әngime)

Gýldi perdening ónmeninen ótken súrghylt sәule bólmening beluarynan arygha shappay túr. Ara-túra kóshedegi kólikting jaryghy ayaq jaqtaghy shkaftyng iyghyn dódegege deyin shúbyrtyp aparyp qaytady. Biri irgege qaray býk týsken, biri qos kisilik jaypaq kereuetting qasbetinde shalqaya sozylypty. Biri jer shetinde, biri jar jaghasynda jatqanday...

әngime)

Gýldi perdening ónmeninen ótken súrghylt sәule bólmening beluarynan arygha shappay túr. Ara-túra kóshedegi kólikting jaryghy ayaq jaqtaghy shkaftyng iyghyn dódegege deyin shúbyrtyp aparyp qaytady. Biri irgege qaray býk týsken, biri qos kisilik jaypaq kereuetting qasbetinde shalqaya sozylypty. Biri jer shetinde, biri jar jaghasynda jatqanday...

...Birge týstenbekshi edi, ornynda joq eken. Kire beristegi aq ýishikting portochkasyn bet-auzymen bitep otyrghan kýzetshi jarty saghat búryn shyghyp ketkenin aitty. Kenseden bir kvartal qúldap, sosyn jer asty jolymen Gogoli kóshesine týsken. Áudem jerdegi shyny qabyrghaly meyramhananyng aldy jayma ashana. Aq qalpaqtaryn myqshita kiyip, qazanda tap ózderi shyjghyrylyp jatqanday qoldy-ayaqqa túrmay zyr qaqqan qyz-jigitter, qalaghan tamaghyndy kóz aldynda dayarlap beredi. Sol jerde túryp qarbytasyn  ba, qoltyqqa qysa ketesing be, óz erkin. Qazanshygha palau tapsyrdy. Tu syrtynan bireu andyp túrghan siyaqty bolghan son, әuestikpen moyyn búrghan. Moyyn búrdy da, sileyip túryp qaldy. Shashyn jelkesine taman oray týiip, shashaqty aghash istikpen aiqysh-úiqysh týirey salypty. Soqyrlyqtan emes, sәn ýshin taghatyn kózәinekting barmaq eli qara qúlaghy men aq jeyde iyesining de osy mannan ekenin menzegendey. Qarsysyndaghy kýieui búnyng algha emine sozghan qoldaryn býre qysyp, sausaqtarynyng úshynan ghana óbip otyr eken. Birdeneni sezgendey ol da ber jaqqa jalt qarady. Áueli jýregi atqaqtap ala jónelgen. Artynsha tanauy jelpildep, jylamsyray bastaghan son, jýzin búryp әketti. Sodan son... kóz aldyndaghy bar dýnie búldyray shayqatylyp bara jatqan.

Kýieuining әnsheyingi qyryq qabat qyjyrtpasynyng qylauynda jýretin, betbaqtyghyn betining әrine jetektetken shópjelkelerding biri shyghar deytin beyghamdyqtyn, búl joly júrtyn sipap qaldy. Shyrqyn búzghan kim ekeni týsinikti. Kimi boldy eken? Jibi týzu erkek kórse, kórgeninen kózaqy almay qoymaytyn, birinen jalyqqan kýni basqasynyng jolynda kóstendeytin, jalyqtyrghan kýni kózining boyauyn kóilegine sorghalatyp qala beretin qorjynbiykelerding biri me? Álde... Jo-joq, olay boluy mýmkin emes. Kók qualap, kógen basynan úzap keterlik ne kýn tuypty basyna? Júrtta bar kórik - ózinde bar. Júrtta joq aqyl da... Kóniline selkeu, iyghyna qylshyq qondyrmay asty-ýstine týsetin jәne ózi. Álde ózi qúlay sýigen son, ózin de ayaulysyna balaytynyna shәk keltirmegen ózimshil sezimning shylauyna maltyghyp jýre berdi me eken? Qúm saghattyng belindey sarqylyp baryp, qansyp tynghan qonyltaq kónilding kenezesin endi nemen kepterin bilmey dal bolyp jatysy mynau.

...Tau ózenining jaghasyna jayylghan dastarhangha júrt japyrlay bas qoyghanda, ol da búghan sýikene jayghasqan edi. Taghamnyng neshe atasynan beli qayysqan dastarhannyng qay shetinen týrerin barlay sýzip, tabaqtyng erneuinen asa jatqan jýzimning bir týiirin auzyna saldy. Sosyn búghan qylymsy kóz tónkerip, bokalyn tosqan. Ánsheyinde qaghazdan bas kótergen keyippen ainalasyna tu biyikten kóz tastaytyn kensedegi tәkapparlyghy izim-ghayym. Ózining tómen etektiler әuletinen ekeni endi ghana esine týskendey qiyla qalypty. Á degende tiksine qaraghan búl, әp-sәtte es jidy. Bokalyn bokaldy qaz moynynan qylghyndyra qysqan sýiriktey sausaqtarymen qosa eppen qapsyryp, sharap qúidy. Ózine de. IYsi múryn jararday qoshqyldanyp pisken kәuaptyng ýsh-tórt týiir etin tabaghyna týsirip, betine kósip turalghan sarymsaqtan tastady. Óz ýstindegi sporttyq kýrteshesin sheship, iyghyna japty. Tau samaly myng jerden jibektey eskenmen, ókpe qabarlyq yzghary baryn aityp, dilmarsydy da. Ne kerek, asty-ýstine týsip bәiek bolyp otyr. Áyel balasy әntek qylymsy qarap, qorghansyz jannyng siqyn anghartqan sayyn qoghaday japyrylatyn erkektik qúmarlyghyna shoq týsip, ishi-bauryn órtep bara jatty, sol kýni...

...Qaydan ghana tap bolyp em demedi. Qaydan ghana sap ete týskenine kijinip jatyr.

«Abay-aqparat»