Senbi, 23 Qarasha 2024
Kórshining kólenkesi 6577 14 pikir 10 Nauryz, 2021 saghat 13:09

Shy Jinping Qytaydy kedeylikten qútqardy ma?

25 aqpanda ótken «Kedeylikten qútyludyng sheshushi shayqasyn býkil memleket boyynsha qorytyndylau jinalysynda» QHR tóraghasy Shy Jinpiyn: «Bizding halyqty kedeylikpen kýrestegi sheshushi shayqasymyz tútastay jeniske jetti. Qoldanystaghy kriyteriy boyynsha 98,99 mln kedey sharua tútasymen kedeylikten qútyldy (óz biyligi merzimindegi nәtiyjeni menzeydi – avtor.). 832 audan kedey degen attan arylyp, 128 myng qystaq kedeylik qamytynan shyqty. Biz tútas ónirlerdi qamtityn kedeylik mәselesin sheship, absolutty kedeylikti joy syndy mindetti oryndap shyghyp, adamzat tarihynda tasqa tanbalanatyn taghy bir ghajapty jarattyq!», - dep jariyalady.

Qytaydyng premier-ministri Ly Kechiang 5 nauyryzda Qytay halyq qúryltayyna bergen jyldyq esebinde: «Jyl basynda esepte túrghan 5,51 mln kedey sharualardyng tolyghymen kedeylikten qútylyp, 52 kedey audannyng kedeylik qalpaghyn sheshti», - dep mәlimdedi.

Qytaydyng kedeylikti enserudegi enbegi atap aitugha túrarlyq. Ótken ghasyrdyng 80 jyldary Qytay ekonomikalyq reformasyn bastaghan tústa, ondaghy 1 mlrd halyq Qytaydyng óz esebimen de, BÚÚ ólshemimen de kedey túratyn. 40 jyldyq reforma men esikti ashudyng nәtiyjesinde 800 mln-gha juyq qytaylyqtyng kedeylik qamytynan sytylyp shyqqandyghy jәne onyng DJB ólshemine say osy jyldardaghy jer sharyndaghy kedeylikten qútylghan halyqtyng 70%-dan astamyn ústaghany BÚÚ men halyqaralyq qauymdastyq tarapynan moyyndalghan-dy. Mysaly, 2002 jyly absolutty ólshemmen (otbasylyq tabysy 100 myng yuan) sanaghanda, qytaylyqtardyng 99%-y tómen kiristiler sanatynda edi. Aylyq kirisi 1000 yuangha jetpeytinder 1,008 mlrd adamdy (jalpy halyq sanynyng 84%-y), 2000 yuangha jetpeytinder 1,25 mlrd adamdy (97%) qúraytyn-dy. 2002 jyldan beri qaray tómen kiristi qytaylyqtardyng 400 mln-y ortasha kiristiler sanatyna ótti. ( Zhejiang University prfessory Li Shi, Qytay halyq uniyversiyteti professorlary Yue Ximing, Luo Chuliang, «The Financial Times»). 2012 jylghy QKP 18 sezinen bir jyldan keyin-aq, 2013 jyly Qytay basshylyghy «kedeylikti dәp basa sýiemeldeu» prinsiypin bekitip, osyghan say birsypyra mehanizmderdi jasaqtaghan. Sonan beri búl taqyryp el basqarudyng kýn tәrtibinen týsip kórmegeni de aqiqat. Shiyding bayandauynsha, «Partiyanyng 18 sezinen beri orta eseppen alghanda jylyna 10 mln adam, yaghny ortaqal bir memleketting jan sanyna para-par adam kedeylikpen qoshtasyp otyrghan».

