Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 3985 0 pikir 3 Sәuir, 2012 saghat 10:08

Gýljamal QAZAQBAEVA: BIR AY REPETISIYaDA ShAShYM AGhARYP KETTI

Gýljamal QAZAQBAEVA, Qazaqstannyng enbek sinirgen әrtisi:

- Shynymdy aitsam, menen súhbat alghyng kelgenine tanghaldym. Áneu kýni «Júldyzdar otbasy» degen jurnaldan kelipti. Men aittym: «Oybay-ay, men tipti «Júldyzdar otbasy» degen jurnalgha shyghugha úyalamyn. Men júldyz emespin», - dep... Qazir qatyryp roli oinap jatqanym joq. Rejisserlerge ókpem joq, teatrda spektakliding bәri jastargha layyqtalyp qoyylady. Ol da dúrys.

- Jaqynda ghana «Hanshanyng kóz jasy» degen qoyylymda basty rolidi oinaghan joqsyz ba?

- IYә, songhy bir jylda shýkirshilik jasaytyn dýnie osy. Búl Aygýl Imanbaevanyng «A.I. teatrynda» qoyylghan shygharma. Qyrghyz dramaturgi Súltan Raevtyng piesasy, búl ózi bizding Oralhan siyaqty, bitimi bólek qalamger. Kompozitory da, suretshisi de, baletmeysteri de qyrghyzdan boldy. Rejisser Quandyq Qasymov. Qúrbanjan datqa degen - tarihta bolghan, qyrghyzdyng qyrghyz bolyp qaluyna ýlken ýles qosqan әiel eken. Bes úlynyng tórteui jau qolynan óledi. Sýtkenjesining taghdyry qyl ýstinde túrghanda, el ýshin óz úlyn dargha baylap bergen eken. Sonday әielding obrazyn somdadym. Spektakli jaman shyqpaghan siyaqty. Dombyranyng ishegindey tartylyp túrady da, eng sonynda shart ýziledi. Qolymyzgha ústap shyghatyn rekvizit joq, bәri «qiyalda» ghana.

- Sózinizge qaraghanda, ózinizge erekshe әser etken roli siyaqty...

Gýljamal QAZAQBAEVA, Qazaqstannyng enbek sinirgen әrtisi:

- Shynymdy aitsam, menen súhbat alghyng kelgenine tanghaldym. Áneu kýni «Júldyzdar otbasy» degen jurnaldan kelipti. Men aittym: «Oybay-ay, men tipti «Júldyzdar otbasy» degen jurnalgha shyghugha úyalamyn. Men júldyz emespin», - dep... Qazir qatyryp roli oinap jatqanym joq. Rejisserlerge ókpem joq, teatrda spektakliding bәri jastargha layyqtalyp qoyylady. Ol da dúrys.

- Jaqynda ghana «Hanshanyng kóz jasy» degen qoyylymda basty rolidi oinaghan joqsyz ba?

- IYә, songhy bir jylda shýkirshilik jasaytyn dýnie osy. Búl Aygýl Imanbaevanyng «A.I. teatrynda» qoyylghan shygharma. Qyrghyz dramaturgi Súltan Raevtyng piesasy, búl ózi bizding Oralhan siyaqty, bitimi bólek qalamger. Kompozitory da, suretshisi de, baletmeysteri de qyrghyzdan boldy. Rejisser Quandyq Qasymov. Qúrbanjan datqa degen - tarihta bolghan, qyrghyzdyng qyrghyz bolyp qaluyna ýlken ýles qosqan әiel eken. Bes úlynyng tórteui jau qolynan óledi. Sýtkenjesining taghdyry qyl ýstinde túrghanda, el ýshin óz úlyn dargha baylap bergen eken. Sonday әielding obrazyn somdadym. Spektakli jaman shyqpaghan siyaqty. Dombyranyng ishegindey tartylyp túrady da, eng sonynda shart ýziledi. Qolymyzgha ústap shyghatyn rekvizit joq, bәri «qiyalda» ghana.

