Qúrmetti oqyrman! Osydan bir apta búryn Abai.kz aqparattyq portalynda belgili yasauitanushy, tarihshy Zikiriya Jandarbek myrzanyng «Qoja Ahmet Yasauiydi tanydyq pa?» atty maqalasy jariyalanghan edi. Atalghan maqalagha qatysty otyzgha juyq pikir jazylypty. Birshama súraqtar qoyylghan. Maqala avtory Abai.kz aqparattyq portaly oqyrmandarynyng pikir, saualdaryna portal arqyly jauap berdi. 

Redaksiya

Qúrmetti oqyrmandar!

Mening «Qoja Ahmet Yasauiydi tanydyq pa?» atty maqalamdy birshama kisi oqyp, pikir bildirgen eken. Arasynda súraqtary da bar. Sol súraqtargha jauap berip, búl taqyrypty kóterudegi negizgi maqsatymdy halyqqa kenirek tanystyrudy jón kórdim.

Áriyne, pikirlerding kópshiligi maqalada kóterilgen mәselege oilana qoymaghandyghy, avtordyng qiyalynan shyqqan shatpaq retinde qaraytyndyghy bayqalady. Ol kisiler ózderi biler. Biraq, bir shyndyq bar. Ol – adamzat balasynyng basyna aqyrzaman qaterining kýn sanap artyp kele jatuy. Qazirgi kýnning ózinde әlemde milliondaghan adam baspanasyz qalyp, milliondaghan adam asharshylyq taqsyretin basynan ótkere bastady. Búl mәseleni eshkim ótirik dep aita almaydy. Álemge әmirin jýrgizip otyrghan AQSh memleketining ózin songhy aptadaghy qystyng qahary sharasyz halge týsirdi. Qanshama halyq, jaryqsyz, otynsyz qalyp, ondaghan kisi sol suyqtyng qúrbany boldy. Al odan basqa qanshama elder ailap su qúrsauynda qalyp otyr. Odan basqa kýn sayyn ondaghan qanshama týrli apattar jer betining barlyq jerinde bolyp jatyr. Key memleket basshylary ózge elderden halqyn qútqaru ýshin, kóshiretin jer súrauda. Osynyng bәrin kýndelikti kórip otyrghan jan adamzat basyna ýlken synaqtyng kele jatqanyn sezinbeui mýmkin emes. Al, bizding әulie ata-bablarymyz múnday qaterding bolaryn osydan ýsh jýz elu jylday búryn aityp ketken Mónke bi, Tayjan by siyaqty biylerdin, Qashaghan, Aqtan, Aralbay, Sәttighúl, Balmaghambet  siyaqty jyraulardyng shygharmalarynda aqyr zaman belgileri tolyghymen aitylghan bolatyn. Sol kisilerding jyrlarynda ol apattan qútylu joldary da aitylghandy. Mysaly, Aralbay jyrau bylay deydi:

Tausyldy dep ókinbe,
Allasy núrmen qausyrghan.
Kórersing Haqtyng didaryn:
Kir júqpasa diline,
Adal bolsang dinine -
Júmyrtqaday arshylghan.
Jabbar Haqqa únaysyn,
Zikir aityp zarlasan.
Jamaghatqa únaysyn,
Pikir etip barlasan.
Odan ótken amal joq
Shartarapty sharlasan.
Osylargha bekem bol,
Ahiyretti qamdasan.
Mәdinada - Múhammet.
Týrkistanda - Qoja Ahmet.
Manghystauda - Pir Beket.
Solardan súra, nanbasan.

Aqtan Kereyúly bolsa, bylay dep jyrlaydy:

Áruaqty atalar –
Barlyghynan ótetin
Qazaqty asyl dep edi.
Sondyqtan da úrpaghym
Týzeler dep qisayyp
Senderge babang senedi!..
Jaratushy Allanyn
Bereri bizge kóp edi.
Syiynsanyz Allagha,
Sarqylmas әste bereri.
Tar zamannyng shaghynda
Tebirenip kónil, jata almay
Kókiregim mening shayylghan.
Shayylmay jýrek ne qylsyn:
Ayryldy baylar qayyrdan,
Ayryldy erler zayyrdan.
Zamannyng mynau borany
Topshymdy qatty qayyrghan.
Shayyrda sonday arman bar,
Aytatyn әli pardam bar.
Beleni bar bedeudey
Birtýrli zaman tap keldi —
Jyghylyp, júrtym, qalmandar.
Haqqa bir kәmil nanghandar,
Rasulgha ýmbet bolghandar,
Imangha kónli tolghandar,
Allanyng atyn jar etip,
Zikirin aityp zarlandar.
Qúdaydan fazyl bolmasa,
Pendeden qanday qayran bar?!

