Surette - Shyanishidaghy Oghyz qaghannyng piramidasy

Elimizde enjar damyp kele jatqan salalardyng biri tarih ghylymynyng teoriya-metodologiyasy men filosofiyasy desek әste qatelespeymiz. Onyng aiqyn dәleli songhy shiyrek ghasyrda osy sala boyynsha әlemdik ghylymy janalyghy bar birde-bir sýiekti, iri ghylymy enbek jaryq kórmepti. Kerisinshe, tarihy oqighalardy jetkizumen shekteletin qaptaghan kandidattyq hәm doktorlyq dissertasiyalar qorghalyp, ghylymgha kezdeysoq kelgen qanshama jiyenbaylar men jolbiykeler professor ataghyn aldy. Ásirese, tarihy qoljazbalar men arheologiyalyq qazba júmystarynyng nәtiyjesin keshendi týrde tújyrymdap, týrki mәdeniyeti men órkeniyeti turasynda jana kózqaras, sony pikir aitqan ghylym iyelerin ókinishke qaray óz ortamyzdan kóre almay otyrmyz. Álbette, ótken tarihymyzdyng belgili bir kezenderin jan-jaqty zerdelep, ózindik payym jasaghan paryqty azamattar mýlde joq emes, siyrek bolsa da bar. Biraq, tól tarihymyzdyng shyndyghyn pash etetin keshendi jana filosofiyalyq baylamdar jasalghan joq. Aytalyq, týrkilerde órkeniyet bolghan ba, bolmaghan ba? degen mәsele ghylymda әli kýnge deyin basy ashyq kýide qalyp otyr. Biz býgin talaydan beri týiini tarqatylmay jýrgen osy mәselege qatysty óz oi-tújyrymymyzdy ortagha salmaqpyz. Sonymen eurosentrister aitqanday týrkiler shyn mәninde varvar bolghan ba, joq әlde, belgili bir órkeniyet iyeleri me?

Surette - Shyanishidaghy Oghyz qaghannyng piramidasy

Elimizde enjar damyp kele jatqan salalardyng biri tarih ghylymynyng teoriya-metodologiyasy men filosofiyasy desek әste qatelespeymiz. Onyng aiqyn dәleli songhy shiyrek ghasyrda osy sala boyynsha әlemdik ghylymy janalyghy bar birde-bir sýiekti, iri ghylymy enbek jaryq kórmepti. Kerisinshe, tarihy oqighalardy jetkizumen shekteletin qaptaghan kandidattyq hәm doktorlyq dissertasiyalar qorghalyp, ghylymgha kezdeysoq kelgen qanshama jiyenbaylar men jolbiykeler professor ataghyn aldy. Ásirese, tarihy qoljazbalar men arheologiyalyq qazba júmystarynyng nәtiyjesin keshendi týrde tújyrymdap, týrki mәdeniyeti men órkeniyeti turasynda jana kózqaras, sony pikir aitqan ghylym iyelerin ókinishke qaray óz ortamyzdan kóre almay otyrmyz. Álbette, ótken tarihymyzdyng belgili bir kezenderin jan-jaqty zerdelep, ózindik payym jasaghan paryqty azamattar mýlde joq emes, siyrek bolsa da bar. Biraq, tól tarihymyzdyng shyndyghyn pash etetin keshendi jana filosofiyalyq baylamdar jasalghan joq. Aytalyq, týrkilerde órkeniyet bolghan ba, bolmaghan ba? degen mәsele ghylymda әli kýnge deyin basy ashyq kýide qalyp otyr. Biz býgin talaydan beri týiini tarqatylmay jýrgen osy mәselege qatysty óz oi-tújyrymymyzdy ortagha salmaqpyz. Sonymen eurosentrister aitqanday týrkiler shyn mәninde varvar bolghan ba, joq әlde, belgili bir órkeniyet iyeleri me?

Al, Mәshhýr Jýsip Kópeyúly babamyzdyng keltirgen deregine qaraghanda týrkilerge Ozghan atty payghambar kelgen kórinedi. Mәshhýr babamyzdyng aituyna qaraghanda, týrkilerge jana payghambar Múhammed (s.a.u)-nyng әkelgen dini turaly habar jetkende, babalarymyzdyng bir toby arab týbegine sapar shegip, Múhammed (s.a.u)-men jýzdesip ózderin: «Ozghan (Oghyz qaghan) payghambardyng ýmbetimiz dep tanystyrghanda (Mәshhýr Jýsip Kópeyúly. It dýniye. Almaty 2008), Alla Elshisi týrkilerding búrynghy payghambaryn teristemegen kórinedi. Sonday-aq, belgili folkliortanushy Shәkir Ybyraevtyng jinaghan anyz-әngimelerinde de Ozghan atty payghambardyng esimi úshyrasady (Qaranyz: Qazaqtyng miftik әngimeleri. Qúrastyrghan Sh.Ybyraev, P.Áuesbaeva. Ghylym baspasy. Almaty 2002).

Teginde, týrki halyqtarynda Ozghan payghambar nemese Oghyz qaghan turaly «Oghyznama» atty kóne dastannyng bar ekendigi barshagha ayan. Búl dastannyng býgingi kýnge azdaghan erekshelikteri bar Islamgha deyingi jәne Islamnan keyingi eki núsqasy jetken. Eki núsqanyng mәtininde keybir ataular men terminderding ózgesheligi bolghanymen, jalpy eki núsqanyng jelisi bir. Kóptegen zertteushiler osy shaqqa deyin «Oghyznamanyn» búl eki núsqasyn zerttep, búl tuyndygha qatysty óz pikirlerin bergen. Áytse de, zertteushilerding basym kópshiligi «Oghyznamanyn» әdeby hәm tildik qyryn zertteumen shektelgen. Tek, keybir zertteushiler ghana Oghyz qaghan qiyaldan tughan obraz emes, onyng tarihy túlgha ekenin boljaydy. Mәselen, N.Ya. Bichurin Oghyz qaghandy húndardyng tәnirqúty Móde ekenin aitady (Bichurin N.Ya. (Iakinf). Sobraniya svedeniy o narodah, obitavshih a Sredney Aziy v drevnie vremena. Moskva 1950 t. 1. 46-47 ss). Iakinf әkeyding búl boljamyn týrik zertteushisi Ahmet Kabakly da jaqtap, ol da Móde men Oghyz qaghandy bir keyipker dep biledi (Ahmet Kabakly. Týrik әdebiyeti. Ystanbul 1997. 12 b)

(tolyghyraq haq.abai.kz oqy alasyzdar)