Litva KSRO múrageri - Reseyden ótemaqy talap etpek. Ne ýshin? KSRO okkupasiyasy ýshin! Somasy – 800 milliard dollar.

Litva Seymining (Jogharghy zang shygharushy organ – red.) búrynghy spiykeri, «Litva Tәuelsizdigining atasy» dep aitylatyn sayasatker Vitautas Landsbergiys «Delfi.lt» portalynda bolghan talqy kezinde sovet okkupasiyasy kezinde keltirilgen zalal ýshin Reseyden ótemaqy talap etu kerektigin aitqan.

Ol óz sózinde 2000 jyldyng 13 mausymynda Litvada «KSRO okkupasiyasy kezinde keltirilgen shyghynnyng ótemaqysyn talap etu turaly» zang qabyldanghanyn, sol boyynsha ótemaqy mәselesin tabandap túryp kótere beru kerektigin aitqan. «Óitpesek, biz ózimizdi, prinsipterimiz ben әli kýnge kýshinde túrghan sol zandy satqan bolyp eseptelemiz», - depti Landsbergiys.

«Zanda jazylghanday, búl mәseleni kótere beru kerek. BÚÚ, Europa kenesi, EO sekildi úiymdardy búl mәseleden qúlaghdar etip otyru qajet. Atalghan úiymdardan bizge qanday qoldaular bolatyny da manyzdy. Onyng alghashqysy, bizding osy bastamamyzgha qatysty pikir bildirip, qoldau bildiru. Búl óz kezeginde olardyng (Halyqaralyq úiymdar – red.) da búl mәseleni baqylyp otyrghanyn kórseter edi.

Al endi biz osyny qalaymyz ba, osy baghytta túraqty týrde júmys jýrgizip kelemiz be, búl bólek әngime.

Zang búryn qabyldandy. 20 jyl búryn. Odan beri neshe ret biylik auysty. Keybir Ýkimet basshylardyng býiregi Reseyge búryp túrdy. Olardyng aiqayshyl, attanshyldarynyn: «Bәribir býgin-erteng almaysyndar (ótemaqyny - red.), sondyqtan, úmyta salyndar», degenine qúlaq asty.

Biz búl mәselede prinsipshil boluymyz kerek edi. Erte me, kesh pe búl sheshiledi. Qalay sheshiledi? Layyqty ótemaqy ma, әlde simvolikalyq ótemaqy ma, kelisim be, joq pa, búl pirnsip mәselesi.

Eger Resey bir kezderi óte kedey, baqytsyz, múqtaj el bolsa, qazir olay emes. Sondyqan, kelissózderdi bastau kerek. Bizdi, «halqymyzdyng tragediyasynan nan tappaqshy», dep te aiyptaghan. Ótemaqy talap etu – búl nan tabu emes! Búl – әdilettilikti talap etu! Litva olardan (Reseyden - red.) ótemaqy talap etpese de bolar edi, biraq, bizding búl turaly aitqymyz keledi! Óitkeni, zang boyynsha, olar mindetti», - depti Landsbergiys.

Litvalyq «Delfi.lt» portalynda bolghan búl talqyghy ýsh adam qatysqan. Birinshisin jogharyda aittyq. Ekinshisi – «KSRO okkupasiyasynyng Litvagha keltirgen shyghyny jónindegi» vedomstvoaralyq komissiyanyng búrynghy basshysy Rasa Budbergiyte. Atalghan komissiya búryndary esep-qisap jasaghanda, KSRO keltirgen zalal shyghyny 20 milliard euro dep baghalanghan eken.

«Biz ol kezde tikeley shyghyndardy ghana eseptedik. Sonyng ózi 80 milliard boldy. Al shyndap kelsek, shyghyn somasy búdan әldeqayda kóp. Birneshe jýz milliard... Biz osynyng tek tikeley shyghyndaryn ghana esepke aldyq», - depti Budbergiyte.

Ol óz sózinde, mәsele kelitirgen zalal somasynda emes, halyqtyng kózin ashuda ekenin aitypty.

«Ángime, qanday da bir soma jayly emes, bizding halqymyz Resey әli kýnge moyyndamaytyn sol okkupasiyanyng qalay jýrgizilgenin bilui kerek. Biz olar aitqanday jatypisher halyq emes, donor-memleket boldyq», - deydi Budbergiyte.

Al osy ekeuding talqysyna moderator bop otyrghan jurnalist Edmundas Yakilaytiys: «Zalal somasy 800 milliard dollar. Júrtqa týsinikti boluy ýshin, qazirgi Litvanyng jyldyq JIÓ kólemi 50 milliardty qúraydy. Búghan - Litva túrghyndaryn maqsatty týrde jasalghan repressiya men genosid kezinde qasaqana qyryp salu, halyqtyng mal-mýlkin, dýniyesin kýshpen tartyp alu, kolhozdargha újymdastyru, zandy qaghazdardy kәmpeskeleu, mәjbýrli emigrasiya, qoghamdyq úiymdardyng qudalanuy t.b. jatqyzylyp, esepteldi. Búl kriyteriylerding barlyghy BÚÚ talaptaryna say qaralghan jәne keltirilgen zalal shyghyny 800 milliard dollar dep esepteldi», - dep qosypty.

Litva búl ótemaqyny qalay talap etpek? Sayasatker Landsbergiys:

«Sóilesu kerek. Reseymen sóilesu kerek! Meyli, olar esigin tars jauyp alsa da, bizge aita beru kerek. Biz múny 90-shy jyldary bastadyq. Ol kezde Gorbochev myrza bizge Mәskeuden: «Eshqanday kelissóz bolmaydy. Biz tek sheteldiktermen ghana kelissóz jasaymyz. Al sender bizding subiektimizsinder», - dep jauap qaytarghan. Biraq, biz de «maqúl» dep, búghynyp qalghan joqpyz. «Biz Tәuelsiz memleketpiz. Sondyqtan, sóilesinder. Mәseleni beybit kelissózben sheshkimiz keledi», - deuden tanbadyq.

Mәseleni sheshu ýshin – sóilesu kerek. Dialog kerek. Keyin, olar óz pozisiyalarynan ainyp,  bizben sóilesuge tura keldi. Sol jyldyng jazynda-aq. Biz júmys istedik. Týrli úsynystar aittyq. Kez kelgen mәseleni ekijaqty kelissóz arqyly sheshudi úsyndyq. Múnyng barlyghy qújat týrinde rәsimdelgen. Eng ayaghynda ol bir kitap boldy. Bizding әr jolghy úsynysymyzdyng sonynda «jauapsyz qaldy» degen jazu túrdy.

Bir kezde olardyng ózderi dialogqa keldi. Óitkeni, óz әskeriylerine Litva banki arqyly jalaqy tóleuleri kerek edi. Osylaysha, kelissózder bastalyp ketti. Mәskeuding búl dialogtardy kelissóz dep moyyndamau әreketterine Halyqaralyq qauymdastyq kýle qarady», - depti.

Litva sayasatkerlerining búl aitqandary BAQ-ta jariyalanghan. Baspasózdegi jariyalanymgha Resey Dumasynyng Halyqaralyq ister komiyteti tóraghasynyng orynbasary Nataliya Poklonskaya pikir bildiripti.

Onyng pikirinshe, osy taqyryptaghy әngimeler Vilinus pen Mәskeu qarym-qatynasynyng nashar ekenin kórsetedi. Ol Baltyq jaghalauy elderinde «KSRO okkupasiyasy» turaly dau kýsheyip kele jatqanyn aitqan.

Abai.kz