Minberde aqyn sóilep túr. Jәy túrghan joq, әdebiyetting óresindegi bolmaytyn jerden ketetin kem-ketikterding kýsh alyp bara jatqanyna kýiinish bildire qiylyp sóilep túr. Sol túrghan boyy әruaqty aqynnyng túla boyy arsa-arsa bop, qan tamyrlary óz aghystaryn taudan qúlaghan sarqyramaday alas úryp, qara-qonyr ónindegi sústylyqty odan sayyn bebeuletip, órtep bara jatqanday keyipte kýnirenip túr.
Dәl osy sәtte ainalasyndaghy janashyr dostary: "Áy, Ábeke ózing de, sózing de tórde túryp, bylay sóilegening ne etkenin, sening jәy sózinning bolmysy osylay bolghanda, qaharlana sóilegening qanday bolmaq? Sәl sabyr saqtap sóileseng qalay bolar edi? Myna jan-jaghynda sen siyaqty samúryq qústay aqynnyng súlaghanyn kýtip otyrghan saqyldauyqtar sanylau izdeude ghoy. Ózindi-ózing sabyrgha shaqyrsanshy", - deydi ishinen. Al qas-dúshpandary, "Sóile Tәjibaev, órten Tәjibaev, sen kimning shikәrasysyn, osylay sóilep túryp-aq, sayasy qateleskenindi әli-aq bilmey qalarsyn. Sen de bir kýn qapyda qolgha týsersing bәlem, sonda kórermiz sening de halindi. Ózindi ózing toqtata almaytynyng bar, elding aldynda sóilep neng bar" degendey olar da ishtey týnerude. Zaldaghy dos pen dúshpandarynyng ózara arbasulary ýnemi osynday kýy keshetin.

