Seysenbi, 26 Qarasha 2024
5967 3 pikir 5 Nauryz, 2021 saghat 14:17

«Resey әlemdik arenada býldirushi rólin oinap jatyr»

Resey ghalamdyq yqpalyn arttyrudy kózdep, qazirgi talaptardy túraqsyzdandyru ýshin әlemdik arenada býldirushi róldi oynap jatyr. Mәskeu әreketterine qatysty múnday bagha AQSh preziydenti Djo Baydennin atynan jariyalanghan rama Shtattardyn últtyq qauipsizdik strategiyasynda berilgen.

Qújatta Resey Qytay sekildi belgili bir resursyn AQSh-ty әlsiretu ýshin qoldanyp jatyr dep aitylady.

Sonymen birge әlemde AQSh-tyng basty bәsekelesi Resey emes Qytay ekeni aitylady. Qújatta da Qytay ekonomikalyq quattylyghy, diplomatiyalyq әreketi, әskery jәne tehnologiyalyq kýshimen jәne ashyq halyqaralyq jýiege shynayy qorqynysh әkeletin AQSh-tyng jalghyz qarsylasy ekeni aitylghan. Búdan bólek AQSh qarulanu jәne strategiyalyq túraqtylyq mәselesinde Resey jәne Qytaymen dialogqa barugha dayyn ekenin atap ótken.

Strategiyada avtoritarizm әlemdik trend retinde óris alyp, demokratiyagha, AQSh-qa jәne onyng damuyna qauip tughyzyp jatqany jәne demokratiyalyq talaptardy qorghau manyzdy ekeni aitylghan.

Sonymen birge AQSh syrtqa sayasatta amerikalyq azshylyqqa emes, AQSh-tyng qúndylyqtaryn algha sýiregen ólkening azamattaryna qyzmet kórsetu kerektigi aitylghan. Strategiyada nәsilshildik, әlemdik arenadaghy diskriminasiya, klimattyng ózgeruine qarsy kýres jәne adamdardyng túrmys dengeyin kóteruge nazar audarylghan. Qújatta AQSh-tyng Europa men Aziya ólkelerimen әriptestik qarym-qatynas mәselesine de erekshe mәn berilgen.

Derekkóz: Centralasian

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1544
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3335
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6105