Qazaqstan Statistika agenttigining búrynghy tórayymy A.Meshimbaevanyng qayda qashyp tyghylghandyghy aqyry anyqtaldy: «2009 jylghy jalpy últtyq halyq sanaghy kezinde el qazynasynan jýzdegen million qarajatty jymqyrdy» dep aiyptalghan Anar hanym qúmgha baryp, boy tasalaghan eken. Biraq eks-tórayymnyng tandauy qazaq jerindegi shaghyl qúmdy qyrqalargha emes, arabtar elindegi qúmdy teniz jaghalauyna týsipti. Eger qashqyn hanym basqa el asyp ketpese, jaqyn uaqytta onyng qolyna kisen salynuy yqtimal. Óitkeni keshe, Núrlan Nyghmatulinning tóraghalyghymen ótken Mәjilisting jalpy otyrysynda qalaulylar «Qazaqstan men BAÁ arasyndaghy Qylmyskerlerdi ústap beru turaly kelisimdi» qúptady.

Qazaqstan Statistika agenttigining búrynghy tórayymy A.Meshimbaevanyng qayda qashyp tyghylghandyghy aqyry anyqtaldy: «2009 jylghy jalpy últtyq halyq sanaghy kezinde el qazynasynan jýzdegen million qarajatty jymqyrdy» dep aiyptalghan Anar hanym qúmgha baryp, boy tasalaghan eken. Biraq eks-tórayymnyng tandauy qazaq jerindegi shaghyl qúmdy qyrqalargha emes, arabtar elindegi qúmdy teniz jaghalauyna týsipti. Eger qashqyn hanym basqa el asyp ketpese, jaqyn uaqytta onyng qolyna kisen salynuy yqtimal. Óitkeni keshe, Núrlan Nyghmatulinning tóraghalyghymen ótken Mәjilisting jalpy otyrysynda qalaulylar «Qazaqstan men BAÁ arasyndaghy Qylmyskerlerdi ústap beru turaly kelisimdi» qúptady.

Búl jobagha qatysty Parlamentke «tez arada ratifikasiyalau kerek» degen úsynym berilgen desedi. «Jyly jaghalauda jatyp alyp, shekesinen qarap, «al endi ne qylasyn?!» deytinder sany 1600-den asypty. Olardyng 1558-ine - memleketaralyq, 60-yna - halyqaralyq izdeu jariyalanghanymen, tabylghany 176-aq adam. Yaghni, onnan biri ghana! dedi Mәjilis atynan qosymsha bayandama jasaghan deputat O.Múhamedjanov. Sonymen qatar ondaylardyng izin tabu qanday qiyndyq tughyzsa, olardy jazalau ýshin elge әkelu - odan da qiyn mәselege ainalyp otyr». Oral Bayghonysúlynyng aituynsha, búl týitkil «Qazaqstan men әdette qylmyskerler panalaytyn kóptegen elder arasynda ústap beru turaly kelisimning joqtyghynan tuyndaghan». «Demek, búl kelisimdi ratifikasiyalau el mýddesine qyzmet etedi» dep týigen deputat әriptesterinen jobany qoldaularyn súrady.

- Qazirgi uaqytta, Interpoldyng derekteri boyynsha, Arab Ámirlikteri aumaghynda qazaq-standyq әdil sot tóreliginen tútastay alghanda 7 Qazaqstan azamaty jasyrynyp jýrgendigi anyqtaldy, - dedi deputattargha Bas prokurordyng birinshi orynbasary Iogan Merkeli. - Onyng ishinde Statistika agenttigining búrynghy tórayymy Anar Meshimbaeva bar. Onyng qylmystyq isi boyynsha keltirgen shyghyn somasy 758 million tengeni qú-raydy. Osy qarjylar óz uaqytynda halyq sanaghyna dep bólingen bolatyn.

Bas prokurordyng birinshi orynbasary osy «ertegi elinde» «Kakadu» JShS-nyng búrynghy diyrektory da túryp jatqandyghy әshkerelengendigin mәlimdedi. «Ol Astanadaghy «Qypshaq» túrghyn ýy keshenin salu kezinde jarty milliard tengege juyq somada qarajat úrlaghan» dedi IY.Merkeli. Izdeu salynghan barlyq túlghalargha qatysty Bas prokuratura arab tarabyna ústap beru turaly talap baghyttapty. «Alayda qazirge deyin búl talaptar qaralmaghan. Biz arnalar boyynsha beyresmy aqpar aldyq, oghan sәikes, qazaqstandyq aza-mattardy ústap beru mәselesin BAE tek osy tiyisti Kelisim ratifikasiyalanghannan keyin ghana qaramaq» dep ashyq aitty Iogan Davidovich.