Qosh delik. Degenmen, 2020 jylghy SOVID-19 indetinen keyingi Qytay túrghyndarynyn, әsirese onyng әleumettik әlsiz qorghalghan bóligining naqtyly jaghdayy men kýizelisti kónil-kýiining syqpyty el basshysy tújyrymynyng real ómirge qabyspaytyn dýmbilez tústarynyng baryn anghartatynday. Qytaylyq «Tóre sóz emes» sayty 2020 jyly 28 qarashada Qytay halyq uniyversiytetining professory Yue Ximing qatarly ýsh professordyng zertteu deregine silteme jasay otyra, mynaday derekterdi mәlim etedi. 2020 jyldyng birinshi mausymynda Qytayda 460 myng kәsiporyn jabylghan, múnyng 26 myny eksporttyq kompaniyalar. Osy mezgilde eldegi boryshkerler sany 780 mln-gha jetip, qaryzdaryn uaqytyly ótey almaghandar 300 mln adamdy qúraghan. Múnyng ishinde zandy úlghausar býldirgender 5,7 mln adamgha jetedi. Bylaysha aitqanda, 250 qytaylyqtyng bireui «emqonbas» sanalady. Búlardan syrt myna bir sifrlargha da sәp salghaysyz. Býkil Qytay boyynsha dene jәne ayaq massajymen shúghyldanushylar sany az degende 11 mln adamdy qúraydy, al olardyng jalaqysy aiyna 1500 yuan kóleminde ghana. 5 yuandyq erin boyaghyshtyng ailyq satylymy 100 myng danadan artady. Búl neni bildiredi? Resmy mәlimetting ózi eldegi júmyssyzdyqty 6,2% dep otyr. Demek elde enbek jasyndaghy 43,4 mln júmys kýshi tabyssyz jýr degen sóz.

«The Financial Times» basylymynyng Qytay tildi núsqasy 2020 jyly 21 shildede ghalymdardyng Beyjing Pedagogikalyq Institutynyng Qytaydaghy tabys bólisin zertteu tobynyng 2018 jylghy zertteu nәtiyjelerine sýienip, Qytay túrghyndarynyng 2019 jylghy tabys toptaryna bólinisin eseptep shyqqanyn jazady. Ghalymdar onda «Memlekettik statistika agenttigining tirkeudegi túrghyndar tabysy jayly mәlimetterin negizge alyp, biz aiyna 500 yuannan az tabatyndardyng sanynyng 110 mln, 1000 yuannan az tabatyndardyng 310 mln, 2000 yuannan az tabatyndardyng 710 mln adam ekenin mejelep otyrmyz.

Ýkimetting resmy ólshemine say auyldardaghy absolutty kedeyler sany 10 mln-gha jetpegenimen, qyruar túrghynnyng tabysy sol kedeylik syzyghynda túr, olardyng erten-aq kedeylik iyirimine qayta qúlap ketu qaupi bar», dep payymdaydy. Osy jerde memlekettik statagenttik jariyalaghan Qytay ýkimetining 2019 jylghy býkil Qytaylyq auyl-qystaq túrghyndaryna belgilegen kedeylik syzyghynyng 3747 yuan ekendigin eskerte ketuding mәni zor.

2020 jyldyng 25 tamyzynda Qytaydyng damudy zertteu qorynyng «ortasha-tómen tabysty túrghyndar jigining tútynushylyq quatyn ósiru jәne ekonomikanyng elishilik ýlken ainalymy» taqyrybynda ótkizgen konferensiyasynda Zhejiang University professory Li Shi: «Qytaydyng tómen tabysty tobynyng qansha adam ekendigi jayynda mamandar әrqalay aitady. Bizding mejemizshe ol 900-1000 mln adamdy qúrauy kerek» deydi. («Qytay oqymystylary» sayty, 19.09.2020.)

Qytay otbasylarynyng qarjylyq jaghdayy jobasy (CHFS) anyqtaghan mәlimetter, 2019 jyly Qytayda qarttardyng jasy jetip zeynetaqy alatyndardyng 38,2%, zeynetaqylyq qamsyzdandyrumen qamtylghandardyng 48,2% ústaytynyn, 13,6%-ynyng eshtene almaytyndyghyn, al kedeylik esebindegi qarttardyng 30%-ynyng eshqanday qarjylyq qaynarsyz otyrghandyghyn kórsetip beredi (Wang yi zertteu ortalyghynyng sayty, 25.10.2020). Osy arada Qytayda zeynet jasyna jetkender sanynyng 300 mln-nan asyp jyghylatynyna nazar audarynyz.

