Qazaqstannyng Densaulyq saqtau ministrligi memlekettik tilge qatysty jii syngha úshyraydy. Tipti, osy uaqytqa deyin sol ministrlikting tizginin ústaghan Soy myrzanyng qazaqsha sóilep, pikir bildirgenin estimedik. 

Al, býgin belgili ústaz Ayatjan Ahmetjanúly әleumettik jeli paraqshasynda  atalghan ministrlikting vaksinagha qatysty qújattarynyng bәri orys tilinde ekenin aityp, ministrlik Qaulysyn synady. Onyng aituynsha, Soy basshylyq etetin ministrlik atalghan qújattyng qazaq tilindegi núsqasyn dayyndamaydy eken. Biz osy mәselege qatysty Ayatjan myrzagha habarlasyp, pikirin bilgen edik.

Ayatjan Ahmetjanúly, ústaz:

- Búl jaghday Astana qalasy, Esil audanynyng poliklinika bólimshesine qarasty «Salauatty Astana» medisina ortalyghynda boldy. Men ol jerge vaksinagha baylanysty barghanmyn. Qol qoyatyn kelisim qújattarynyn, tipti ishindegi týsindirme qaghazdyng bәri orys tilinde eken. Sosyn, «maghan memlekettik tildegi núsqasyn beresizder me» dep súradym. Olar memlekettik tilde núsqasy joq ekenin aitty. Nege desem, «qújattyng memlekettik tildegi núsqasy jasalmaydy» degen ministrlikting Qaulysyn әkep berdi. Búl  2021 jyldyng 27 qantarynda shygharghan búiryq eken. Onda «qújattyng memlekettik tilde resmy audarmasy joq» deydi. «Dokument ne iymeet ofisialinogo perevoda na gosudarstvennyy yazyk» dep ashyq jazylyp túr.

Meninshe, ministrlikting búlay dep tikeley jazuy - qylmys. Konstitusiyanyng ózinde orys tili memlekettik tilmen qatar jýredi deydi. Ornyn basady degen sóz joq. Qajet bolsa, orys tilin qoldanugha bolady. Demek, bizge birinshi qújat qazaq tilinde boluy kerek.

Men sol jerde jarty saghattan astam uaqyt túrdym. Sonynda qolyma osy qaulyny berdi. Keshirim de súramady, tek «eshtene istey almaymyz, bizde ministrlikting resmy qaulysy osynday, qazaq tilindegi núsqasy jasalmaydy», dedi. «Qazaq tilinde jasalmasa, mende qol qoymaymyn, vaksina salghyzbaymyn», dedim. Men kimge senip vaksina salghyzamyn? Eger memlekettik tildi qúrmettemese, meni qúrmetteydi degenge senbeymin.

Al, zanger Abzal Qúspannyng aituynsha, búl mәselede QR «Qúqyqtyq aktiler turaly», «Tútynushylardyng qúqyqtaryn qorghau turaly» jәne «Tilder turaly» zanynyng birneshe baptary búzylyp otyr. Sol ýshin DSM men onyng tizginin ústaghan Soy myrza jauapkershilikke tartyluy tiyis.

Abzal Qúspan, zanger:

- Búl «Qúqyqtyq aktiler turaly» QR Zanynyng talaptaryna sәikes kelmeydi. Sonymen qatar, «Tútynushylardyng qúqyqtaryn qorghau turaly» QR Zanynyng 7 baby, 8-1 baby, 10 baby, 13 babynyng talaptary búzylyp otyr. Yaghni, Ayatjan búl jerde tútynushy retinde baryp otyr. Tútynushy retinde qúqyghy ayaqqa taptalyp otyr. Sonymen qatar, QR «Tilder turaly» Zanynyng birneshe baby, mysaly 10 baby búzylyp otyr.

Ekinshiden, janaghy qauly normativtik akt dep atalady. Eger normativtik akt qazaq jәne orys tilinde bolmasa, ol zang jariyalaugha, qoldanugha jatpaydy. Óitkeni «Qúqyqtyq aktiler turaly» turaly Zang bar. Osy Zannyng 1 babynyng 30 tarmaghynda: «Normativtik qúqyqtyq aktini resmy jariyalau – osy Zanda kózdelgen jaghdaylarda, normativtik qúqyqtyq aktining tolyq mәtinin jalpygha birdey mәlimet ýshin elektrondyq týrde Qazaqstan Respublikasy normativtik qúqyqtyq aktilerining etalondyq baqylau bankinde, resmy baspasóz basylymdarynda, sonday-aq merzimdi baspasóz basylymdarynda qazaq jәne orys tilderinde jariyalau» dep jazylghan. Yaghni, birinshi orynda qazaq tili túr.

