryndaytyn tapsyrmalardyng jiyiligin bilesizder qúrmetti kópshilik, barlyghymyzdyng iyleytinimiz bir terining púshpaghy, sondyqtan men eki kómekshi tandap aldym, Talshyn halyqaralyq qatynastar men ghylym salasy boyynsha, al Melaman tәrbie jәne oqu isi boyynsha kómekshim bolsa dep sheshtim, qalay qaraysyzdar, – dep qol astyndaghylargha súrauly pishinmen moynyn sozyp, ýnsiz bas iyzegen on segiz múghalim satyrlata shapalaq shaldy.

 – Jaqsy, onda bәrilerinizge «shen» jetedi, - dep jymyiyghan bastyq, oqu әdistemesi boyynsha – Sarany, agha edvayzer – dep Núrhandy, normalyq baqylaushy – dep Mәdendi, «Balapan krujogynyn» jetekshisi – dep Sәrsendi, onyng eki kómekshisi –Marat pen Alma saylandy, osylay Shalqar da óz beyimi boyynsha aqparat isine jauapty boldy. Búlar sabaq beretin oqytushy emes shetinen «sholaq bastyq» bolyp shygha keldi. Kýjireyip jelkelerine jal bitken olar óz aldyna bir-bir tau bolyp, pandana basyp, studenttege qyryn qarap, ayaqtarynyng basyng qayqaytyp kisilikteri ústap auyryp qalatyn boldy.

Qyz-qyz qaynaghan júmys, oqu baghdarlamalaryn býginnen qaltyrmay jasap, ghalamtorgha salyndar dep Sara tepsindi. Jyldyq tәrbie josparyn jәne saghattyq josparyn jasap, auditoriyasyn qosyp jazyp maghan ertenge deyin ótkizinder dep Núrhan shýilikti bәrine, bitiru júmysynyng taqyrybyn eki kýn ishinde berinizder dep Mәden mindetsindi. «Balapan krujogi» ay sayyn eki kezdesu jasaydy soghan tolyq qatysynyzdar, reyting degen bar dep Sәrsen jondandy. Shalqar da qarap qalmady, imidjdik maqala jazyndar sizderge «ball» kerek, 81 jyldyqqa 81 maqala jazyndar. Bas-basyna by bolghan múghalimder sabaqty úmytty, kompiutorgha kezekke túryp qaghaz jazugha kiristi, ótirikti shynday, aqsaqty tynday etip kýni-týni bal jiynaudy oilady.

Olardyng ýstinen qaraytyn kafedranyng ýsh bastyghy jogharydan keletin qalyng qaghazgha jauap jazyp, bitpegenin ýiine arqalap túmsyghynan tirelip, sharshap jýr. Olar seysenbilik jiynalysta ózderining bastyq ekenderin ústazdardyng esine salumen boldy. Dýisenbi sayyn rektordyng jiynalysy, júma sayyn dekannyng mәjilisi, beysenbi men sәrsenbi de qúr emes ghylymy kenes otyrysy, eshli saghaty, jaqsylarmen jýzdesu t.b dep bezek qaghady. Ol azday esep beru, marpatu sharalary senbide bolady. Búnyng bәrinde ózinen bir dәreje iyghy tómeninen jogharghysy esep alyp, qaghaz týgendeydi, osylay qalyng sifrgha bәri myqtap baylanyp, týsinde san sanap oyanady.

Til almas esik, kirgen shyqqanyndy sanap otyrady, sabaq ýstinde suyt kelip, suyt ketip sabaq tekseredi, eki apta da bir ótetin konferensiya men kezdesuler múghalim týgili studentterdi de әbden jalyqtyrghan. 

Jogharydan kelgen qaghazgha taban astynda jazbasha jauap beretin tapsyrmalarmen qalyng basqosulardan abdyrady múghalim bitken. Keyde ózining familiyasyn úmytyp qalyp, ony tabugha oilanyp otyrghansha dep ýidegi jaryna telefon da shalatyn boldy. Telefon shyldyrymen, esigin bekitip ózinen myqtylardyng mәjilisine asyghys ketip bara jatqan bastyq Beken aldynan kezdesken kómekshisi Melamangha jer tólede jatqan kereksiz kitaptardy qaghaz alatyndargha ótkizip jiberudi tapsyrdy.  

Núrhalyq Abdyraqyn

Abai.kz