Mine, osy jyr joldary adamnyng ýmitsiz bolmauy kerektigin eskertedi. Bizding osynday әruaqty babalarymyzdyng arqasynda bizding jerdi apattardan Tәnir Taghalanyng ózi qorghap túrghan shyghar. Demek, biz ýshin, egerde ata-babalarymyzdyng ruhaniatyn qayta kógerte alsaq, Ruhany әlemmen myna halyqtyng ruhyn qayta jalghastyra alsaq, onda búl qaterden qazaqtyng qútylyp ketu mýmkindigi bar. Maqaladaghy basty aitylghan iydeya osy bolatyn. Zamanynda Qoja Ahmet Yasauy babamyz tónip túrghan aqyr zaman apatynan adam ruhyn Ruhany әlemmen baylanystyru arqyly qútqarghan bolatyn. Ol ýshin bizge sol kisining ruhany ilimin qayta janghyrtyp, Ruhany әlemmen baylanysty qayta qalpyna ketiruimiz kerek. Biraq, biz bar halyqty aman alyp qalamyz dep aita almaymyz, kim Ruhany әlemmen baylanysyp, ruhany kemeldikke jetetin bolsa, solardyng aman qalugha mýmkindigi tolyq mýmkindigi bar ekendigin eskertemiz.

Endigi kezekte myna mәselege qysqasha toqtalyp ótelik. Osy joldardy oqyp otyrghan kisi, biz ne býldirdik? El siyaqty ómir sýrip jatyrmyz,- deytini anyq. Qazirgi adam ruhynyng azghyndap, adam oiyna kelmegen qylmystargha baryp jatqanyn kýnde kórip, bilip jýrmiz. Ótkende búl turaly qazirgi qazaqtyng ruhany azghyghyndyqqa úshyrap, ózining tabighy bolmysynan, adamgershilik shekarasynan kóp alshaqtap ketkenin jazghan bolatynbyz. Olardyng barlyghyn sanamalamay-aq bizding ruhany bolmysymyzgha say kelmeytin azghyndyqtardyng bolyp jatqanyna bәrimiz kuәmiz. Men olardyng barlyghyna qazir toqtalghym joq. Tek, búl jerde Yasauy babamyz zamanyndaghy qoghamnyng azghyndauy men bizding dәuirimizdegi azghyndyq arasyndaghy úqsastyqty salystyra otyryp taldaghanymyz dúrys bolady ghoy dep oilaymyn. Yasauy babamyz óz dәuirining ruhany ahualyn bylay sipattaydy:

Ey, dostar, aqyr zaman boldy kórgin,
Dinsiz, kәpir búl әlemge toly kórgin.
Haq qúldyghyn qoyyp, barsha dinsiz boldy,
Sonyng ýshin Qahhar azap qyldy kórgin.

Aqyr zaman nyshany sol – jaqsylyq etti,
Qahhar IYem qaharymen ýkim etti.
Halayyqtar dinnen qaytyp, dindi úmytty.
Islam әlsiz bolyp, qoldan shyqty kórgin.

Oraza, namaz, iman, islam qoldan ketti,
«Kýnnen kýn beter» degen hadis jetti.
Payghambar aitqandary kelip jetti.
Búl dýniyeni qaranghylyq basty kórgin.

Ghalymdar bar ilimin malgha satty,
Bilip túryp, ózderin otqa atty.
Ózi amal qylmay, halyqqa ilim ýiretti.
Búl dýniyeni qaranghylyq basty kórgin.

