- Agha, kýlki kýnining qarsanynda sizben qazirgi satiranyng jay-kýii turaly әngimelesuge kelip túrmyn. Osy sizdi vizitkasyna  «Kópen Ámirbek atyndaghy syilyqtyng laureaty Kópen Ámirbek dep jazyp alghan»  deydi. Syqaqshylargha eshbir ataq, memlekettik syilyq berilmeytinin  menzegeniniz be?
- Ózimning atymdaghy syilyqty ózime jazyp jýrgenim ataqqúmar pendelerge astarlap aitqan parodiyam ghoy. Ony bireu týsinedi, bireu týsinbeydi. Keshe ghana kóz aldymyzda jýrgen kókelerimiz Ospanhan Áubәkirov, Shona Smahanúly, Qaltay Múhamedjanovtardyng qaysysy qay laureattan kem?  Tipti, jyl sayyn beriletin Preziydent stiypendiyasynyng tiziminen de tiri syqaqshy tappaysyz. Bir jaghy sony әzildep jazghan týrim. Biyl memlekettik syilyqqa jasy seksennen asyp, toqsangha tayaghan kәnigi syqaqshy Mynbay Rәshti úsyndyq. Memsyilyq berile me, berilmey me ol jaghyn endi komissiya sheshedi.

- Agha, kýlki kýnining qarsanynda sizben qazirgi satiranyng jay-kýii turaly әngimelesuge kelip túrmyn. Osy sizdi vizitkasyna  «Kópen Ámirbek atyndaghy syilyqtyng laureaty Kópen Ámirbek dep jazyp alghan»  deydi. Syqaqshylargha eshbir ataq, memlekettik syilyq berilmeytinin  menzegeniniz be?
- Ózimning atymdaghy syilyqty ózime jazyp jýrgenim ataqqúmar pendelerge astarlap aitqan parodiyam ghoy. Ony bireu týsinedi, bireu týsinbeydi. Keshe ghana kóz aldymyzda jýrgen kókelerimiz Ospanhan Áubәkirov, Shona Smahanúly, Qaltay Múhamedjanovtardyng qaysysy qay laureattan kem?  Tipti, jyl sayyn beriletin Preziydent stiypendiyasynyng tiziminen de tiri syqaqshy tappaysyz. Bir jaghy sony әzildep jazghan týrim. Biyl memlekettik syilyqqa jasy seksennen asyp, toqsangha tayaghan kәnigi syqaqshy Mynbay Rәshti úsyndyq. Memsyilyq berile me, berilmey me ol jaghyn endi komissiya sheshedi.
Japondar Qúday bergen talantyn tauysyp, biyikting bәrin baghyndyryp, shyghatyn shyny qalmaghan son, basqa salagha auysyp ketedi eken. Bizde onday joq qoy, bir jerge jabysyp qalamyz. Men bala kezimde suretshi boludy armandadym. Ol armanym oryndalmay, jurnalistika fakulitetine týstim. Keyin qalay syqaqshy bolyp ketkenimdi ózim de bilmey qaldym. Shymkentte qyzdy tanymaytyn, bilmeytin jigit alyp-qashyp ketip, keyin otbasy bolyp ketedi ghoy. Sol siyaqty meni de sýimegen janrym satira alyp-qashyp ketken. Sóitip qalyp qoydym.  Býgingi kýni syqaqshy boludan týk payda joq. Syqaqshylar mandaydan teri búrshaqtap, tizesi dirildep, kózi irindep otyryp syqaq jazyp, ony gazetke úsynady. Onysyn kitap etip shygharayyn dep taghy jýgiredi. Tabanynan tozyp, demeushi tauyp, kitabyn shygharady. Odan ózine kók tiyn týspeydi. Qazirgi әzil-syqaq teatrlarynyng kóbeyip bara jatqandyghy da kórkem dýnie izdegendikten emes, kóje-qatyqtyng qamynan ba dep qorqamyn. Teatr ashyp, tabys tapsam deytinder kóbeyip keledi. Al olardyng satiragha jany ashyp jýrgeni shamaly.
- Kenes ýkimetining kezinde satiragha senzura qoyyldy. Sonyng ózinde Shona Smahanúly, Ospanhan Áubәkirovter qoghamdaghy kelensizdikterdi ebin tauyp synap, satira tilimen týirep jatatyn. Al qazir eshbir senzura da, shekteu de joq. Biraq qoghamdaghy kelensizdikterdi týireytin, shymshityn, uytty sayasy satira joq. Nege?
- Syqaqshylardyng kóbi «ash bәleden qash bәle» dep oilaydy-au deymin. Tynysh jatqan jylannyng qúiryghyn basudan da qorqatyn boluy kerek. Býgingi kýngi kelensizdikterdi satiranyng tilimen týireuge syqaqshylardyng sheberlikteri jetpey me dep te oilaymyn keyde. Reseyde satirikter preziydentinen bastap, biylik basyndaghylardy ayamay synaydy. Jemqorlyq, úiymdasqan qylmys, paraqorlyq - múnyng barlyghy Reseyde uytty tilmen sahnadan aitylady. Al bizding syqaqshylar múnday taqyryptargha bara bermeydi.