Odan keyin múny әzirlep dayyndaghan organ osy «Qúqyqtyq aktiler turaly» turaly zanynyng 19 baby, 3 bóligining talaptaryn búzyp otyr. Oghan sәikes, kez-kelgen normativtik akt dayyndalardyng aldynda әueli saraptamalyq qorytyndylary boluy kerek. Sol saraptamalyq qorytyndylarynyng ózi qazaq jәne orys tilderinde jasalady. Sonymen qatar, osy Zannyng 23 babynyng 7 bóligi de búzylyp otyr. Onda osy normativtik aktining birinshi qazaq tilindegi núsqasy qanday boluy kerektigi, qaytip qoldanatyny, qanday retpen ornalasatyny kórsetilgen. Sodan keyin onyng orys tilinde jazylghan núsqasy ornalastyrylady. Osyghan sәikes, әrbir termiyni audaryluy kerek. Osy normativtik aktiler turaly zannyng 24 baby 3 bóliginde: «Qazaq jәne orys tilderindegi normativtik qúqyqtyq aktilerding mәtinderi teng týpnúsqaly bolugha tiyis» dep jazylghan.

Búl qauly - sózsiz normativtik aktige jatady. Óitkeni búl - kópshilikke arnalghan. Eger ol bir újymnyng ishinde nemese bir adamgha ghana shygharylghan búiryq bolsa, ol normativtik aktige jatpaytyn edi. Al, mynau býkil Qazaqstan halqyna qatysty bolghannan keyin, yaghni, kópshilikkke arnalghandyqtan búl sózsiz normativtik akt bolady. Múnday normativtik aktiler mindetti týrde Ádilet organdarynda tirkeude túruy kerek. Eger tirkelgen bolsa, zandy búzghandar qataryna Ádilet ministrligi de kiredi. Óitkeni olar qazaq tilindegi týpnúsqasyz qaulyny qabyldaugha, tirkeuge qúqyghy joq.

Eger múny әdilet organdaryna tirketpegen bolsa, búl búiryqtyng eshqanday kýshi bolmaydy jәne ol ýshin DSM jәne Soy ministr retinde ózi jauap beruge mindetti. Yaghni, nege olar tirketpegen normativtik aktini halyqqa úsynyp otyr? Jәne sol ýshin olargha Bas Prokuratura tarapynan shara qoldanyp, jauapkershilikke tartu kerek. Yaghni, osy qaulyny shygharyp, jariyalap, qol qoyghan ministrden bastap basqa da lauazymdy túlghalar jauap beruge mindetti.

Ayta keteyik, Densaulyq saqtau ministrligining qazaq tiline qyryn qaraytyny turaly búghan deyin de birneshe mәrte jazylghan. Mәselen, DSM-nyng Tauarlar men kórsetiletin qyzmetterding sapasy men qauipsizdigin baqylau komiytetining tórayymy Ludmila Burabekova BAQ tilshilerining memlekettik tildegi súraqtaryna «Men oryssha jauap beremin» degen bolatyn. 

Sonymen qatar Soy ministrligining kovidke qatysty qújattardy tek orys tilinde beretinin búghan deyin belgili jurnalist Sәule Ábildahanqyzy da jazghan edi.

«Kovidpen auyrghandargha arnalghan alghashqy qajetti aqparattar jazylghan eki bettik nәrseni mening uchaskelik dәrigerim memlekettik tilge audarugha mindetti emes shyghar, Aleksey Soy myrza?

«Maghan qazaq tilinde jazylghanyn beriniz, men mynaghan qol qoymaymyn da, almaymyn da», dedim. «Bizge jogharydan orys tilinde osylay jiberedi, biz osylay qabyldaymyz», dedi. «Siz orys tilindegisin qabyldady eken dep, men qabylday almaymyn. Sizder Memlekettik til turaly zandy oryndamay, mening qúqyghymdy qosa taptap otyrsyzdar... Ózing qazaq, әke-shesheng qazaq, ata-ata-babang qazaq, jeti atang qazaq, jeti anang qazaq bolsa da, qazaqty, qazaq tilin mensinbeysinder.... Qazaqtyng jerinde, qazaqtyng nanyn jep, suyn iship, auasyn jútyp otyryp, ózing qazaq bola túra, qalaysha qúl bolugha bolady?», dep biraz leksiya oqyp tastadym....

Áriyne, onyng shynymen kinәsi joq shyghar.... Tipti, «Qazaqstan 30 jyldan beri tәuelsiz memleket, al qazaq tili - memlekettik til» degen oy ýsh úiyqtasa, oiyna da, týsine de kirmeytin shyghar...

Alayda, Memlekettik qúzyrly mekemeler - búl jaghdayda QR Densaulyq saqtau ministrligi - әrbir qújattyn, eng aldymen, memlekettik tilde núsqasy boluyn qamtamasyz etuge mindetti!», - dep jazghan Sәule Ábildahanqyzy.

Qosymsha:  Ayta keteyik, biz Núr-Súltan qalasy Esil audanyna qarasty «Salauatty Astana» medisina ortalyghynyng baylanys telefondaryna birneshe mәrte habarlasyp, pikir bilmek boldyq. Alayda, baylanys ornata almadyq...

Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz