1958-1960 jyldardaghy Altaydaghy songhy kóterilis
1952-jyldyng sonynda, Ospan batyrdyng ýlken úly Sherdiman men kommunistik qytay ýkimeti teng qúqyly kelisim jasasyp, soghys toqtatylyp, qazaqtardan 30 adam mәnsap alyp, ózderin óz adamy basqaru qúqyghyna ie bolghan edi. Mao Szydun sol kezde: "búghan deyingi eki jaqtan ólgen qúrbandardyng isi salauat bolsyn, endi búl taqyryp qozghalmasyn, ushyqtyrylmasyn!" degen bolatyn. Búl joly qytaydy qazaq aldap soqty.
Nege deseniz, sol kezde Ór-Altaydyng kóterilisshi elining kóbi Qúmyl-Barkól, Boghda aimaqtary men Gansu ólkesi siyaqty jerlerge bytyrap shashylyp ketken edi. Sherdiman soghys kelisimine say, osy bytyraghan eldi Altaygha qayta jinap, kóshire bastady. Áytpegende, osy qalyng elding basym kóbin qytay qorshap alyp, olardy týgeldey sayasy ýirenuge, kommunizmning ýgit-nәsihattaryn tyndaugha týsirip jibergen bolatyn. Sol kezde qytaydyng "manyzdy soghysta erlik kórsetuge uәde etip, aldyn-ala mәnsap talap etu" joralghysyna say, kommunistik qytay tarihyndaghy eng manyzdy qolbasylardyng biri Judynyng orynbasary bolu mәnsabyn súrap, Sherdimandy joigha uәde alghan, qytaygha shapqynshylyq jasaghan Japonnyng Kanton armiyasymen soghysqan, tanymal bir soghys jetekshisi 5 myng әsker bastap, Sherdimanning Kóktoghay audanynan asyghys qúrap-jinaghan 500 әskerin joi ýshin Altaygha kiredi. Sherdiman nebәri 500 әskeri bolsa da, kóshpendilerding dala soghysyndaghy "bytyrap soghysu, әskerding qalyng shoghyryn bólip tastap janyshtau, shyrghagha týsiru" tәsilderi arqyly ózinen sany 10 ese kóp , zenbirekpen, tankpen qarulanghan jaudy Qúbynyng qúmynda qorshap joyyp jiberedi. Osydan keyin ortalyq qytay ýkimeti qatty tiksinip, jana qúrylghan memleketting batys ólkelerin soghyssyz bekemdeu ýshin kelisim úsyna bastaydy. Soghys toqtatylyp, Ospan batyrdyng sýiegin qaytaryp alyp, Kóktoghay audanynyng Qalbaghay degen jerine әkep, músylman jolymen arulap jerleydi. Birneshe jyl ishinde Qúmyl, Erenqabyrgha aimaqtary men Gansu ólkesinde shashyrap ketken kóp qazaqty Ór-Altaygha jinap alady. Arada, biraz jyldar ótken song qytay ýkimeti damyp, kýsheyip, kelisim shartty búzyp, Qúlja jaqta jýrgen Sherdimandy enbekpen ózgertuge týsirip jiberip, ol kisi 1970jyly qinaudan ólgen. Ór-Altaygha "ken qazu, egin sharuashylyghyn damytu" degen syltaularmen búqarasha kiyingen әskerlerin ýiip-tóge beredi. Halyqtyng qolynan tendik ketip, kolhozdasu qyrqyndy jýrip, halyq qolyndaghy malynan aiyryla bastaydy. Búl kezde uaqyt 1958jylgha barghan edi. Sol kezde Ór-Altaydyng qazaqtary myqty boldy. Sol kezde Ór-Altayda ótken әigili din basy, aghartushy, aqyn, qazaq halqynyng tarihyndaghy kitabi eng alghash baspadan shyqqan Aqyt Ýlimjiúlynyng úly Qalman qazy molqy ruyn bastap, ómirinde eshkim jyghylyp kórmegen Dәlelqan baluan Meshelúly qaraqas ruyn bastap, Jýkey batyr sarbas ruyn bastap kóterilis búrq ete týsti. Olar ózderi soghysyp ghana qoymay, Ile, Tarbaghatay, Erenqabyrgha, Qúmyl aimaqtaryndaghy últshyl qazaqtardy da qozghady. Tarym oipatyndaghy sany kóp úighyr halqyn, Qyzylsu ózenindegi qyrghyz halqyn, Pamirdaghy tәjik halqyn, Buratal men Qarashәri aimaqtaryndaghy torghauyttardy, Gansu, Chiynhay ólkesindegi dýngen, dúnshyan(sart), salar(oghyz) halyqtaryn, Tiybet jerindegi tiybetterdi bir uaqytta kóteriliske dayyndap, olardy da soghysqa kirgizip jiberdi. Tiybettermen Burataldaghy búdda dinining ýlken monaghy arqyly baylanys jasap túrdy. Olar dinge, últqa bólingen joq, qytaydyng ezgisine qarsy últtardy ortaq dayyndady, tipti Ishki Mongholgha deyin adam jiberdi, sol kezde Ór-Altay qazaqtary osynday myqty boldy. Osy kóterilis tughan ónirlerding jalpy kólemi 5 million sharshy kilometr jerdi qamtyp, býgingi QHR kartasynyng teng jartysynan astam jerin sharpydy da, býkil QHR-nyng bir tútastyghyna hauip tóndirdi. Osy jer-jerden kóterilis jasaghan elding ishinde kópke deyin jaugha aldyrmay myqty shayqasqan, maydany berik bolghany tek Kóktoghay -Shingil audandary ghana boldy. Ishki qytaydaghy dýngenderding kóterilisi sәtsizdikke úshyrap, kóterilis basshylary qashyp otyryp Kóktoghay audanyna kelip, qazaqtar olardy Torghyn auylynan jer berip ornalastyrdy, әli kýnge deyin bizding Torghyn auylynda dýngen qystaghy bar. Basqa jerdegi kóterilisting bәri janyshtaldy. Tiybetpen baylanys jasap berip túrghan Burataldaghy torghauyttan shyqqan budda dinining monaghy ólimge ókim etildi. Sol kezde sarbas ruyn sonyna ertke Jýkey batyr Shonjy audanynan 3500 adamdy bastap, Kóktoghaygha kóship kelip kóteriliske kirgen edi. Kóktoghaydan kóterilgen el ontýstik shóldi daladaghy Qaramayly tauynyng Qústúmsyq kerishinde 4500 qytay әskerin alghashqy shayqastyng ózinde qorshap joyghan. Kóterilis barysyndaghy jalpy eki jyl ishinde qyrylghan jau 20 mynnan asyp ketken. Kóterilisting songhy kezinde qytay әskeri ol kisini Torghynnyng Kóktal jazyghynda tútqyndady. Jýkey batyr Ýrimji týrmesinde jan ýzdi. Qalman da ústaldy. Qalman ózi diny kósem әri aqyn edi. Qalmanmen birge týrmede jatqan qytaydyng bir jazyqsyz jalamen japa shekken mәdeniyet qayratkeri Qalmannyng ólenderin qytay tiline audarghan. Qalmannyng "Múnly qalam" dep atalatyn dastany qazaq ishine keng taraghan.