- Sózinizge qaraghanda, ózinizge erekshe әser etken roli siyaqty...

- Sahnagha alghash attaghan kezimnen beri arulardyng bәrin somdadym. Bayan, Qúrtqa, Aqtoqty, Ásel, Ofeliya,  meni aktrisa retinde tanytqan Alua... Armanym joq aktrisamyn desem bolady. Qansha roli oinasam da, sonyng ishindegi qadau-qadau roliding biri «Qaraly súludaghy» Qaragóz edi. Sosyn B.Rimovanyng «Qos múnlyghyndaghy» (bizde «Kóp ishinde jalghyzdar») kempir. Osynshama uaqyt «ýzilisten» keyin atap aitatyn rolim - osy.

- Qúrbanjan datqanyng taghdyry qiyn bolghanyn aityp otyrsyz, spektakliden keyin, nemese dayyndyq kezinde roliding psihologiyalyq  auyrtpashylyghyn sezinbediniz be?

- Spektaklige kirispes búryn qatty jýreksinip jýrdim. Óz taghdyryma әser etpesin dep qoryqtym. Biraq qalay bolghanda d,a ony dayyndap shyghu aktrisa retindegi paryzym edi. Men ýshin әr spektakli emtihan siyaqty. Alla bizge sahnadan sóz aitatyn qúqyq berdi. Qúdiret qoy búl. Osy roli arqyly teatrda beker jýrmegenimdi taghy da dәleldeu kerek boldy. Roli taghdyrgha әser etip jatyr ma, etpey jatyr ma, bilmeymin, bir ghana oqighany aitayyn. Kezinde «Zamanaqyr» degen spektakli boldy. Semey poligony jayynda, O.Sýleymenov pen B.Múqay birigip jazghan. R.Seytmetov aghamyz qoyghan. Mening keyipkerim Saliha degen әiel, bir úl, bir qyzy bar, Saryjal degen jerde túrady. «Kóshinder», - degende, «Soghystan kýieuimdi kýtip otyrmyn, kelip qalsa, tappay qalady», - dep otyryp alady. Jarylys bolghan kezde sanyrauqúlaqqa qaraghan balasynyng kózi kórmey qalady. Búl qyrgha shyghyp kýnde kýieuin kýtedi. Ómir ótip jatady. Qoyshy, әiteuir, qyzy alty bala tuady, altauyn da jerge beredi. Jetinshi balasy tomar bolyp tuady. Kýieu bala asylyp óledi. Sonda sonsha tauqymetten keyin kempirding shashy appaq quday bolyp, tas mýsinge ainalady. Sol rolide, otyz kýn repetisiyada, shashym agharyp ketti. Ol mening 40-qa da kelmegen kezim bolatyn. Kezinde: «Sәbira apam sahnagha dәret alyp shyghady eken», - degende tanghalatynbyz. Sahnada oinau baqyty alystap bara jatqanda onyng qadirin týsine bastaysyn. Jastardy synaydy keyde, olar agha-apalarynyng rolin kórmese, sheberlikti qaydan alady? Studiyada oqyghanda qazaq ónerining koriyfeylerimen qatar jýrdik. Sonda Biyken, Sholpan, Zәmzәgýl apaylardyng júldyzdy shaghy, Torghyndardyng synghyrlap túrghan jas kezi. Sәbira, Hadisha apaylar tipti bir tau siyaqty. Olargha sóileu týgili, kózine tiktep qaraugha da batylymyz barmaytyn. Ol kisilerding kózinen tamghan әrbir tamshy jasyna deyin sahnanyng artynda tyghylyp otyryp kórdik. Bizden keyingi balalar da ónerding qadirin bilse eken deymiz. Teatr degen - sen berip, ol berip, jan alysyp, jan berisu, kórermenmen tiri tynys almasu.

- «Mening rejisserim» deytin rejisseriniz kim?

- Rayymbek agha Seytmetov meni aktrisa retinde qalyptastyrdy. Qazaq teatryna poetikalyq spektakli әkelgen, aqynjandy, qazaq sózining mәiegin biletin, pedagog rejisser bolatyn. Odan keyin shygharmashylyq quanysh syilaghan rejisser - Bolat Atabaev. Bolat rolige basqa qyrynan keludi, obrazdy zamanauy berudi týsindirgen rejisser. Odan keyingi bir asu -  Quandyq Qasymov. Sonday bir sabyrly, salmaqty, teren, eskertpeni kóp aitpaydy. Asyqpay, ýndemey otyryp, sening qúlaq kýiindi keltiredi. Ekran ónerine kelsek, eng alghash Qanymbek Qasymbekovting «Qoshtasqym kelmeydi» degen kinosyna týstim. Al odan keyin meni ýlken kinogha әkelgen Talghat Temenov. «Adamdar arasyndaghy bóltirikte» 20 kýn Aqsu-Jabaghyly qoryghynda týsirilimde boldyq. Sonda Biyken apam әngimesin, aqyl-kenesin aitady. «Kesh bolmay túrghanda kýndelik jaz», - degen. Sodan bara salyp, qalyng dәpter satyp alghanmyn. Týk te jazghan joqpyn ghoy...

- Jastar teatrynda «ishiniz pysynqyrap» jýrse de, rejisserlerge renishim joq deysiz. Áuezov teatryna nege auysyp ketpedim dep ókinbeysiz be?

- Akademiyalyq teatrdyng janyndaghy studiyany bitirdim dep aittym ghoy. Bir kezde joghary bilimi joqtargha tómen jalaqy tóleytin zang shyqqan. T.Temenov Óner akademiyasynda rektor bolyp túrghanda, syrttay bólim ashty. Búl onyng azamattyghy. Sóitip, bәrimiz oqyp, diplom aldyq. Oblystyng barlyq akterleri rahmet aitatyn shyghar, men de Talghatqa kóp alghysymdy aitamyn. Sol studiyany bitirgennen keyin, joldasymyz ekeumizdi akademiyalyq teatrgha alyp qalghan. Ayaghym auyrlap, birden demalysqa kettim, joldasym alty aiday júmys istedi. Sóitti de, pәter joq, qinalghan song Shymkentke tartyp kettik. Ol qújattardy alyp, Shymkent teatryna tapsyryp qoyypty. Biraq ekeumizding de armanymyz Almaty bolatyn. Joldasymmen segiz-aq jyl otastyq, ol erterek qaytys bolyp ketti. Sodan keyin men ekeumizding armanymyzdy oryndau ýshin, jalghyz bolsam da, eki kishkentayymdy ertip, Almatygha keldim. Akademiyalyq teatrdyng (qazirgi Jastar teatrynyng ghimaratynda edi) artyndaghy fontandy ýsh kýn ainalyp jýrip, esiginen attap kire almadym. Búl teatrda ónsheng súmdyqtar isteydi, men ózim olargha layyq emes siyaqty, tabaldyryqtan attaugha da batylym jetpeydi... Kýnde jayau Abaygha deyin baramyn. Jengem súraydy: «Qalay, bastyqqa jolyqtyng ba?», - deydi. «Bastyq joq eken», - dep ótirik aitamyn. Sóitip, Abylayhannyng boyymen, órlep bara jatsam, tura Qabanbaydyng qiylysynda Jastar teatry bolatyn. Sol jerde býkil akterler esikting aldynda túr eken. Olargha da baryp amandasugha batylym jetpes edi. Aralarynda Maman Bayserkenov bar eken. Az búryn ghana ol kisi Shymkentte spektakli qoyyp, men bas keyipkerin oinaghanmyn. Amandasu paryz bolghan son, jaqyndadym. «Au, Gýljamal, neghyp jýrsin?». «Demalysqa shyghyp edim, elge ketip bara jatyrmyn», - dep qoyamyn. Ózim akademge kiremin dep oilap jýrmin ghoy. «Maman agha mening qanday aktrisa ekenimdi biledi ghoy, TUZ-gha baryp kóreyinshi», - dep bir oiladym. Diyrektorgha kirsem, Sәken Jýnisov otyr. Al Maman agha qoyghan «Qapastaghylar» Sәken aghanyng dýniyesi bolatyn. Allanyng ózi qiystyrady eken ghoy. Áytpese, Sәken agha aldymnan shyghady dep kim oilaghan? Diyrektor Saqtaghan Túrlymúratov degen kisi, júmysqa kelgenimdi aitsam, «Oblystyq teatrlardan akter alamyn dep onsyz da ministrden tayaq jedim», - deydi. Aldynda biraz oblystardan akterler auysqan, sóitip, olardyng spektalkideri toqtap qalghan, «oblystyq teatrlardan akter almandar» degen núsqau týsken. Men aittym, «Agha, men otbasy jaghdayymen auystym» dedim. Sonda sózge Sәken agha aralasty: «Áy, Saqtaghan, sen myna aktrisany al. Sening teatrynda Ghaziza bar, Lidiya bar, biraq Gýljamal olargha úqsamaydy. Múnday aktrisa sende joq» dedi. Sóitip, qújatymdy әkelip TUZ-gha ornalastym. Allagha myng shýkir deymin.

- Kenestik qazaq teatrynda qazirgi teatrda joq qanday iygi dәstýrdi aita alasyz?

- Bir spektakli birneshe teatrda qatar jýredi. Sonda akterler bir-birine baryp, basqa qúrammen, basqa qoyylymdaghy spektaklidi oinaytyn. Jaqsy tәjiriybe almasu bolatyn. Qazir de sol ýrdisti jandandyrsa jaman bolmas edi. Mysaly, Sholpan apay «Qobylandydaghy» - Qúrtqany, S.Jýnisovting «Ajar men ajalynda» - Ajardy, «Qozy Kórpesh-Bayan Súluda» Bayandy oinaydy. Osy ýsh spektaklidi oinau ýshin Shymkentke kelgeni bar. Sholpan Jandarbekova keldi dep býkil Ontýstik qyrylyp qala jazdadyq. Bizde «Qobylandy» jana ghana qoyylyp, sahnagha endi shyghayyn dep jatqan. Bas repetisiyamyzdy kórdi de: «Aynalayyn, Gýljamal oinayyn dep jatyr eken. Jolyn kespey-aq qoyayyn, әdemi Qúrtqa shyghayyn dep túr, men oinamaymyn. Myna kostumimdi Gýljamalgha syiladym», - dep, Qúrtqanyng kostumin syilap ketti. Basqa bir tayazdau aktrisa bolsa, «Men keremetti kórseteyin senderge. Mynaularyng nemene!», - demeytin be edi? Áytpese biz qaybir qatyryp jatyr deysin, әri ketse jastyghymyzben alghan shygharmyz. Osy bir parasattylyghy ýshin Sholpan apama ómir baqy qaryzdarmyn.

- Qazir teatrda sóz arzandap, úsaqtalyp bara jatqanday kórinbey me sizge?

- Zamanauy dramaturgiyada, qazirgi sóz saptauda bәri de keshirimdi shyghar. Biraq klassika, Ghabennin, Múhannyng kýmistey synghyrlaghan sózderi qate aitylyp jatsa, naghyz masqara sol. Al múnday olqylyq kýnde bolyp jatady qazir. «Qúday-au, obrazyn qoya túryp, qúryghanda sózin dúrys aityp shyqsa ghoy», - dep oilaysyn.

- Sahnalastarynyzdyng sizge «ong jambasqa keletini» qaysysy?