Minberde aqyn sóilep túr. Jәy túrghan joq, әdebiyetting óresindegi bolmaytyn jerden ketetin kem-ketikterding kýsh alyp bara jatqanyna kýiinish bildire qiylyp sóilep túr. Sol túrghan boyy әruaqty aqynnyng túla boyy arsa-arsa bop, qan tamyrlary óz aghystaryn taudan qúlaghan sarqyramaday alas úryp, qara-qonyr ónindegi sústylyqty odan sayyn bebeuletip, órtep bara jatqanday keyipte kýnirenip túr.
Dәl osy sәtte ainalasyndaghy janashyr dostary: "Áy, Ábeke ózing de, sózing de tórde túryp, bylay sóilegening ne etkenin, sening jәy sózinning bolmysy osylay bolghanda, qaharlana sóilegening qanday bolmaq? Sәl sabyr saqtap sóileseng qalay bolar edi? Myna jan-jaghynda sen siyaqty samúryq qústay aqynnyng súlaghanyn kýtip otyrghan saqyldauyqtar sanylau izdeude ghoy. Ózindi-ózing sabyrgha shaqyrsanshy", - deydi ishinen. Al qas-dúshpandary, "Sóile Tәjibaev, órten Tәjibaev, sen kimning shikәrasysyn, osylay sóilep túryp-aq, sayasy qateleskenindi әli-aq bilmey qalarsyn. Sen de bir kýn qapyda qolgha týsersing bәlem, sonda kórermiz sening de halindi. Ózindi ózing toqtata almaytynyng bar, elding aldynda sóilep neng bar" degendey olar da ishtey týnerude. Zaldaghy dos pen dúshpandarynyng ózara arbasulary ýnemi osynday kýy keshetin.
"Biraq bir nәrse bar, ol - osynday qayshy pikirlerding quaty birin-biri aldyrmaytynyn sezinushi edi. Ábdildә Tәjibaevtyng sózi men ózi, jyry men syry alaqandaghyday alabúrtyp Kenes qylyshynyng qylpyldaghan jýzinde jasynday oinaushy edi. Búl qazaqtyng keshegi Kenes ýkimeti túsyndaghy taghdyry bolatyn. Ózi de keshe ghana, Balalar ýiinde halyq batyry Bauyrjan Momyshúlymen birge, solardyng atalasyn bólip ishken jannyng biri edi. Sol Balalar ýiinde búl ekeuin biri - úly aqyn bolyp, biri - jazushy-batyr bolyp shyghady dep kim oilaghan. Ekeui de aduyndy, ekeuining de buyrqanyp túrghan kezi. Aqyr sonynda ekeui de halyqtyng eki birdey úly túlghasy bolyp mәngi qaldy. Bireui bet qaratpas batyr әri jazushy, endi biri әdebiyet maydanynda birde shyrqau biyikti alyp, endi birde janylyp ketip jazyqsyz kýiip jýrgen shaghy bolatyn. Ózine salsaq bylay syr sherter edi.
"Ekinshi aitar syrym: úlylyqtardy syiladym, olargha qyzyqtym, biraq olardan eshteneni de qyzghanghan joqpyn. Mening ashy aitatyn, jan dausym shyghatyn kezderi de bolady, biraq ózime deyingige, ózimmen tústastargha da esh nәrseni kópsingen emespin. Ózimnen songhylargha da solay etem ghoy deymin. Búl maqtan ýshin emes. Búl jerde mening aitpaghym әrbir aqynnyng ónerlik biografiyasyna, onyng aqyndyq laboratoriyasyna eng aldymen kerek nәrse - tazalyq, adaldyq, әdildik. Osy ýsheui bar jerde sen baqyttysyn. Onda sening ózgeni týsinuing de onay, ózgege týsindiruing de onay. Tua bitken talantty úryq deymiz. Biraq sol úryqty adam ózi ósirip, jetildirip alady".
Jogharghy biz aitqan kórinis, ol beridegi minberge shyqqan bir túsy bolatyn. Ol minezin aqyn ózining bir maqalasynda bylay deydi: "Men talant aiyrmashylyqtarynda da sondaylyq ýlken ólsheuler bar dep bilemin. Álim kelgenshe talanttar dәrejesin dúrys tanugha tyrystym",- deydi. Al aqyn bolghannan keyin ózining jyrymen aitpaq syrynda da óz ashuyn basa almaydy.
Birde Ábeken:
"Aytayyn desem aiqaygha salyp birdene,
Jalynyp dosym, ýndeme deysin, ýndeme.
Ýndemes bolsam, aitpaytyn bolsam birdene,
Kórsetip bәrin túrady maghan kýn nege?
Kórsetip bәrin túrady maghan kýn nege,
"Jaryqty syila - deytúghyn sheshem, - kirleme!"
Qit etse, dosym, ýndeme deysing ýndeme,
Ýndemes bolsam berilgen maghan til nege? "- depti.
Mening jogharghy aitqan minezding túrpatyna jarasyp túrghan eki sózi de úly aqynnyng ózi jipsiz tordyng ishinde tulap jýrse de, túla boyyndaghy aqyndyq búla kýshi shydatpaytyn ynghayda-syndy. Ásirese, ózining qatarlary Tayyr, Qasym, Ghali, aqyndardyng kónil-kýileri de dәl osynday alabúrtyp jatqandarynda sóz joq. Bylay, jayshylyqtarda әr-qaysysyn, kózben kórgendey bolghanmyn, shyndyghyna keletin bolsaq Qasym aqynnyng ózin, osy Ábekenning "Jyl toldy ýlken jýrek toqtaghaly" maqalasynyng әr-bir joly Qasym aqynnyng jyr joldarynday tulap-týlep, bileulenip, sol aqyndy buyrqanyp joqtap óksip túrghanday óz oqyrmandaryna әser tastaytyn. Ortalarynan oiyp alyp ketken ajalgha aitqan joqtau jyrynday estilgeni eki bastan. Tura Qasym aqynnyng ózining dosy Abdolla aqyndy beynelegendey qúdiretti әrbir sóilemine sinirip jiberip solqyldatyp túrghanday.
Jalpy Ábdilda aqyn ózi aitqanday keshegi asharshylyqty sol kezdegi Astanamyz Qyzylorda kóshelerinde ashtyqtan qyrylghan adamdardyng óligin, óksip-jylap attap jýrgendigin elestetkendey. Men ózim sol әngimesin estip otyryp, keyin:

"...Jylasa jylap,aq janymen tógile
Jyryna qosqan elinin:
shybynyn, shanyn, suyn, dәnin, bútasyn.
Búdan artyq tabynaryng bar ma ózi qúdiretim qút-asyl.
Taghdyr ony jastayynan jetildirmey qaqtaghan,
Indetinnen qyrylghan qyrghyn adamnyn
Ólikterin óksip jýryp attaghan.
Qara týnek soghysta da
Qasyret jútpay jatpaghan,
Ómir jyryn búl kisi bile-bilseng qaraghym,
Dozaq otyn keship jýrip jattaghan," - dep jazghan jyrym bar eken. Rasynda da ózim pir tútqan Ábdilda aqynnyng ózim minberden kórgen beynesi sonday edi. Ony men qalay úmytpaqpyn.
Taza qazaq degen halyqtyng jan-dýniyesin tanytatyn jәne sol qazaqtyng jaratylysymen jyrlap ótken aqyndar dәl osy Ábdilda aqynnyng ainalasynda bir kezde túnyp túrghan bolatyn. Olar ashu shaqyryp renjise de, nemese balasha qatty quansa da taza óz últynyng jaratylysymen ótken aqyndar demeske haqymyz joq. Olay bolsa tek olargha ómirbaqy taghzym etuden basqa ylaj joq.
Bolmasa biz osy Ábekenning alghashqy jazghandarynyng ishinen eki jyryna den qoyyp óteyik. Onyng biri Abyl kýishi jayly "Abyl" dastany. Ekinshiden "Tolaghay" atty balalargha arnalghan dastan. Ekeuining de aitary ap-ayqyn jәne sol kezdegi adam taghdyrynyng aina-qatesiz beynesi deuge de әbden bolady. "Abyldaghy" kýishining ómirinde, ýmitsiz shaytan bolsyn degen qarapayym qaghida jatyr. Múnda Abyl kýishining qansha jerden tajaldyng auzynda túrghanymen, aqyr sonynda aman qaluy sóz etiledi, yaghny halqymyzdyng "qyryq jyl qyrghyn bolghanmen ajaldy óledisinin" qaghidasymen aqyn Abyl kýishini tónip kelgen ajaldyng kómeyinen alyp qalady. Jәne jәy alyp qalmay, eki halyqty kýy qúdireti dostastyryp jiberetinin qaytersin. Búl degen sóz aqynnyng ýmiti eshqashan óshpeydi jәne sol ýmit nebir tajaldy jenip shygha alady degen qaghidany algha tarta otyryp, bir jaghynan ónerding de mәngi óshpeytinin pash etken.
Ekinshisi, Tolaghay erding quanshylyqqa tap bolghan óz elining amandyghyna atsalysyp, әlde bir jaqtan basynda janbyry men jasyl baghy bar, qoynynda әrqily týlep jatqan an-qúsy bar taudyng bir bólshegin yrghap-yrghap bólip alyp, kóterip әkelip, elining manayyna qondyrghaly jatqanda, oqysta sýrinip ketip taudyng astynda qaluy bayandalady. Múndaghy aqynnyng aitpaghy, Eli ýshin janyn qúrban etetin naghyz erler halqyn jarylqaghanmen ózining shybyn janyn qúrban etetindigin pash etken. Bir ghajaby aqyn jazghan osy eki shygharmanyng da taghdyry sol kezdegi halqymyzdyng kórgen azabyn kóz aldymyzgha әkeletini. Ol kezde tipti jas aqyngha osynday oidy aitqyzyp otyrghan birinshiden, Allanyng jarlyghy bolar. Ekinshiden, sol kezdegi ómirding óksigi bolsa kerek.
Mine, osynday óz ainalasynda bolyp jatqan jәigha jaybaraqat qaramay, óz tughan eli men tughan jerin qasterley bilgen aqynnyng tipti mynanday da jyry bar. Qarapayym bolghanmen qabyrghaly oiyndy qanattandyryp jibererliktey:
- Qús aulaugha shyghamysyn?
- Shyghamyn.
- Atqanyndy jyghamysyn?
- Jyghamyn.
- Mә, myltyghym, atamysyn?
- Atamyn.
- Sen atyp qayt,
Men demalyp jatamyn.
- Qúsyng qayda, qaraghym-au?
- Atpadym.
- Tappadyng ba toghaydan qús?
- Tappadym.
- Kóp edi ghoy kólde de qús...
- Kóp eken.
- Nege atpadyn?
- Týk dәlelim joq eken.
- Atugha sen qimadyng ba?
- Qimadym.
Tughan jerding qústaryn da syiladym.
Mine, aqyn kýiinishining tolghanystary. Búl kisi, negizinen, toqsan jasap ketti. Sol toqsan jasynda jandýniyesining bir damyldaghanyn eshkim de angharmaghan bolar.
Búl kisining sonau 1927 jylghy "Syilyq" atty újymdyq jinaqqa shyqqan bal-balalyq ýni keyin kele alapat qúbylystar әkeletin dýley tabighattyng san qily minezindey nebir jyrlar jazghany el esinde. Áriyne, onyng arasynda keshegi Kenes ókimeti túsyndaghy jenil-jelpi jyrlaryn da joq dey almaymyz. Onyng ýstine úrandy jyrlary da birsypyra oryn alghanday. Al sonyng bәri ózin elu jasqa deyin alqyntyp, alabúrtqyzyp kelse, jogharghy qús turaly jyrlardan keyin sabasyna týsken sarabdaldyqtyng nebir qúdiretti qúbylystaryna boy úrghyzady. Búl beles negizinen búl kisining "Araldar" jinaghynan bastalady. Ózining osy jinaghyndaghy "Araldar" atty jyrynyng ózi býkil әlemdegi qat-qabat qasiret pen quanyshtyng qúdiretti beynesin beretindigi eki bastan. Endi biz sodan ýzindi oqyp kóreyik:

