Pushkin jәne bir ólenning tarihy

Pushkin shygharmashylyghy dese, kim-kimning de aldymen esine týsiretini nәsili zәngi, últy orys aqynnyng «Ya pomnu chudnoe mgnovenie» dep bastalatyn óleni bolatyn bolar. Bәlkim, basqa óleni boluy da mýmkin. Biraq ekining biri osy ólendi biletindigi anyq. Búl ólendi qazaq jazba aqyndarynyng barlyq buyny audarugha tyrysty, qaysybir buyndarda eki-ýshten talpynys jasalghan kezderi de bar. Eng songhysy, shamasy, Batyrbolat Aytbolatúlyniki shyghar. Áyteuir, sonynda 1994 jyl dep kórsetilip túr. Dau joq, sәtti audarma:

Jadymda jauhar jalqy sәt:

Janymdy terbep, jolyqtyn,

Jarq ete qalyp, jaltqa úsap,

Jan tenespesi kóriktin.

Kónilge týsken qayau-mún,

U-shuly kýnder kóshinde

Áldiylep jandy ayauly ýn,

Ýr beyneng qaldy esimde.

Jýitkidi jyldar. Bәz ýnin

Jútty da túrmys armannyn,

Ýzildi talyp nәzik ýn,

Sýrensiz kýnge aldandym.

Jyljidy jalqau jyraqta ai,

Syrghidy kýnder kónilsiz.

Tabyntpay, tәtti múnaytpay,

Qúshtarsyz, inkәr sezimsiz.

... Janyma jaydy baq qúshaq:

Tosynnan qayta jolyqtyn,

 

Pushkin jәne bir ólenning tarihy

Pushkin shygharmashylyghy dese, kim-kimning de aldymen esine týsiretini nәsili zәngi, últy orys aqynnyng «Ya pomnu chudnoe mgnovenie» dep bastalatyn óleni bolatyn bolar. Bәlkim, basqa óleni boluy da mýmkin. Biraq ekining biri osy ólendi biletindigi anyq. Búl ólendi qazaq jazba aqyndarynyng barlyq buyny audarugha tyrysty, qaysybir buyndarda eki-ýshten talpynys jasalghan kezderi de bar. Eng songhysy, shamasy, Batyrbolat Aytbolatúlyniki shyghar. Áyteuir, sonynda 1994 jyl dep kórsetilip túr. Dau joq, sәtti audarma:

Jadymda jauhar jalqy sәt:

Janymdy terbep, jolyqtyn,

Jarq ete qalyp, jaltqa úsap,

Jan tenespesi kóriktin.

Kónilge týsken qayau-mún,

U-shuly kýnder kóshinde

Áldiylep jandy ayauly ýn,

Ýr beyneng qaldy esimde.

Jýitkidi jyldar. Bәz ýnin

Jútty da túrmys armannyn,

Ýzildi talyp nәzik ýn,

Sýrensiz kýnge aldandym.

Jyljidy jalqau jyraqta ai,

Syrghidy kýnder kónilsiz.

Tabyntpay, tәtti múnaytpay,

Qúshtarsyz, inkәr sezimsiz.

... Janyma jaydy baq qúshaq:

Tosynnan qayta jolyqtyn,

Jarq ete qalyp, jaltqa úsap,

Perishtesi bop kóriktin.

Jýrek túr rәt jyr aityp,

Eltitip taghy erke ýnge,

Tabyntyp, terbep, múnaytyp,

Talpynyp, núrly ertenge.

Pushkin qalamynan tughan әlemdik poeziyanyng jauhary búdan keyin de qazaq tiline audaryla beretindigine senimdimiz. Biri sәtti, bir sәtsiz bolar, biraq mәsele onda emes, basqada. Ol basqamyz - búl ólenning әr tolqynnyng kónil týkpirinde qaytadan týlep janghyra beretindiginde, bәlkim, mәngilik jastyghynda. Jastyq barda, qúshtarlyq sezim barda búl óleng de qatar jýrip ómir sýre bermek, әr tolqynnyng kókeyindegisin dóp basyp aita bermek.