Peylimizden bizge azap qyldy Alla,
Shýkir etpedik, jaza kóp, bar ma shara?
Jaqsylyqtyng esigin japty bizge bola,
Sonyng ýshin jýz myng bәle boldy kórgin. (101-hikmet)

Yasauy babamyzdyng osy jazghandary bizde de qazirgi kýni tolyghymen qaytalanyp jatqanyna bәrimiz kuәmiz. Al, Hikmetting myna joldarynda bayandalghan nәrseler bizding zamanymyzda bolyp jatqandyghyna eshkim shәk-shýbә keltire almaydy:

Kórmeymising zamanalar sor qaynady,
Búrynghy qadirmendik esh qalmady.
Qadir bilmes naqúrysqa oryn tiydi,
Ghalym, dәruish, ne jaqsy qor boldy kórgin.

Qorqau, qarau, dinsiz qúldar boldy hakim,
Menmendik shekten shyghyp boldy zalym,
Halyq ishinde qor boldy dәruish ghalym,
Qorghaushysy halyqtyng kәpir boldy kórgin.

Dinnen bezgen kәpirlerding qaperi joq,
Dýniye, malyn jiyp, esh toyary joq.
Myqty, zor bop, ólimnen esh habary joq,
Ozbyrlardyng dini dýnie boldy kórgin.

Mine, Yasauy babamyzdyng zamanyndaghy bar azghyndyqtyng bizding kýnimizde de qaytalanuy bizge de aqyr zaman apatynyng kelgenin dәleldeydi. Sondyqtan ótkende jazylghan mәselelerdi qaytalap jatudyng onshalyqty qajeti joq. Yasauy babamyzdyng zamanynan bizding dәuirimizding ereksheligi sol - azghyndyq uaghyzdary býkilәlemdik dengeyde Jahandanu ýderisi ayasynda jýrgizilip jatyr. Qazirgi elimizdegi ghylym, bilim, mәdeniyet, din barlyghy jahandanu ýderisine qyzmet etude. Últtyq bolmys, últtyq erekshelik jahandanu ýderisining qanjyghasyna baylandy. Qazirgi mektepterde oqyp jýrgen balalarymyz shala sauatty, dýmbilez, adamy bolmysynan kóri hayuany bolmysynyng qamyn ghana oilaytyn biorobottar dengeyinde  tәrbiyelenude. Al bizdi jaratqan Qúdiretke onday biorobottar qajet emes. Ruhaniattan habary bar, ózining kim ekenine kóz jýgirtip, qaydan keldim, qayda baramyn, ertengi kýni ne bolamyn?- deytin adam kerek. Jahandanu ýderisine dem berip, adamzat balasyn azghyndyqqa úshyratyp otyrghan atyshuly top búghan da qanaghat etip otyrghan joq. Endigi maqsaty – adam balasyna týrli aurular jiberip, jer betindegi halyq sanyn azaytu. (Myna koronovirus atty keselding sol atyshuly toptyng laborotoiyalarynda jasalghanyn, osy kesel arqyly qanshama halyqty joi jospary bolghanyn әlemdik baspasóz betterinde jazylyp ta, aitylyp ta jýr.)  Qalghandaryn chiptendirip, ózdiginen eshqanday әreket jasaugha qauqarsyz, tek belgili ortalyqtarda jasalghan baghdarlamalar arqyly basqarylatyn biorobottargha ainaldyru. Múnday jaghdayda Alla Taghalagha múnday biorobottar tobyry qajet pe? Joq qajet emes. Mine, búl adamzat balasyna aqyr zaman apatynyng keluining basty sebebi osy. Búl kele jatqan apattan qútyludyng jalghyz joly – adam balasynyng ózining ruhany bolmysyna qayta oraluy. Qazaq halqy ýshin ol – Yasauy joly.  Qúrbanәli atty oqyrmanymyz: «Zikiriya, naqty aitshy, sonda ne isteuimiz kerek? – dep súraq qoyypty. Búl esti adam ýshin onshalyqty qiyn emes. Eng bastysy – ózinning hayuany bolmysynnyng qajetin óteu masatynda emes, ruhany bolmysynnyng qajetin óteu maqsatynda ómir sýruge daghylanu. Adaldyq pen әdilet jolynda enbektenu. Adal men aramnyng arajigin ajyrata bilu. Myna qorshaghan ortanyng barlyghyna janashyrlyqpen qarau. Jaqsylyqqa qoldau kórsetip, jamandyqpen kýresu. Úrpaghyndy ar-imany bar, ruhaniattan habary bar, jaqsylyq pen jamandyqtyng arajigin ajyrata biletin adam retinde tәrbiyeleu. Odan ary shamang kelse, ruhaniat jolyna týsip, sopylyq jolgha bet búru. Árbir adamnyng ózining adamy bolmysyn saqtap qalu baghytyndaghy is-әreketi osy. Áriyne, búl jerde Yasauy babamyzdyng ruhaniat jolyna kirmek bolghandargha qoyghan talaptaryn jazugha bolar edi. Olardy kórip kisi shoshyp ketui mýmkin. Ol talaptardy jolgha týsemin degen kisi ózi tauyp alady. Ol qiyn emes.