"...Araldan aldyq ashy oilar,
Auyrlap ketti kememiz.
Tenizde emes, qayghyda
Jýzgendey bolyp kelemiz.
Synsyp bir qalsa shaghala,
Suynyp demde denemiz.
Nikostyng janyn kórgendey,
Jaltaqtap qaray beremiz..." - dey kelip, aqyn ózining tughan jer qúdyretin aldynyzgha tosa qoyady:
"Aldymda jatyr tenizder,
Aldymda jatyr araldar.
Áli kóp alda súmdyqtar,
Týrshigip janym alandar.
Osy bir tústa kónilmen
Oralsam elge jarandar.
Aldymda túra qalady
Tútasqan altyn araylar...

...Jap-jana dýnie túr jaynap,
Jaytandap jana adamdar.
Janymnan ýrey seyildi
Jarq ete qaldy jana oilar."

Osy songhy tórt-bes joldyng ózinde tughan elge degen qanshama qúdiretti kýsh jatyr. Búl aqynnyng keng auqymynda, osy óz elimizding ózinde Almatydan bylay shygha qalsaq, qanshalyqty saghynatynymyzdy ózderiniz bilesizder, al búl aqynda býkil әlem auqymynan óz elimizge kelgendegi alapat quattyng saghynysh múhityna kýmp bergendey kýide bolamyz, әr-birden song kópke deyin esimizdi jia almay esengirep qalatynymyzdy kórsetedi. Jәne sol saghynysh tegeurinin sol tenizding óz qúdiretimen surettey kelip, ózining de sol qúdiretke ainaluyn tileydi:

"Teniz!
Senen úly bolghan emes bir aqyn.
Jyryng qanday, jyryng qanday súrapyl!?
Arasynda búrqyraghan dýleydin
Týn jamyla jylap túryp tileymin:
Jýreginning bólshegin ber,
Óleninning ólshemin ber
Ol az deseng ózimdi de al,
Tolqynyna ayamay sal.
IYә, kýireyin, kýl bolayyn,
IYә, tenizge ainalayyn!"