- Sayypqyran syqaqshynyng birisiz ghoy. Óziniz nege osy taqyryptardy jazbay jýrsiz?
- Sybaylas jemqorlyq, paraqorlyq, mafiyamen kýresu mәseleleri qúqyq qorghau organdarynyng qúziretinde qalyp qoydy. Shirkin-ay, sol mafiyalardyng atyn atap, týsin týstep jazayynshy deysin-au. Biraq ýlgere almaysyn. Býgin bir mafiyany jazsan, ertenine eki mafiya shyghady.  Ári sening jazghanyndy eshkim shybyn shaqqan qúrly kórmeydi. Búryn ne jazsan, kimdi týireseng sodan qorytyndy shyghatyn, jauap beriletin. Qazir eshkimning beti býlk etpeydi. Jazylghany jazylghan, aitylghany aitylghan jerde qalady. Osydan keyin jazugha qúlyq qaydan bolsyn?
- Syqaqshylardy agha buyn, orta buyn, keyingi buyn dep bóler bolsaq, agha buynnyng basynda kimder túr?  Keyingi buynnan kimder myqty shyghyp jýr?
- Agha buyn syqaqshylardyng basynda Mynbay Rәsh, Ghabbas Qabyshúly, Ýmbetbay Uaydiyn, Qajytay Iliyasovtar túr. Olardyng sonynan ergen biz de payghambar jasyna kelip qaldyq. Orta buynda Tolymbek Álimbekúly, Erkin Jappasúly syndy syqaqshylar bar. Biraq nege ekenin bilmeymin Beysebay Kirisbaydan keyin ótkir syqaqshy shyqqan joq. XXI ghasyrdyng syqaqshylary әkelerining boyynda, sheshelerining oiynda jýr me, kóz aldymyzda myqty syqaqshy joq.
- Qarapayym kórermenning biri retinde mening sahnalyq satiragha kónilim tolmaydy. Qaljynmen quyrdaq quyratyndardyng qarasy kóbeygenmen, aitqan әzilderi halyqqa «ótpey» jatady. Ári әzil-syqaq teatrlary qoghamdyq mәselelerdi synaudan góri úsaq-týiekti sóz etip, kempir-shal, әiel-erkek, maskýnem kýieu, shaypau әiel degen taqyryptardyng ainalasynan shygha almay qaldy.  Arzan kýlkige qashanghy maldanamyz?
- Keybir kórermen jylt etkenge jyrqyldap kýle beredi. Ondaylardy kýldiru onay. Al sen aityp otyrghan óresi biyik kórermendi kýldiru qiynnyng qiyny. Bir kezderi kýlki arzandap ketti dep baybalam saldyq. Al qazir sol arzan kýlki arsyz kýlkige ainalyp ketti. Qazir jenil-jelpi nәrsege maldanyp jýrmiz.   Otbasy, oshaq qasy, kýndelikti kýibeng tirlikti tilge tiyek etu - kýlli kórermendi kýldiru dep oilaytyn teatrlar bar. Sayasy satiragha material jazylghan kýnning ózinde qazirgi әrtister sony jerine jetkizip orynday almaydy.
- «Tamasha» men «Bauyrjan shoudan» - «Aqqu-gәkku», «Nysana», «Shanshardan» «Aldaraspan» bólinip shyghyp, әzil-syqaq teatrlary kóbeydi. Bizdegi teatrlar әu basta jap-jaqsy bastaydy da, eki-ýsh konsertten keyin súiylady. Keyingi shyqqan Túrsynbek Qabatovtyng «Bazar joq» teatry da alghashqyda júrtty qyran-topan kýlkige qarq qylyp edi. Keyingi konsertterinde әrtisteri búrynghy parodiyalaryna sәl ózgeris engizip qoyyp qaytalay bergesin, qyzyqty bolmay qaldy. Sizdinshe qazirgi әzil-syqaq teatrlarynyng ishinen qay teatrdyng ayaq alysy dúrys?
- Sen aityp otyrghan Qabatovtyn  «Bazar joghynda» kishkene janalyq bar. Monolog janrynyng joghalyp bara jatqanyn oilady ma, tek jeke oryndaushylardan qúralyp, monolog oryndap, parodiya jasap jýr.