Kelesi qoyylghan súraq mynaday: «2015 jyldyng kókteminde Yasauy babamyzdyng kiyeli ruhy qayta oyandy. Zamanynda Yasauy babamyz Anadoly týrikterine ózining alghashqy shәkirti, әri nemere inisi Mansúr Atany jibergen bolatyn. Sol kisining úrpaghy Sayyid Mústafa Avnullah Haziretke yasauiya tariqatyn qayta qalpyna keltiruge Ruhany әlemnen pәrmen keldi - Sonda qalay, Iassauy jolyn alyp kelem dep 10 jyl týrmede otyrghan Ismatulla taqsyrymyz dalada qaldy ma?!

Dúrys. Búl súraqqa jauap beruimiz kerek. Búl súraqqa óz dengeyinde jauap bermesek, onda Ismatulla qaridyng qazaq ruhaniatyna sinirgen enbegin joqqa shygharghan bolamyz. Ol kisining Aughanstan jerinen kelip, sopylyq ilimning dәnin qazaq jerine sebui, ózi ústanghan joldy Yasauiya tariqatymen sabaqtastyra aluy, qazaq halqynyng dәstýrli diny tanymyn oyatyp, qanshama halyqtyng jýregine iman úyalatuy – ol kisining qazaq halqynyng ruhaniatyna sinirgen enbegi. Eng bastysy – 1995 jyly elimizding basyna tónip túrghan soghys qaupinen aman saqtap qaluy. Biraq ol kisining búl qyzmetin ózge týgil Ismatulla qaridyng ózi de әli sezbegen boluy mýmkin. Búl mәsele týsiniktirek boluy ýshin arydan bastayyq. 1995 jyldyng kýzinde elimizdegi kazaktar býlik shygharugha әreket jasaghany kópshilikting esinde shyghar. Sol qazan-qarasha ailarynda elimizding Shyghysyndaghy orys-kazak qauymdastyghy Cherepanov atty kazak atamanyn qazaqtar úrlap ketti,- dep, shu kóterdi, olardyng búl әreketin Reseydegi kazaktar da qoldap, tikeley әskery tike-tireske barugha dayyndaldy. Sol jyldyng jeltoqsan aiynyng ortasynda  Moskvadan beriletin «Vremya» habarynda Omsk oblysynyng Qazaqstanmen shekarasynda 3000 tankting shoghyrlanyp túrghany, barlyq tankining bakteri janarmaymen toltyrylghany, tek oq-dәri men adamynyng joqtyghy kórsetildi. Sol habardy kórgennen keyin óz basym soghys qay kýni bastalady,- dep kýtumen boldym. Biraq, sol oqigha yn-shynsyz basylyp ketti. Sebebin týsinbey jýretinmin, Aragha birneshe jyl salyp, Ismatulla qariymen kezdeskende sol oqighanyng qalay sheshilgenine kózim jetti. Ismatulla qary zikir ghibadatynan keyin dúgha jasaghanda bylay deytin: «Ya, Alla elime, jerime, halqyma tynyshtyghyndy bere kór. Syrtqy elder elimizge dúshpandyq oilaytyn bolsa, ol elderding basshylaryna sabyr berip, olardy aram oilarynan qaytara kór. Eger aram oiynan qaytpaytyn bolsa, onda olardy ózderine-ózderin salyp, sarsan qyl.» Mine, Ismatulla qaridyng jasaghan sol dúghalary qabyl bolyp, elimiz soghys órtinen aman qaldy.  