Bas prokuraturanyng biyik lauazymdy ókili «Qazaqstan ýshin Arab Ámirlikteri ýlken turistik qyzyghushylyq tughyzatynyn» eskertti. Jyl sayyn 20 mynnan astam bizding azamattar osy elge turistik vizamen barady eken. Olardyng barlyghynyng birdey niyeti týzu, qoly taza deu - anghaldyq emes pe?! Onyng ýstine Bas prokurordyng «ong qoly» búl Ke-lisimdi qabyldau respublikalyq budjetten bólinetin qarjylardyng artuyna әkelip soqpaytyndyghyna sendirdi: «Óitkeni búghan kerekti qarajattar bizge jyl sayyn bólinip otyrady. Biylghy jyl budjetinde osy maqsatqa 10 million tenge qarastyrylghan» dedi ol. Osyghan úiyghan qalaulylar Qazaqstan men BAÁ arasyndaghy Kelisimdi qúp aldy. Endi búl halyqaralyq qújatty Senat ratifikasiyalauy qajet.

Bas prokuraturanyng mәlimetinshe, qylmyskerlerdi ústap beru tetigi dәl qazir Qytaymen, Koreyamen, Japoniyamen, Litvamen, Mongholiyamen, Týrkiyamen jәne birqatar basqa memle-kettermen aramyzda jetkilikti týrde tiyimdi júmys isteude eken. Osy eldermen dәl osynday standartty kelisimder bar. Endi onyng qataryna BAÁ qosylghaly otyr. Eng bastysy, keshe belgili bolghanynday, endi Qazaqstan Europa elderimen osynday ekijaqty kelisimder bekitu baghytynda qimyldaudy bastapty. Áytpese, Úlybritaniya, Avstriya siyaqty batys elderi qazaqstandyq sot qylmysker dep tanyghan túlghalar baryp, bas saughalaytyn «aralgha» ainalghan. Degenmen keshe IY.Merkeli qylmyskerlerdi ústap beru mәseleleri boyynsha Reseymen jii júmys isteytinderin moyyndady. Berilgen túlghalardyng basym kólemi de osy elding ýlesine keletindigi aityldy.

Áytse de, eng soraqysy sol, keybir iste bizding qúzyrly qúrylymdardyng alpauyt kórshimizge tәueldi ekendigi anyqtaluda. «Resey bizge tek qylmyskerlerdi qúryqtap, qaytaryp qana qoymay, әrtýrli saraptamalardy jýrgizude qúqyqtyq kómek kórsetedi. Sebebi bizde, Qazaqstanda keybir saraptamalar mýldem jýrgizilmeydi. Tiyisti mamandar joq» dep mәlimdedi deputattargha Iogan Merkeli.

Shetelge qashushy qylmyskerler jay ketpey, qúpiya qújattardy, qarajattardy ala ketetini mәlim. Osy orayda deputat Uәlihan Bishimbaevty shetelde pana tapqan sondaylardyng mýlkin Qazaqstan qalay tartyp ala alatyndyghy qyzyqtyrdy. «Myna Keli-simde jazylghan: «qylmys jasau nәtiyjesinde qol jetkizilgen zattar, eger olar izdeudegi túlghanyng menshiginde bolsa ne ony tútqyndau kezinde tabylghan bolsa, sonday-aq qylmysker qylmysty jasau nәtiyjesinde qol jetkizgen zattardyng ornyna alghan zattar tәrkileuge jәne súraushy tarapqa beruge jatady» delingen, - dedi qalauly. - Búl jaghdayda qylmys jasau arqyly iyelengen jyljymaytyn mýlikti alyp qoy qalay jýzege asady. Ol qalay saudagha salynady?»

- Búl jaghdayda biz sol jyljymaytyn mýlikti tútqyndau turaly jeke tapsyrma baghyttay-myz, - dedi Bas prokurordyng birinshi orynbasary. - Sodan keyin sot bolady da, onyng keyingi taghdyryn sot anyqtaydy. Osydan song baryp sot oryndaushylary ony saudagha saluy kerek.

Aytpaqshy, IY.Merkeliding týsindiruinshe, Kelisimge sәikes, eger ústap beru talap etilgen túlgha «sayasy sipattaghy qylmys» jasaghan bolsa nemese ústap beru turaly súrau sol adamdy nәsili, diny ústanymy, azamattyghy nemese sayasy senimi boyynsha qudalaumen baylanysty ekendigine qatysty dәleldi negizder bar bolsa, «onda ústap beruge jol beril-meydi». Al Qazaqstan ústap berudi talap etip otyrghan túlghalardyng barlyghy qazaqstandyq sotpen qylmystyq ne ekonomikalyq sipattaghy qylmystar jasaghan dep tanylghan.

Ayhan ShÁRIP

«Ayqyn» gazeti