Osy kóteriliste Ýrimji qalasynyng týbine baryp, jaudyng aluy mýldem qiyn bolghan Boghda tauyndaghy qúzar-shyngha baryp bekingen Bazarbay, Majir batyrlardyng toby kóp uaqyt jaudy shyghyngha úshyratyp túrdy. Altayda Dәlelqan baluan tau arasyna kirip alyp, ekng jylgha tayau uaqyt partizandyq soghys jýrgizip, jaugha aldyrmady. Eng sonynda qytay ýkimeti Dәlelqanning kәri sheshesin tau ishine alyp baryp, sheshesi kóp jalynyp, ýkimet adamdaryn bastap Buryltoghay audanyndaghy Shaghman degen kisining әkesi Kókkóz degen jershildigimen tanymal bolyp, qytaydyi әskerine jol bastap jýrgen adam "týrmege qamamaymyz, kóterilgen qazaqtargha jalghasty mәnsap berip ózderin ózi basqaratyn qylamyz" dep aldap, aqyry batyr sheshesi ýshin ashyqqa shyghyp ústaldy.
Dәlelqan baluan ústalyp ketkennen keyin de, baghynbay tau ishinde tyghylyp, partizandyq soghys jýrgizgen erjýrek toptar, 1960jyldyng basynda at jýre almaytyn, belden asatyn qalyng qardyng ishinde qorshauda qalyp, kóterilis osylay ayaqtaldy.
Dәlelqan baluan ústalghan song Ýrimjidegi tizesine deyin su kelip túratyn, suy eshqashan toqtamaytyn su týrmede azaptaldy, kýn kózin kórsetpeytin tas menireu qaranghy týrmede neshe jyl jatty. Ýrimji týrmesinen keyin, baluan Tarym jaza lagerine aidaldy. Su týrmede de, Tarymda da bir uaqyt namazyn qaza qylmapty. Ol jerde jýrip iyen daladaghy adamdargha hauip tóndirgen boyy 2 metrden asatyn kisikiyikpen alysyp ony jenip, sayasy jenildik aldy. Dәlelqan baluannyng Bala-Ertis ózeni boyyndaghy arasandaghy "Jýrek suy" degen jerde kótergen baluantasy 900 kilogramnan asady. Eshbir oq shyghyn qylmay, jaghalasyp jýrip eki ay ústap,ayaqtarynan shandyp baylap bergen.
Dәlelqan baluannyng et jaqyny bolyp tabylatyn aqyn Ahat Rasulúlynyng deregine say, sol kezde Altayda Serik Qojabayúly degen baluan shyghyp, ol kýresten býkil QHR-nyng ýsh mәrte chempiony bolady. Qytay elinde onyng aldyna jarysta eshkim týspegen. Biraq, Serikten de kýshi artyq, ómirinde jaghalasqan adam balasy sýrindirip kórmegen, Dәlelqan baluan edi. Biraq, Dәlelqan sayasy qayratker qytaydyng jauy bolghan song arysqa týsip jýretin orayy kelmegen. Serik Qojabayúly soqyri shekten operasiya bolyp kýreske jaramay qalghandyqtan, Japoniyanyng bas baluanyna salatyn adam tabylmay, sol kezde Dәlelqan baluandy alyp baryp, "jarys bitkenshe sening atyng Serik bolady" dep, Serik degen jalghan atpen arysqa salghanda, Dәlelqan Japoniya baluanyn kóterip basynan asyryp laqtyryp jibergen. Eng sonynda beybit zaman jetip, 1984jyly 25 jyldyq auyr jazasyn ótep Kóktoghaygha kelgen kezde, alba-júlba bolghan týrin әieli tanymay qalypty da, sheshesi ghana tanypty. Eng sonynda 1998jyly 68 jasynda, tang namazyn ótep, ong jaq betine alaqanyn tósep, qúran oqyp jatyp úiyqtaghan kýii o dýniyege jany auyrmay attandy. Mine osynday erler bolghan!
Kókbóri Mýbarak Qizatúly
Abai.kz