Ótken jyly Shy Jinpiynning shaqyruymen ótkizilgen Qytaydyng ekonomika jәne gumanitarlyq sala mamandary jinalysyna (2020 jyly 24 tamyz) qatysyp qaytqan Goni Kong uniyversiytetining professory Zheng Yongnan Singapurlyq «Singapore Press Holdings»-ke bylay dep súhbat beredi: «Qytay statagenttigining jariyalaghan mәlimetinshe 2019 jylghy Qytay túrghyndarynyng qolma-qol jarata alatyn kirisi 30733 yuan, auyl-qystaq túrghyndaryniki tiyisinshe 16021 yuan, yaghny aiyna 1300 yuan. Al osy jylghy kedey ónirlerde túratyn auyl-qystaq túrghyndarynyng naqty jarata alatyn kirisi 11567 yuan,  aiyna shaqqanda 966 yuan, yaghny aiyna 1000 yuangha jetpeydi degen sóz. Búl premier-minstr Ly Kechiang ataghan 1000 yuannan tómen tabys tabatyndardyng sany 600 mln-gha jetedi degenimen sәikes keledi». Óitkeni búl 600 mln adamnyng ózgesheligi sol, basym kóbi auyldy jerlerde, onyng ishinde orta jәne batys ónirlerde túrady. («Ótken-ketkenge sholu» sayty, 28.08.2020).

Osy arada janaghy Ly Kechiannyng 1000 yuanyna sogha ketuding manyzy aiyryqsha. Óitkeni tóragha Shy 2020 jyldy Qytaydaghy kedeylikti týbegeyli enseruding sirge jiyar jyly etip bekitken-di. Al premier-minstr Ly bolsa 2020 jyly 28 mamyrda ótkizgen kezekti brinfingte: «Qytay eli jan sany asa kóp damushy memleket. Bizdegi jan basyna shaqandaghy kiris 30000 yuan. Alayda 600 mln adamnyng ay sayynghy kirisi 1000 yuanday ghana. 1000 yuan ortasha qalalarda ýige jal aqy tóleuge de jetpes. Mine, indetke tap bolyp otyrmyz. Endeshe, indetten keyingi manyzdy mәsele halyq túrmysy bolghaly túr», dep mәlimdegen. Ol ary qaray: «Bizdegi jәrdemaqy alatyndar, júmyssyzdyq ótemaqysyn alushylar, erekshe kómekke zәruler múrnaghy jyldary 60 mln shamasynda bolsa, biz biyl búl san taghy da kóbeii mýmkin dep otyrmyz», dep kórsetken. Ol jәne juyq jyldary qatang shektelip kelgen qala-kentterdegi jayma bazarlargha rúqsat berip, halyqtyng tabys kózin qarastyrularyna mýmkindik berudi úsynghan. Ile-shala «jayma ekonomika» sheshek atyp sala bergen.