Naghyz teniz ben aqynnyng arbasuy osynday-aq bolar. Jenile almay túrghan qos qúdiretting beynesi kóz aldyna keledi. Bylay alyp qaraghanda barmaqtay aqynnyng alyp tenizben arpalysyp jyr jazuy, Allanyng aqyngha bergen qúdiretti quaty bolsa kerek.
Aqynnyng búdan keyingi, yaghny elu jastan keyingi jyrlarynyng әr belesi bir-bir qúbylysty әlemdi alyp kelip otyrghan desek, beker aitpaghanymyz. Jәne olardyng bir qyzyghy sonyng bәri de tenizdin, qala berdi, múhittyng túnghiyghyndaghy túnba qazynalarday ózining qatpar-qatpar syrlaryn aqtarghan. Jәne olardyng әr qaysysy bir-bir qorabqa salyp saqtaghan inju-marjandardy elestetedi. Bolmasa aqynnyng "Kesheden-býgingi", "Tanys dauystar", "Kóne qonyrau" jinaqtary sol tústan órken jayghan óreli órkeshin kórsetse kerek. Búl aqynnyng poeziyalyq órkeshteri. Qysqasy, óle-ólgenshe jazghan jyrlaryna aqyn jýregin әldiylep, baptap otyrghan bir nәzik quatqa, key kezde orasan zor alghys ta aitqymyz keledi. Sol beynening mýsini men yqylas әlemi aqynnyng da ghajayyp jyrlaryna nәr sepkeni anyq. Aqynnyng sol qúpiya tylsym sezim iyesine bәrimiz de bas iyemiz. Búl aqynnyng negizgi úly qyry.
Al ekinshi qyry, aqynnyng dramaturgiya salasyna oiysa beretindigi. Búghan sonau 1952 jylghy orys jazushysy Pagodinmen birge jazghan "Jambyl" atty kórkemfilimining alghashqy ssenariyinen bastap (búl kinoda Jambyl atamyzdyng balalyq shaghyn úly kinorejisserimizding biri - Abdolla Qarsaqbaev oinaghan), odan beri de órgen alghashqy piesalary, ssenariyleri 1963 jyly "Jýrektiler" degen ataumen jeke kitap bolyp jaryq kórse, ózining keyin shyqqan bes tomdyghynyng 3-shi tomyndaghy dramalar men komediyalarymen tújyrymdama jasaydy.
Jәne múnyng bir ghajaby, aqynnyng osy salanyng ghylymy jaghymen de ainalysqandyghy belgili. Oghan dәlel "Qazaq dramaturgiyasynyng damuy men qalyptasuy" atty taqyrypta ózining doktorlyghyn qorghauy da jәy enbek bolmasa kerek. Múnday úlan-asyr enbekting basynda da bizding Ábekeng jeke dara óz biyiktigin kórsetedi.
Endi biz aqynnyng teatr tarihyndaghy ereksheligin aitar bolsaq. Ol da óz aldyna jatqan bir әlem. Aqynnyng 100 jyldyghyna baylanysty jaqynda ótken Jazushylar odaghyndaghy jiynda, osy salanyng ýlken bilgiri, әri jerlesimiz - Baghybek Qúndaqbaev aghamyzdyng aitymynsha: "Ertede Teatr tarihy jayly eki tomdyq kitap shygharu kerek bolyp, sol isti Ábekeng bastaghan topqa jýktelgen. Sol topta men de boldym. Ol kezde teatr jayly әngimening on eki de bir núsqasy joq. Sonda men osy Ábekene tang qalghanmyn. Birinshiden, búl kisining Batys-Orys dramaturgiyasy deysiz be, әlde әlemdik dramaturgiyasy men teatry deysiz be, búl jaghynan óte bilimdar bolyp shyqty. Ekinshiden, keshegi teatr irgesin qalasyp, keyin Halyq jauy atanyp aidalyp ketken sanlaqtarymyzdyng enbekterin, attaryn atatpay-aq osy kitapqa engizip jibergen batyldyghyna tәnti boldyq. Ol keyin ýlken dau bop kete jazdaghan qauipke bir ózi qarsy shyghyp, bet qaratpay dәleldep shyqqandyghy ýlken batyldyq edi". - degen sózi kóp nәrseni anghartyp ótkendey.
Al qoyylymdarymen birge bizding ýlken poeziyamyz jayly der kezinde ýlken pikir-talastargha baryp, jәne ony kóbinese ózi tújyrym jasap otyrghandyghy óz aldyna jatqan biyiktigi emes deuge eshqanday da sharamyz joq. Búghan aqynnyng kezinde býkil aqyndardyng taghzym eterliktey úly kitabynyng biri bolghan "Ómir jәne Poeziya" atty maqalalar jinaghyn aitsaq ta jetedi. Búl tek qatardaghy jinaq bolyp qalghan joq. "Poeziyamyzdyng negizgi túghyrynday biyiktigin saqtap qaldy" desek te jarasqanday. Sonymen birge búl kisining "Oylar, tolghanystar" jinaghy da jogharghy aitylghan jaylardy tolyqtyryp jatty.
Shyndyghynda poeziyamyzdyng tórindegi Múqaghaly aqyn aitqanday "Groznyy patshadayyn" basshylyq jasaghan Ábekenning әrbir lebizi, kezinde әrbir aqyngha Pirding sózindey bolghandyghy aqiqat.
Onyng dәleli-kezinde Múqaghali, Túmanbay, Tólegen, Júmeken, Fariza, Kýlәsh siyaqty taghy basqa da aqyndarymyzdyng bolashaq poeziya tiregi bola alatyndyghyn aldyn ala sezgendigining ózi ne túrady. Áriyne oghan jogharghy aty atalghan aqyndardyng óz biyiginde shyrqap túrghandyghy dәlel.
IYә, búl Ábekeng siyaqty úly aqyn jayly ne bir jaylardy da aitugha bolady. Ol óitkeni san qyrly talant, әri ghúlama. Ras keshegi Kenes ókimeti túsynda búlardy da san-saqqa salyp adastyrghany eki bastan. Sol kezde shyndyghyn aitu kerek, kótenzorlyqtyng arqasynda syr bildirmegen adam bolmady - dep aita almaymyz. Al biren-saranyn aitar bolsaq onyng da bir qúityrqy sebepteri bolghandyghy anyq. Biraq býgingi tanda da tilge tiyek etuge, sol biren-sarandardyng sózin aityp jýrgenimiz de ras. Búl әiteuir qúralaqan bolmaudyng bir sharasy siyaqty әreket. Jәne ony biz kele-kele ózimizshe simvolgha ainaldyryp jatatyndyghymyz taghy bar. Bolmasa sol kinәli bolghan, yaghny halyq jauy bolghan aghalarymyzdyng bir jaghynan, jan saqtau tәsilderi bolsa, ekinshi jaghynan, olardyng da bizding әdebiyetimiz ýshin jogharghy Ábekeng siyaqty joqtan bar jasaghan enbekterinde shek joq. Sonday biran-sarandardyng tórinde jýrgen úly túlghalarymyzdyng biri de, osy-Ábildә Tәjibaev dep tolyq auyz toltyra aita alamyz.
Sonyng eng songhy aighaghy, aghamyzdyng "Jadannyng әngimeleri" nemese "Hattar, hattar" atty prozalyq enbekterinde aqyn ózining ishki syrlarynyng býge-shigesine deyin aqtaryp sólep ketkenining ózi ghajap. Sonda óz ómirining nebir azapty ashy-túshy jaylary aqtaryla aitylady. Demek, aqyn óz ómir jolynda kezdesken nebir súmdyqtar men ózi kózben kórgen rahattyng ózin shynayy sezinbegen tústaryn tolyq beredi. Yaghny osy tústa sóz basyndaghy myna shumaqtardy qaytalap oqysaq artyq bolmas:
"Aytayyn desem aiqaygha salyp birdene,
Jalynyp dosym, ýndeme deysin, ýndeme.
Ýndemes bolsam, aitpaytyn bolsam birdeme,
Kórsetip bәrin túrady maghan kýn nege?