Biraq bizding býgingi aitpaghymyz osy ólenning ózi emes, onyng jazylu kezeni, búl kezennin, ondaghy oqighalardyng Pushkin ómirindegi oryny turaly bolmaq. IYә, óleng keyipkeri Pushkin biograftary naqty jazatynynday, Anna Petrovna Kern dep atalatyn hanym ekeni belgili. Oy bir әielge Pushkin 20 jasynda әldebir otyrysta alghash kezdestirip qalghan sәtten bastap qúlay ghashyq bolghan. Alyp úshpa aqynnyng ózine degen yntyqtyq sezimin «qulyghy qyryq esekke jýk» súlu biykesh te jiyi-jii qozdyryp otyrghan sekildi. Áyteuir, Pushkinning hattarynan biletinimiz, aqynnyng ózi joq jerde búl әiel onyng poeziyasy turaly jyly-jyly pikirler bildirip otyrghan. Al búl lebizderding Pushkin dostarynyng hattary arqyly oghan jetpey qaluy mýmkin emes-ti. Óz geniyi men sylqym súlu talghamynyng arasynda qanday da bir baylanys bar ekendigin sezinu - aqyn ýshin múnyng da az baqyt bolmaghandyghy anyq. Qysqasy, osy bir jyldardaghy Pushkinning Kern tónireginde jýrgen óz dostarynan ol turaly qayta-qayta súrastyra bergendigin angharugha bolady. Múnyng aqyry ekeuining kezdesulerine, ózara hat jazysularyna úlasqan. Mine, Pushkin jazghan sol hattardyng birining ýzindisi mynanday: «... Qosh bolynyz! Qazir týn, meni sizding múnly da yntyzarlyqqa toly beyneniz mazalauda. Sizding janarynyzdy, sәl-pәl týrik әdemi erinderinizdi kórip túrghanday bola beremin. Qosh bolynyz. Men sizding ayaghynyzdyng janynda, sizding qos tizenizdi qúshaqtap otyrghanday sezinemin - men dәl osynday qiyalymnyng eng bolmasa bir minuty naqty shyndyqqa ainalsa, oghan bar ghúmyrymdy sarp etuge dayarmyn. Qosh bolynyz jәne mening sandyraghyma seniniz; ol birtýrlileu kóriner, biraq onda shyndyq bar». Mine, Pushkinning Kernge jazghany osy saryndas hattar.

Al A.P.Kernning ózi Pushkinning jogharydaghy ólendi ózine syilaghan sәtin bylay jazady: «Bizding әngimemizding ne turaly bolghany naqty esimde joq; ol bizding Oleninderding ýiindegi alghashqy kezdesuimizdi eske aldy, ol turaly әserlene әngimeledi... Ol ertesine tanerteng keldi. Qolynda «Oneginnin» ekinshi tarauy bar. Qoshtasar sәtimizding belgisi retinde ony maghan tartu etti. Osy kesilmegen betterding birinen tórt býktelgen paraqqa jazylghan «Jadymda jauhar jalqy sәt» jәne basqa da ólenderdi tauyp aldym. Men búl jyr-tartulardy qobdishama jasyrghym kelgen. Ol mening qimylymdy jiti qadaghalap túrdy, sosyn ólenderdi qolymnan júlyp alghany. Ol olardy kópke deyin bermeuge tyrysty. Men olardy zorgha degende qayta súrap aldym. Dәl osy sәtte onyng basyna qanday qiyal kelgenin bile almay-aq qoydym...»

IYә, Pushkin әigili ólenin osy óleng ózine arnalghan әielge bergisi kelmegen. Biraq qaytaryp alugha shamasy kelmegendigi jәne ras. Búl jerde ne qúpiya jatuy mýmkin?

Pushkin óz ghashyghynyng jýrgish әiel ekenin jaqsy biletin-di. Búl kezderdegi astanalyq aqsýiek qauymnyng ortasynda A.P.Kern Babyl sayqaly degen laqap atpen de mәlim-di. Áldebir shalgha zorlap túrmysqa berilgen ózi súlu, ózi aqyldy әielding qyzyqty ózge jaqtan izdeuin, әriyne, týsinuge bolady. Biraq Pushkinning Babyl sayqalymen baylanysuyn týsine alatyn adam bar ma? Tek baylanysyp qoymay, úly aqynynyz oghan eng ýzdik ólenderining birin arnap otyrsa she? Shamasy, Pushkin jogharydaghy qoshtasu sәtinde ózining bolashaghynyng aldynda bir sәtke bolsa da esep beruge tyrysqan sekildi. Pushkinge barlyq pendeshiligin keshirgen úrpaqtyng onyng saldaqymen baylanysuyn keshirmey qoyy mýmkin ghoy. IYә, әbden mýmkin. Múny kemenger basymen Pushkinning týsinbeui mýmkin emes-ti. Onyng Kernge óleng jazylghan qaghazdaryn berip alyp, artynsha-aq olardy qaytaryp alugha tyrysuynda osynday syr jatqanday.

Degenmen Kernmen ótkizilmek bir týn ýshin Pushkinning 8 jylyn sarp etkeni ras. 1828 jyly ol zamandasy S.A.Sobolevskiyge bylay dep jazady: «... Sen men ózine qaryz 2100 turaly eshtene jazbaysyn, kerisinshe, men jaqynda ghana Qúdaydyng shapaghatymen... Kern turaly jazasyn» dep naz bildiredi.

Áriyne, kóp nýktening ornynda nening túrghandyghy belgili.

Al endi ózine «Jadymda jauhar jalqy sәt» sekildi jampoz jyr jazdyrtqan, sol jyrdy jazdyrtar telegey teniz sezim syilaghan arudy «qalaghanyn» alghasyn aqynnyng kóp tómen etektining biri qylyp múqata saluy adam qiyalyna siyatyn nәrse me? «Áriyne, «joq» der edi bizding biraz oqyrman. «Aqyndiki dúrys» der edi jәne birazy. Qysqasy, eger Pushkin qazaq bolsa, onyng Kerni qazaqtyng kelinshegi bolsa, Pushkin men onyng «jýrgish» mahabbaty tónireginde ýlken aitys-tartys bastalyp keter edi. «Pushkin - perishte» der edi kópshilik. «Perishte bolghan, perishte bolyp qala beruge tiyis» der edi sosyn nygharlap. Áyteuir, búl qazaqtyng «qazaq» Pushkinge shang juytpaugha tyrysatyndyghy anyq. Sosyn «aqty aq, qarany qara» dep aitugha tyrysatyn janaghy birqansha azdyng jýikesine shy jýgirtip rahattanar edi búl qazaq. Al múnday dertti psihologiya tilinde ne dep ataytynyn bilesizder me?..

«IYirim» men «Jazmysh»

Songhy kezderi qazaq әdebiyetinde kóp shu shygharyp jýrgen, әdeby ortada әngime bolmay qalmaytyn dýniyelerding qataryna Qadyr Myrza Ály aghamyzdyng osy eki kitabyn jatqyzugha bolady. Biz eki kitapty de kemshilikten qúr alaqan dey almaymyz. Jogharyda aittyq, Pushkin - úly aqyn. Biraq perishte emes ekendigi jәne ras. Perishteliginen pendeshiligi basym týspese, janaghy Sobolevskiyge jazghanday hatyn jazbaghan bolar edi. Jazghan eken, demek, eki ayaqty pendege tәn kemshilikter ony da syrt ainalyp ótpegendigi. Pushkinning ózi turaly osynday pikir týyimizge onyng artynda qalghan múralary (múra tek óleng ghana emes qoy) sebepshi bolyp otyr, al qazirgi kózi tiri klassik aqynymyz Qadyr Myrza Áliydi perishte dey almaytynymyz ózinen-ózi-aq belgili, basy ashyq nәrse emes pe! Tómennen týptesek - shyndyq, jogharydan kóktesek - aqiqat. Pushkinde bar kemshilik Qadyr Myrza Áliyde de bar. Dәl Pushkindikindey bolmasa da, basqasha saryndaghy kemshilikter. Búghan Qadyr Myrza Ály aghamyz kelisedi ghoy dep oilaymyn. Biraq Myrza Ály dýniyelerinen tek kemshilikterdi ghana kóruge tyrysu jәne dúrys emes.

Mening bir syilas inim «Qazaq ólisining artynan ghaybat sóz aitpaghan» deydi. Osylay dep alyp bir top aqyndardyng ólenderin mysalgha keltiredi. Ishinde, әriyne, Abay da bar. Dәlirek aitsaq, aqynnyng inisi Ospan qaytys bolghanda jazghan joqtau jyrlarynan ýzindiler. Meni qinaytyny, inimning ózining uәjin Abaydyng sózimen jәne qiratugha bolatynyn angharmaytyndyghy. Al onyng shamyrqanyp shýiligip otyrghan avtory bolsa, ol әriyne, osy Qadyr Myrza Áli, onyng atyshuly «IYirimi». Inime qarsy aitar uәjdi osy «IYirimnin» ózinen, onyng úly aqynymyz Júmeken turaly betterinen tapqym keledi:

«... - Biz ózi o bastan onyp túrghan joq ekenbiz ghoy!

- Abay atamyzdyng ózin al! Aytysatyn tiri aqyn qalmaghanday keyin sýiekteri qurap qalghan Búqar jyrau men Shortanbaygha tiyisedi!

- Biz ózderimiz she? - dedi Júmeken. - Onyp túrmyz ba?

- Onyp túrghan joqpyz, әriyne!

Jalpy pendeshilikten biyikteu túrghan jazushy taba qoyar ma ekenbiz...» (Qadyr Myrza Áli, «IYirim», Almaty, «Atamúra» baspasy, 2004, 154-bet).

Al endi aqiqatyn aitayyq, Abay tiyisti eken dep, Búqar jyrau men Shortanbaylardyng namysyn jyrtyp jatqan qazaq qayda bar? Álde kemenger Abaydy jýndey almaytyn qazaqtyng shamasy shymyr saqaday shap-shaghyn Qadyr Myrza Áliyge ghana jete me?..

Eger «IYirim» bolmasa, mening Júmeken men Múqaghaly sekildi eki úly aqynnyng Taldyqorghan jaqta kәdimgidey «shekisip» qalghanyn ómir boyy bilmey ketuim mýmkin-di. «Yapyr-au,- deymin ishimnen, - eger eki úly talant «men myqtymyn, men myqtymyn» dep tiresip qalghan bolsa, onda túrghan ne kinarat bar eken? Qayta búl olardyng aqyndyq temperamentterin, ózderine degen, ózderining shygharmashy­ly­ghyna degen ishki senimderin anghartatyn arghy-bergi әde­biyette bola bermeytin siyrek oqigha emes pe!» IYә, kәduilgi Ese­­nin men Mayakovsiyding teketiresi sekildi. Álde tek orys aqyndarynyng birinshilikke talasuyna bolady da, qazaq aqyndary olardan sorly ma? Aqyn tóbelese bilui kerek. Qajet jerde óz shygharmashylyghyn júdyryqpen de qorghay alatyn bolugha tiyis. Búl - aqyndyq ónerding jazylmaghan zandylyqtarynyng biri. Bizding Mahambet, orystyng Pushkiyni, vengerding Petefiyi... sózimizge dәleldi ondap, jýzdep kel­­tiruge bolady. Jasyq adamnan aqyn shyqpaq emes. Al jalyndy adamda shalt basqan qimyldardyng da bolatyny anyq. Adam janynyng bilgiri atanghan Dostoevskiyding ózi: «Mening tvorchestvom ózimdi kýnәhar sezingen sәtten bastau alghan» degen. Al biz búl qalamger qauymynyng bәrin dini, adamy uaghyz aitatyn shirkeu ne meshit tóniregindegilerge ainaldyrghymyz keledi. Odan qalsa perishte jasamaq, tas túlghasyna tamsanyp otyrmaq niyetimiz jәne bar. Shamasy, qatelesip jýrgen aqyndarymyz emes, biz bolarmyz. Áytpese, Fransua Viyonnyng әigili tentekteu bir shumaghyna tamsanyp alyp, ózimizding úly aqyndardan tek perishtening elesin kóre bergimiz keletindigine ne sebep?..

Zymiyan da osylar... Ziyaly da

Aqyn jayly óleng kóp. Tólegen Aybergenovtyng óleni bar, janaghy  Qadyr Myrza Ály aghamyzdyng da qanatty bir shumaghy óleng sýier kim-kimning de esinde bolsa kerek. Degenmen aqyn jayly aqiqatty tap basyp aitatyn óleng Múqaghaly Maqataevtiki sekildi:

Aqyn jayly aitady qyzyqty anyz,

Biraq sen qyzyqpa, qyz!

Ras-aq, bizder - patsha!

Mújyq ta biz...

Týzik te - biz, týnergen búzyq ta biz!

Aqyndargha qyzyqpa,

Qyzyqpa, qyz!

Shynymen aqyn janyn qalaysyng ba?

Shydaysyng ba, shynymen talay syngha?

Aqyn degen birde qart, birde sәbiy,

Qartty syilap, sәbiyge qaraysyng ba?

Ilikpe qyz,

Aqynnyng túyaghyna.

Zymiyan da osylar...

Ziyaly da.

(«Qyzyqpa qyz!»)

Meninshe, osy ólenning әr jolyn tarqatyp aitar bolsaq, Qadyr Myrza Áliyding «IYirimi» bolmasa da, sol «IYirimnin» tóniregindegi dýnie kelip shyghar edi. Olay bolsa, aqyn turaly aqynnyng ózi aityp túrghan aqiqattan biz nege qashqaqtaymyz?! Álde qorqaq bolghanymyz ba?