Osy dúghanyng sharapatymen jeltoqsan aiynyng sonynda Groznyigha basyp kirmek bolghan orys әskerleri sheshender tarapynan ondyrmay soqqy aldy. Odan keyin olardyng Qazaqstangha qarsy shyghatynday mýmkindigi bolmay qaldy. Ismatulla qaridyng osynday elimiz ýshin jasaghan jaqsylyghyn úmytu bir men emes, jalpy qazaq ýshin satqyndyqpen teng bolar edi. Sondyqtan mende ol kisi turaly basqa pikir bar degen oy shyndyqqa say kelmeydi. Qazirgi men pir tútqan Sayyid Mústafa Avnullah Haziretke Yasauy jolyn-yasauiya tariqatyn qayta qalpyna keltiru turaly Ruhany әlemnen pәrmen kelgeni ras. Jaghdaydyng búlay qalyptasuyna men de, mening pirim Sayyid Avnullah Haziret te kinәli emes. Allanyng qalauy solay boldy. Oghan moyynúsynbaytyn kim bar? Búl mәselege basty týrtki bolghan mәsele sol kezende uahhabiylik-salafiylik dýniyetanymnyng qazaq jastarynyng arasynda beleng alyp, qazaq ruhaniatyn týsinetin jandardyng sharasyz qaluy boldy desem, artyq aitpaspyn. Sonyng bir men edim. 2015 jyldyng basynda men Týrkiyada bir jyl bolyp, taghlymdamadan ótip kelgen kezim. Aqpannyng basynan bastap sabaqqa kiristim. Mening enshime «Din jәne mәdeniyet» atty pәn tiygen eken. Biraz mamandyqtargha osy pәnnen sabaq berudi bastadym. Sol mamandyqtar ishinde Óner fakulitetining studentteri de bar edi. Bayqaghanym studentterding kópshiligining dýniyetanymy dәstýrli dýniyetanymnan auytqyp, uahhabiylik-salafiylik baghytqa qaray oiysa bastaghan. Búl meni sabaq sayyn dәstýrli din men mәdeniyetke qatysty mәselelerge kóbirek toqtalyp, dәstýrli mәdeniyetting artyqshylyghyn dәleldeuge kýsh saldym. Bir kýni bir student súraq qoydy: «Aghay, biz sizding aitqanyzben jýreyik pe? Álde, imamdardyng aitqanymen jýreyik pe? Siz әruaqty bar deysiz. Olar joq deydi. Sonda kimge senemiz?». Men mýmkindigim jetkeninshe súraqqa jauap beruge tyrystym. Biraq, studentterding jýzinen senimsizdik jatqany kórinip túrdy. Kelesi aptada ekinshi bir student: «Aghay, biz sizding aitqanynyzben jýreyik pe? Álde, Qúrannyng aitqanymen jýreyik pe?» dep taghy súraq qoydy. Taghy da mýmkindigim jetkeninshe jauap berdim. Qúran ayattarynan dәlelder keltirdim. Bayqaymyn studentterimning sanasy ulanghany sonday, dúrys pen búrysty ajyratudan qalghan. Qatty qynjyldym. Sharasyzdyghymdy sezindim. Mine, tura sol týni týs kórdim. Týsimde Áziret Súltan kesenesining aldynghy betinde, 300 metrdey jerde túr ekenmin. Mening kóz aldymda kesene qúlap týsti. Men jylap jiberdim. Jan-jaqty shang basyp ketti. Bir kezde qarasam, qalay barghanymdy bilmeymin, sol eki aralyqta kesenening shyghys jaghyndaghy syrtqy qorghan janynda túr ekenmin. Kesenening әli shany basylyp ýlgermepti. Bir kezde kesene qirandysy astynan alyp, biyiktigi kesenening boyyna jete qaba alyp Qara bura atyp túrdy. Silkinip, ýstindegi shandy qaghyp jatyr. Ony kórgende úiqydan shoshyp oyanyp, «Babamnyng әruaghy oyandy. Endi eshkimnen qoryqpaymyn»- jylap jiberdim. Saghatqa qarsam tang ata bastapty. Telefondy ala salyp, ózimmen pikirles inim Súltangha telefon soghyp, kórgen týsimdi aittym. Ol da quanyp, «Qúday kóz jasymyzdy kórdi. Qoja Ahmet babamyzdyng әruaghy oyandy. Endi Yasauy babamyzdyng jolyn qalpyna keltiru joldaryn qarastyruymyz kerek»-dep jatty. Men sol sol kýnnen bastap, uahhabiylik-salafiylik baghytqa qarsy maqalalardy jazudy bastadym. 