Kórsetip bәrin túrady maghan kýn nege,
"Jaryqty syila-deytúghyn sheshem, - kirleme!"
Qit etse, dosym, ýndeme deysing ýndeme,
Ýndemes bolsam berilgen maghan til nege?"

Aytatyn sheshem:
"- Ádil bol deytin minbede.
Súmdardy syna, jamandyq otyn ýrleme.
Oza almas bolsan, ozatyndardy kýndeme,
Kýndeytin bolsang óle qal, balam, ýndeme." - deydi. Búl aqynnyng jan shyryly, oghan sening de qosyp-alaryng bolmasa kerek. Endi birde aqyn taghy:
"Artqy ayaghyn shaynatqan arystanday,
Men de kelem ynyranyp alystardan.
Jautandamay, jauyma tik qaraymyn.
Dәrmenim bar býginde alysqanday.
Jastay tapqan әdetim-ójettigim,
Qiyn jerde qiraymyn qalys qalmay."
Osynday jyr joldaryn tuyndatyp jýrgen aqyn, әrbir minberdegi ózining aitar sózin jәibaraqat aita ala ma? Mýmkin emes. Olay bolsa búl kisining beynesin biz әrqashan da minberdegi sústy qalpymen kórgenimiz jón bolar.
Minberde aqyn sóilep túr. Birde Arystanday aqyrghan dausyn estiymiz, endi birde Samúryq qústay sanqyldaghan ýnin estiymiz. Ol ýn jәne eshqashanda qúlaghymyzdan óshpeytin ýn, yaghny ol bizding naghyz qazaqy ruhany ýnimiz. Jәne bir halyqtyng mandayyna tar kelmey, qayta uaqyt ótken sayyn tәniridey túlghalana týsinetindigi taghy bar. Olay bolsa Ábdilda Tәjibaevtay aqynymyzben maqtana bileyik. Óitkeni, ol -jalghyz dana. Jәne ereksheligi qazaqy jaratylystyng qanyn tulatyp ótetin songhy alyp aqyn. Búl kisi kóz júmghanda men mynaday jyr jazyppyn, sózimdi sonymen ayaqtayyn:
"Bir de qurap, birde jaynap gýl-baqshan, Qashan kórsem alabúrtyp núr shashqan. Jyr-aghynnyng kýmbirletken arnasyn,
Súladyng ba Samúryq qús - sóz patsham...

Múzbalaqtay zamananyng búrqaghyn,
Qaq aiyryp qúshqan jansyng núr tanyn.
Tynshydyng ba jerge bólep janyndy?
Qoltyghynnan jel guletken Túlparym.

Býkil oiym beyimdelip Batysqa,
Búrylghanda qarsy túryp;
Shatyspa!
Degendey-aq últtyq jyrdyng mereyin
Qazaqy oimen bóleding san naqyshqa.
Úlaghat qyp anyzdardyng mol izin,
Únatpaghan dýniyening donyzyn,
Kýnirendirip tastaghanday ózine
Beyne Qorqyt babam qara Qobyzyn." - degen ekem. Sóitken Samúryq qús - sóz patsham, býgingi tanda ózing joqsyn, biraq halqyng ózinning úlyghatty úlylyghyndy asyryp jatyr. Yrizalyqtan Áruaghyng bir aunap týsip jatqan shyghar. Qazaghyng barda ózing de bar ekendigine kózing jetken shyghar. Áumiyn!

Seyfolla OSPAN, aqyn

«Týrkistan» gazeti» 2 shilde 2009 jyl