Keltirilgen zertteu mәlimetteri men sifrlar túrghysynan bajaylasaq, Shy tóragha sýiinshilegen mәlimetterding bir sәkusini bar syqyldy. Ol mәlimdegen sifrlar naqtyly ómirden tym alshaq ketken synayly. Múnyng birneshe týrli sebebi boluy mýmkin. Eng bastysy tóragha ózi auyz jappay dәripteytin «sosialistik jýiening artyqshylyghy», yaghny josparlau men esep beru bәsekesi. Qytaydyng ghasyrlarmen kógendelgen kedeylik tarihyn ózi biylik qúrghan túsynda aqyrlap tarihta qalghysy kelgen Shy tóragha, QKP-nyng ómirge kelgenining 100 jyldyghyna Qytaydaghy kedeylikti joymen syy jasaghysy kelgen. Sol ýshin de 2020 jyl kedeylikpen kýresting sheshushi shayqasynyng jeniske jeter jyly bolyp «belgilengen». Jospar alynghan eken, ony oryndau kerek. Tóragha ýshin solay. Al jospardy oryndaushylar ýshin basshylyqtyng aitqanyn qaltqysyz oryndau, asyra oryndau, sóitip kózge týsu tipti de kerek. Halyqtyng naqtyly jaghdayy qalay, mamandardyng dóp basar dәiekteri neni menzeydi, jospardyng oryndalu barysy men nәtiyjeleri qisyngha kele me, joq pa, ol әngimening astar betinde qala bermek. Sosialistik daghdy solay. Endeshe, subektivtik qúlqy da soghan beyim tóraghanyng óz kómekshileri men múrattastarynyng mәlimdegenine senbeuge qaqysy da, olardyng jazyp bergenderin sýzgileuge mýmkindigi de joq. Analar: «biz aitqanynyzday kedeylikten qútyldyq», dedi.  Búl kisi: «qútylyppyz», dedi. Boldy! «Birsypyra BAQ pen organdar júrttyng tabys mólsherin asyra baghalaydy nemese bay men kedeyding tabysyn aralastyrdy da, ortasha tabys arqyly tómen tabystylardyng ýlesin tómendetip kórsetedi. Sóitip, «halyqy bay, memleketi kýshti» ekonomikalyq kelbetti әsirelep әkele qoyady». («The Financial Times», qytaysha, 21.07.2020).

Onan keyingi sebep te Shy tóraghanyng dara biyleuge degen qúlshynysyna sayady. Shy tóragha 2012 jyly biylikke kele sala-aq, Den qalyptastyrghan újymdyq sheshim qabyldau prinsiypin búzyp, týrli qúitúrqylyqtarmen qúqyqty ózine jinaghany mәlim. Sonyng bir esebinde salalar boyynsha komiytetter nemese basqaru gruppalaryn jasaqtap, olargha taghy ózi basshy bolyp otyru arqyly atqarushy biylikting qúqyqtaryn jymqyruyn ataugha bolady. Mysaly, ol qarjy, budjet, ónerkәsip, agroekonomika, sifrlyq damu siyaqty neshelegen basqaru gruppalaryn qúryp, ýkimetti onda bolugha tiyisti qúqyqtyq qúraldar men el basqarugha aralasu tetikterinen týbirimen ajyratyp tastady. Sarapshylardyng sanauynsha ol kisi osynday gruppalardyng 40 shaqtysyna tóragha eken. Sonymen, qogham jәne halyqpen beteki qyzmet jasaytyn atqarushy ýkimet elding real ekonomikalyq-әleumettik jaghdayyna payym jasap, oghan yqpal etetin funksiyasynan aiyrylyp qaldy. Qazirgi premier-minstrden Qytaydyng ilgergi sol lauazymdaghy túlghalarynyng aibaty men yqpalynyng kólenkesin de kóre almaysyz. Nәtiyjesi tekserilmegen sifr, sýzgilenbegen payym, logikasyz uәj, eng aqyry kedeylikten qúlan-taza aiyqqan, armanyna qol sozym qalghan «Úly Qytay».

Múnda halyqtyng sosialistik ýgitpen juylghan sanasy, biylikting degenine paryqsyz kónu, әleumettik jelining jetegindegi qaranghy últshyldyq pen danghaza populizmning әserining de jeterlik ekendigin aitu paryz.

Qoryta kelgende, әleumettik zertteuler men mamandardyng taldauy, halyqtyng «jayma ekonomikagha» japatarmaghay lap qoyy - Shy tóraghanyng Qytaydyng kedeylikten qútyluy jayly tújyrymyn teriske shygharatyn synayly.

Múqamethan Qonarbay

Abai.kz

14 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3244
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5396