IK - WU KANG. Qazaqstannyng boyamasyz beynesi
Jastar arasynda «Irina Kayratovna» degen atpen tanymal top bar. Azamat Marklenov, Aldiyar Japarhanov syndy azamattardan qúralghan komanda, jaryqqa shygharghan tuyndylary arqyly qoghamdaghy jәne sayasattaghy ashy shyndyqtardy astarlap jetkizip keledi.
Kýni keshe sol «IYK» tobynyng «WU KANG» degen tuyndysy jaryq kórdi. Diyrektory - Quanysh Beysekov, produseri - Almas Jaliy.
«Qazaq qyzyn jalanashtady», «sózinde mәn joq» dep synaugha asyqpanyz. IYә, klipti bir kórgennen týsinbeuiniz mýmkin. Alayda, әr detaliine anyqtap mәn berseniz, býgingi qoghamnyng boyamasyz bet-beynesin kóresiz.
Mәselen, beyneklip bastalghanda-aq, hot-dog, kýrish jәne araq kórsetiledi. Búl degeniniz - Europa, Qytay jәne Resey. Ýsh memleketting brendi arqyly olardyng býgingi bizding qoghamgha yqpalyn kórsetuge tyrysqanday...
Avtorlar beyneklip bastalghanda shybyn úrghyshty nege kórsetti? Uilliyam Golding deytin aghylshyn jazushysynyng «Shybyndardyng әmirshisi» atty allegoriyalyq romany bar. Onyng sujeti boyynsha, qogham ózin-ózi joyady. Avtorlar osy kórinis arqyly býgingi qazaq qoghamynyn, Qazaqstan qoghamynyng bet-әlpetin kórsetuge tyrysady.
Oqigha bir restorannyng ishindegi plannan bastalady. Demek, kliptegi restoran - siz ben bizding memleketti sipattaydy. Al onyng qyzmetkerleri júmyssyz, bos otyryp, karta oinaydy.
Ári qaray, qazaqy naqyshtaghy qyzgha europalyq ýlgidegi kiyingen qyz «samsa» әkelip beredi. Osy samsany tistegen kezde, janaghy qazaqy naqyshta kiyingen qyz oilanyp ketedi de, óz oiynda qazaqtyng túlghalarynyng portreti aldynda jalanashtanyp biyleydi. Búl da qazaqy qúndylyq degen úghymnyng qazir tek jasandylyqqa negizdelgenin anghartatynday.
Qazaqstannnyng kartasy beynesinde jasalghan tort jep otyrady. Birinshi - torttyng batys bóligi jelingen. Búl degeniniz múnayly ólkening bar baylyghy shetke ketti degendi aityp túrghanday.
Beyneklip barysynda Qazaqstan kartasy beynelengen tort birneshe mәrte jelinedi. Aldymen Batys Qazaqstan bóligi kesiletinin aittyq. Osy jerde mәn bere ketetin jәit - kesilgen bólikke eki qoldyng talasatynyn, әldekimning ol qoldardy qaghyp jiberetini kórsetiledi. Biraq, nәtiyjesinde bәribir Batys Qazaqstan jelinip ketedi. Búl jerde talasushy qoldar AQSh pen Qytay desek, qaghyp jiberushi - Resey dep týsinuge bolady.
Ári qaray, qazaq jigitining ýiindegi bar zatty, tipti keregedegi «oboydy» jyrtyp alyp, qytaygha aqshagha berip jatqany, Qazaqstan degen shaghyn ýidi elestetpey me?.. Beyneklipte qaryz berushi qytaydyng qolyndaghy 1000 payyz dep jazylghan paraq ta Qazaqstannyng qazirgi ekonomikalyq jaghdayynan habar berse kerek. Álgi jigit barlyq zaty satylyp, dymsyz qalghan son, tamaq iship otyrghan ýsh qytay azamatynyng janynda jattyghu jasap jatady. Onyng ýstindegi kiyim men onyng is-әreketi, Qytaydyng Shynjandaghy etnikalyq az últtargha arnalghan lagerlerin elestetedi. Osydan keyin, janaghy Qazaqstan deytin torttyng Shyghys bóligi jelinedi.
Onan әri, teledidardan Resey deputaty Fedorov sóilep otyrady. Oghan araq iship otyrghan qazaq qatty ashulanady. Biraq, esikten araghyn kóterip kirgen orysty kórgende bar qyjylyn soghan aityp, birge ishedi. Al, әlgi orys qarqyldap kýledi. Sóitedi de ekinshi plan arqyly karta beynesinde jasalghan torttyng qalghan bóligin asap jeydi.
Klipte:
«Cash rules everything around me deysing ba?
Aldyna ne qoyyp berdi sony jeysing ba», degen sóz aitylady. Yaghni, «Cash rules everything around me», degen tirkes aghylshyn tilinen audarghanda - «aqsha bәrin sheshedi» degen sózge sәikesedi. Demek, aqsha bәrin sheshedi dep, aldyna kelgendi talghamay júta beru - óz tamyryna balta shabu emes pe degendi emeurinmen úqtyrady dep týsindik.
Ázirge biz bayqaghan, mәn bergen tústary osylar. Klipti 18 saghattyng ishinde 280 myng adam kórgen. Tuyndyny әrqaysy әrtýrli taldap, oiyn jazyp jatyr. Biraq, barlyq kórermenning pikiri - qoghamnyng boyamasyz shyndyghy kórsetilgen degen pikirge sayady.
Búghan deyin de atalghan toptyng «5000» degen kliypi jaryqqa shyqqan. Ony qazirge deyin 11 mlillionnan astam adam tamashalapty. Ondaghy - Alash kósemi Álihan Bókeyhannyng azaptalyp ólui, Zamanbek Núrqadilovtyng qazasy, Núr-Súltandaghy LRT qúrylysyndaghy jemqorlyq, halyq koronaviruspen auyryl jatqanda astanada shashylghan otshashu syndy detaliderding kórsetiluine kópshilik kórermen ystyq yqylastaryn bildirgen.
Al, songhy tuyndylary arqyly da «IYK» toby qoghamdyq mәselelerge ózindik kózqarastary bar ekenin taghy bir mәrte kórsetkendey.
Núrbiyke Beksúltanqyzy
Abai.kz