2019 jyldyng tamyzyn deyingi aralyqta 50-den asa maqalalar jariyaladym. Men osy týsti kórgen kezde, Týrkiyada túratyn Sayyid Mústafa Avnullah Haziretke de yasauiya tariqatyn qayta qalypyna keltiru turaly ruhaniattan pәrmen kelgenin bilgenim joq. Olay deytinim ol kisining 2015 jyldyng basynda shyqqan kitabynda ol kisining bes tariqattyng piri ekendigi jazylghan. Olardyng ishinde yasauiya tariqaty joq. Soghan qaraghanda, ol kisige yasauiya tariqatyn qalpyna keltiru turaly pәrmen sol men týs kórgen kezende kelgen boluy kerek. Biraq, ol kezde bizding odan habarymyz bolghan joq. 2018 jyly ol kisi ózining shәkirtin «Mening shejiremdi tauyp kelinder»- dep,  Otyrargha, Arystan bab kesenesine attandyrady. Shәkirti Arystan bab kesenesi manynda birneshe kýn jýrip, Ózbekәli aghamyzdyng kesenesinde shyraqshy bolyp otyrghan Núrjan atty jigitten belgili ghalym Mútar Qoja men mening adresimdi alady. Oiymda eshnәrse joq, júmysta otyrghanmyn. Bir kezde Múhtar telefon soghyp, Yasauy babamyzdyng shәkirti Mansúr Atanyng úrpaqtary ózderining shejiresin izdep kelipti. Jәrdem bere alasyz ba? -dep súrady. Men kelsin, shama kelgeninshe jәrdem beremin dedim. Aradan bir jarym saghattay ótken kezde kabiynetke bir týrik jigit kelip kirdi. Ol jigit ózining kelgen maqsatyn, piri Avnullah Haziretting Arystan baba úrpaghy ekenin, shejiresin izdetip jatqanyn bayandady. Men bolsam shamam kelgenshe jәrdem beretinimdi aittym. Sóz arasynda sizderde yasauiya tariqaty bar ma? – dep súraq qoydym. Ol jigit «Yasauiya tariqaty bizde bar. Pirimiz qolyna ústap otyrghan alty tariqattyng biri, - dep, jauap berdi. Sonymen biz ol kisige baratyn bolyp kelistik. Men shejirelerdi tolyqtyryp, sol barghan kezde aparatyn boldym. Sonymen men qasymda eki serigim bar, biri Súltan inim, ekinshisi, sol Týrkiyada oqityn shәkirtimiz, ýsheu bolyp tamyz aiynyng 26-kýni jolgha shyqtyq. 27-kýni tanerteng Stambulgha baryp týskende bizdi mening eski tanysym qasynda bir serigimen qarsy aldy. Jolay ashanagha aparyp, tamaqtandyryp, bizdi Sayyid Avnullah Hazirettin  Stambuldaghy ortalyghyna apardy. Birinshi kýni dem aldyq. Ekinshi kýni keshke ol kisi bizdi qabyldady. Ol kisining densaulyghy onshalyqty bolmay otyr eken. Soghan qaramastan bizben sóilesip, jón súrasyp alghannan keyin, bizding ne ýshin kelgenimizdi súrady. Biz kelgen maqsatymyzdy aittyq. Siz Yasauy jolynyng da piri ekensiz. Biz, yasauiya tariqatyna jalghanudy maqasat etip, sizge qol beruge  keldik,- dep, ashyghyn aittyq. Ol kisi bizge «Erteng keshke taghy da kelesinder, jauabyn sol kezde alasyndar»- dep qaytardy. Kýndiz qalany aralap, keshke ol kisining aldyna qayta bardyq. Barsaq ol kisining aldynda birneshe kisi