Áygili «Ulisstin» avtory Djeyms Djoys turaly әielinin, tósekti birge bólisken, tirshilik mehnatyn birge shekken jarynyng mynanday sarynda jazghan esteligi bar: «Ras, men onyng jazghandaryn kәduilgi oqyrmandary sekildi tamsanyp oqimyn. Dau joq, ýlken talant. Al onyng ózi adam retinde óte búzylghan jan. Keybir qylyqtaryn kórgende tipti jýregim ainityn...» Búl Djeyms Djoysqa, әdebiyettegi ýlken bir baghyttyng kóshbastaushysy bolghan Djoysqa qoyylghan diagnoz. Múnday diagnoz, aqyndar jayly anyzdardan aqiqattyng júmyrtqasyn arshyp ala biludi ýirensek, bizding de talay aituly qalamgerlerimizge qoyylatyn diagnoz bolatyndyghyna kýmәnim joq. Búl «eki jerdegi eki tórt bolatyndyghy» sekildi shyndyq.

Shygharmashylyq adamy adam jan-dýniyesining qaltarys-búltarystaryn ózi tanyp-bile alghan dengeyde ghana jaza alady. Mysaly, Tolstoydyng әldebir keyipkerining múnday sәtte qanday kónil-kýidi bastan keshiretinin týisinip bilu ýshin ózin-ózi óltirmekke niyettengeni sekildi dengeyde. Al adam balasynyng basynda bar basqa kemshilikter, jýikeden kelip shyghatyn ózge de syrqat-dertter she? Olardy shygharmashylyq adamy qalay tanyp-bilmek? Bireulerden estu arqyly ghana ma? Óitse, onysy qúr jalang dýnie bolyp shyqpay ma? Jalghan dýniyege oqyrmandy qalay sendire, ilandyra almaq? Mine, osy jerde shygharmashylyq adamy esepti, esepsiz halda nar-tәuekelge basyn tigetin sәt tuady. Úly adamdy dýniyege keltiretin de osynday sәtter. Biz Jaratqannan osynday sәtter kóp bolsyn dep tileyik.

Ras, aqyn myna ómirge óz ómirining tek núrly jaghyn ghana qaldyryp, qara jaghyn ózimen birge kórge alyp ketuge tyrysady. Qay-qay úly suretshining de asyl múraty osy. Biraq suretshi múraty osy eken dep, bizding olardy týsinbeuge tyrysuymyz bizding qateligimiz bolyp shyqpay ma? Óiter bolsaq, medaliding ekinshi beti qayda qalady? Sosyn, ekinshi beti joq medali bola ma?

Estelik, estelik... taghy da estelik...

Meninshe, Qadyr Myrza Áliyding «IYirimi», Múhtar Ma­ghauiyn­­­ning «Meni» tónireginde aitylyp jýrgen әngime­­­lerding bәri bizde ózge ozyq әdebiyetterdegidey emes, esti estelik jazu ýrdisine qaraghanda ony oqu mәdeniyetining kemshin týsip jatqanynan sekildi.

Áriyne, estelikti әr adam óz tanymy, parasaty biyiginen qarap jazady.

Áytpese, Lermontovty aqyn týgili, adamnyng qatarynan shygharyp tastaytyn estelikter jazylmas edi ghoy.

Áytpese, Ivan Bunin tek Mayakovskiy emes, orys poeziyasynyng simvoly ispetti Eseninning de eki ayaghyn bir etikke tyqpas edi ghoy.

Áytpese...

Áytpese...

Biraq osy әitpeselerden orys әdebiyeti útylyp otyr ma? Áriyne, joq.

Múqaghaly aqyn aitqanday «zymiyanynyz da, ziyalynyz da - aqyndar».

Olar da júmyr basty adam. Bәlkim, esimderi tarih paraghyna bas әrippen jazylugha tiyis adamdar. Olardan perishte jasaugha talpynudyng esh qajeti joq. Búl adam emes, Allanyng qolyndaghy sharua bolar. Al perishte jasaugha talpyna bersek, búl aqynnyng qiyalilyghy emes, bizding qiyalilyghymyz bolyp shyghady. Qiyaly bolyp otyryp, aqyn jyryndaghy aqiqat qisynyn tap basamyn deu - bos әureshilik.

Shamasy, bos әure bolmas ýshin ne isteu kerek, endigi jerde osyghan bas qatyruymyz kerek-au.

Qazirgi әngimemizge qarasaq, bizde geniyler de, talanttar da joq sekildi.

Bizde bәri perishteler ispetti.

Solay ma?

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»