«Ár túlpar әline qaray shabady», - deydi ghoy. Eger de ónerdi on alty ainalym bәigege teneytin bolsaq, bizdegi teatrlardyng birazynyng ókpesi óship qala ma dep qorqam. Kezinde býkil teatrlardyng basynda «Tamasha» túratyn. «Tamashany» «Bauyrjan shou» basyp ozdy. Keyin «Bauyrjan shou» qúldyrady. «Eki ezu» bir jalt etip kórindi de, aqqan júldyzday joq boldy. «Shanshar» nópir halyqty jiyp, júrtty auzyna qaratty. Songhy kezde myqty kadrlarynan airylghandyghynan ba, qaydam, búrynghy qarqyny bayqalmay qaldy.  Áytse de, әzirge «Shanshardan» asqan teatr joq. «Bazar joqtyn» alghashqy, odan keyingi konsertteri tәuir boldy da, songhy kezde  әlsiregendey seziledi. Siyr da sualady ghoy. Sol siyaqty «Bazar joq» ta sualyp ketpese deysin.  Maghan teatrlardan góri KVN-shikterding ayaq alysy únaydy. Teatr әrtisterining sahnada topyrlap jýrip, jarty saghat ezip aitatyn әzilin  KVN-shikter bas ayaghy  2-3 minutta jetkizedi. «Óner qyrandaryndaghy» jigitterding ónerine sýisinetinmin. Estuimshe, olar tarap ketipti. Bizge KVN-di damytu kerek. Óitkeni olar  әzilding maltasyn ezbeydi.
- Jón eken. Satirikter men әzil-syqaq teatrlarynyng arasynda baylanys ýzilip qalghanday kórinedi bizge. Material joq dep әrtister ózderi jazyp, ózderi orynday beretin boldy. «Aldaraspannyn» әzilderining kóbin Núrjan Tólendiyev ózi jazady. «Nysanada» Ábunasyr Serikov te sóitedi. Teatr basshylary ýnemi material joq dep jylaydy. Material jazatyn syqaqshylar qayda jýr sonda?
- Aytyp otyrghanyng ras. Núrjan da Ábunasyr da ssenariy jazugha  toqtyqtan emes, joqtyqtan baryp jýr. «Tamasha» alghash shyqqan kezde Berqayyr Amanshiyn, Ospanhan Áubәkirov, Shona Smahanúly aghalarymyz bastap, tayly-tayaghymyzben avtor retinde atsalysatynbyz. «Tamashadan» bizge «mynany aitynyzshy, myna bir mәseleni kótereyikshi» dep tapsyrma beriletin. Qazir onday shygharmashylyq qarym-qatynas joq.  Óitkeni, syqaqshylardyng jazghandaryn gazetten oqysang kýlesing de, sahnagha shygharghanda  kýlkili bolmay qalady. Ádemi sketch, intermediya nemese monologtar gazetting betinen jap-jaqsy oqylady, al sahnagha aparghanda eshqanday kýlki shaqyrmaydy.  Soghan qaraghanda syqaqshylardyng birsypyrasy sahnalyq satiranyng iyirimderin iygere almay, sahnagha layyqtap jaza almay jatyr.
Keyde búl әrtisterding әrtistik  sheberligine de  baylanysty.
- Agha, bizdegi parodiya janrynyng jaghdayy da mәz emes-au. Parodist Oljas Sydyqbek o basta Imanghaly Tasmaghambetovtin, Jýrsin Ermannyn, Bekbolat Tileuhannyng dauysyn salyp tanylyp edi. Qazir konsert sayyn Imanghaly Tasmaghambetov bolyp sóileydi.  Amanghaly da it pen maldyng dauysyn qaytalay beredi. Anau Dәrken degen jigit Preziydentting dauysyn salumen-aq tausyldy. Basqa әzil-syqaq teatrlarynyng da parodiyany qatyryp jatqany shamaly. Á dese bәri Maqpal Jýnisovagha, Núrtileu Imanghaligha, Janar Ayjanovagha parodiya jasaydy. Parodiya janry toqyraudyng ýstinde me qalay?
- Sen Oljas Sydyqbek, Amanghali, Dәrkender, tausyldy deysin. Olar tausylghan joq. Bizde parodiyagha iliger túlghalar tausyldy.  Kezinde men parodiya jasaghan Sherhan Múrtaza  qariya boldy. Múhtar Shahanov ta shal tartyp bara jatyr. Oljas Sýleymenov ózining tirshiligimen shet elde jýr. Parodiya aty alty alashqa mәlim, býkil halyq biletin túlghalargha jasaluy kerek. Al bizding túlghalar kәristing ekken piyazy sekildi mausymdyq túlghalar ghoy. Bir mausymnan song tausylady. Túlgha bolmaghan song parodiya da joq. Ártisterding Imanghaly Tasmaghambetovti, Ábsattar qajyny qaytalap sala beretini sondyqtan. Ánshilerden ylghy da Altynbek Qorazbaevty, Maqpal men Rozany,  Janar Ayjanovany salady. Al olardan keyingi  Júbanysh Jeksenúlyn, Sәken Mayghaziyevti, altyn dauystyng iyegeri atanghan Tanat Mamyrhanúlyn salayyn dese, olar parodiyagha keyipker bolatynday dәrejege, óner júldyzy deytindey dengeyge jetken joq. Sondyqtan jaghday osynday bolyp túr.
Ángimelesken - Qarlygha IBRAGIMOVA  
«Halyq sózi» gazeti