bar eken. Solardyng aldynda biz Haziretke qol berip, ol kisining ruhany basshylyghyn moyyndadyq. Ol kisi bizge, «Sender Orta Aziyadaghy Yasauy jolynyng jәne odan basqa mening basqaruymdaghy taghy bes tariqattyng ókili bolasyndar. Negizgi basshylyq sende bolady,-dep men núsqady. Ekinshi, basshylyq sende bolady, - dep, Týrkiyada oqityn shәkirtimizdi núsqady. Ýshinshisi sende bolady, - dep Sútan inimdi núsqady. Sender ol jaqta mening halifam retinde qyzmet qylasyndar. Tәrtip búzyp jýrmender,- dep eskertti. Odan keyin biz shyghyp kettik. Biz shyghyp ketkennen keyin búrynnan ol kisige 10-15 jyl murid bolyp jýrgen kisiler Sayyid Avnullah Haziretke «Bizge qasynyzda qansha jyl jýrsek te myna jigitterge kórsetken qúrmetti kórsetpep ediniz. Kýni keshe kelgen olargha birden halifalyq berip jiberdiniz. Osy әdildik pe? - dep súraq qoyypty. Sonda ol kisi «Ruhany әlemnen «Tariqattyng iyeleri amanatyna keldi. Amanatyn ber», - degen song berdim,- depti. Mine, biz sodan beri sol kisining shәkirtimiz, әri osy Ortalyq Aziyadaghy ókilimiz. Ol kisi kózi tirisinde bizdi nazarynan tys qaldyghan emes. Sәl auytqysaq, eskertu beretin. Men ózim bir ret eskertu alghanym esimde. Odan keyin onday qatelikti qaytalamaytyn boldym. Búl jerde aitylatyn bir nәrse, yasauiya tariqatyn qalpyna keltiruge Ruhany әlemnen pәrmen alghan Sayyid Mústafa Avnullah Haziret te, oghan sebepshi bolghan mende de Ismatulla qaridyng enbegin joqqa shygharayyq degen niyet bolghan joq. Kerisinshe, qazaq ruhaniatyn qayta jandandyru maqsaty boldy. Onyng ýstine Ismatulla qary ol kezde qapasta bolatyn. Biz ol kezde ruhaniatty qaytsek jandandyramyz, - dep jantalastyq. Alla Taghala tilegimizdi berip, sonau Týrkiyadaghy Sayyid Mústafa Avnulah Haziretke yasauiya tariqatyn qayta qalpyna keltiruge pәrmen berdi. Ol kisi bizdi izdetip tapty. Rúhsatyn, erdi. Sondyqtan biz búl joldan bas tarta almaymyz. Sebebi, búl Tәnir Taghalanyng ózining  Yasauy jolyn-yasauiya tariqatyn qayta qalpyna keltiruge bergen әmiri.

Mine, sodan beri ýsh jyldyng jýzi bolyp qaldy. Biraq biz әli júmysty bastay almay kelemiz. Sebebi, sopylyqqa biylik qalay qaraydy? Halyq qalay qaraydy? Ertengi kýni arandap qalmaymyz ba, degen qorqynysh qadam bastyrmady. Al, endi búdan ary qaray kýtuge uaqyt joq. Qazirgi kýni jeke adamnyng taghdyry, halyqtyng taghdyry ghana emes, býkil adamzattyng taghdyry jarqabaqqa tayandy. Búl qaterden qútyludyng joly ruhaniatqa úlasu. Biz ýshin ruhaniatqa úlasudyng joly Yasauy jolyn-yasauiya tariqatyn qayta qalpyna keltiru. Shama kelse halyqtyng ruhyn Ruhany әlemmen qayta baylanystyra alsaq, onda ghana biz myna myna apattan qútylugha mýmkindik alamyz. Basqa jol joq.

Al, qaytip baylanysamyz, deytin kisilerge mening Facebook-tegi jekeme shyghyp habarlasularyna bolady.

Zikiriya Jandarbek,

t.gh.k., Yasauitanushy

Abai.kz