- Kýlәsh Qajyghaliyeva ekeumiz «Kóp ishinde jalghyzdarda» eki jalghyz kempirdi oinadyq. Spektakliding sahnalyq sheshimi de sonday, esik, esik, esik, esik... Biraq eshkim eshkimning esigin qaqpaydy. Kónilining esigin de qaqpaydy. Eshkim janyndy týsinbeydi, týsingisi kelmeydi. Sonda aramyzda ghajap bir týsinistik ornady. Naghyz janyndy qozghaytyn partner. Sol ýshin Kýlәsh apaydy syilaymyn. Lidiya Kәden de óte jayly seriktes. Doshan Joljaqsynov sahnada aldamaydy. Qadyrghazy Quandyqov ta sonday.

- Kóp sóilemeytin, birtogha adam siyaqty kórinesiz...

- Jan syrymdy kópke shashyp, laqyldap sóilep, qarqyldap kýlu tabighatymda joq. Sheshem sonday edi, esh uaqytta dausyn kótermegen, auzyn ashyp kýlmegen adam bolatyn. Oqymaghan-aq adam, biraq ishki mәdeniyeti ghajap edi. Mening klastastarym, auyldastarym «Gýljamal әrtis bolypty» degende tanghalghan ghoy. Qazir de anda-sanda bir boyanamyn, әriptesterim: «Tý-u, Gýljamal apay, nege boyanyp jýrmeysiz?», - dep súraydy. «Men әdemiligimdi sahnagha saqtaymyn», - dep kýlip qoyamyn. Kýlkimdi de, kóz jasymdy da sahnagha saqtaymyn. Jan-dýniyendegi tónkerister, arpalystar qúpiya bolyp ishinde túnyp jatpasa, sahnagha nendi alyp shyghasyn? «Nege siz turaly ósek joq?», - deydi. Men de pendemin. Biraq ala jip degen úghym bar. Bireuding ala jibin attamasan, Alla ózi bәrin de retteydi. 25 jasymda kýieuden qaldym. Úlym men qyzymdy eshkimge jaltaqtatpayyn dep, belimdi bekem budym. Qazir alty nemerem bar, qyzym shet elde túrady, úlym men kelinimmen birge túramyn. Óner adamy bolar-bolmas, biraq nemerelerim teatrdy jaqsy kóredi, titteyinen teatr auruymen auyrghan. Qúdaygha shýkir.

- «Teatrymyz ósip keledi» dep jii aitasyz. Jas akterlerden kimderdi atap óter ediniz?

- Qay kezde de jaqsy spektaklige halyq keledi. «Eng әdemi kelinshek» 20 jylday boldy ma, әli kýnge deyin halyq keledi. Lidiyagha arnalyp jazyldy, Lidiyagha arnalyp qoyyldy, biz janyndaghy qúrbylaryn oinadyq qoy. Kórermen zalynda qyzdar talyp, jedel jәrdemmen alyp ketetin edi ghoy. Nemese «Beseuding haty» degen spektaklide terezeni shaghyp kirgender boldy. Qazirgi jastargha kelsek, bәrining bolashaghy alda ghoy. Qay-qaysysynyng da júldyzy jansyn. Teatrdyng qazyghy bolyp qalatyn adamdar ósip-ónse eken deymiz. Obrazgha aqylmen keletin akter dep Rahman Omardy aitamyn. Janar Maqashevagha Alla bәrin bergen. Intuisiyamen oinaydy, biraq dóp týsedi. Ol da janyn ayamaydy. Sahnagha sonday taza, jany taza adam kerek. Sahna degen aina ghoy, sening biyiktigin, tarlyghyn, kendiging - bәri kórinip túrady. Basqa da talantty jastar bar, biraq osy ekeui de jetip qalar.

- Ángimenizge rahmet.

Súhbattasqan - Ásiya BAGhDÁULETQYZY

«Halyq sózi» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1463
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3230
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5320