Sheteldikterge qúmar qalyndyqtar nege kóbeyip barady?
Jýrekke әmir jýrmeydi. Búghan qarsy kelu, dau aitu mýmkin emes. Alayda sanany túrmys biylegen býgingi zamanda qylyghy týzde - qyzdarymyzdyng jýregin adal mahabbattan búryn bas ainaldyrar baylyq biylep almady ma degen kýdikti oy qylang beredi. Áytpese ainalamyzda qanshama jigitting súltany jýrse-daghy olardy kózge ilmey, sheteldikterding etegin ústaytyn qaryndastarymyz kóbeymes pe edi? Aytpaghymyzdyng astaryn týsingen de bolarsyz.
Ras, Kenes Odaghynyng sayasaty boyynsha aralas neke «modagha» ainalghan kezender de boldy. Biraq sheteldikterge túrmysqa shyghypty degendi estigen emespiz. Qazir she? Qazaqylyqtyng qaymaghy saqtalghan ontýstikting ózinde búl jat ýrdis songhy jyldary keng etek alyp barady.
Jýrekke әmir jýrmeydi. Búghan qarsy kelu, dau aitu mýmkin emes. Alayda sanany túrmys biylegen býgingi zamanda qylyghy týzde - qyzdarymyzdyng jýregin adal mahabbattan búryn bas ainaldyrar baylyq biylep almady ma degen kýdikti oy qylang beredi. Áytpese ainalamyzda qanshama jigitting súltany jýrse-daghy olardy kózge ilmey, sheteldikterding etegin ústaytyn qaryndastarymyz kóbeymes pe edi? Aytpaghymyzdyng astaryn týsingen de bolarsyz.
Ras, Kenes Odaghynyng sayasaty boyynsha aralas neke «modagha» ainalghan kezender de boldy. Biraq sheteldikterge túrmysqa shyghypty degendi estigen emespiz. Qazir she? Qazaqylyqtyng qaymaghy saqtalghan ontýstikting ózinde búl jat ýrdis songhy jyldary keng etek alyp barady.
Ontýstik Qazaqstan oblystyq Ádilet departamentining mәlimetterine jýginsek, ótken jyly 874 jerlesimizding shetel azamattarymen nekeleskeni tirkelipti. Búl kórsetkish osydan tórt jyl búryn ghana, yaghny 2007 jyly 39-dan aspaghan. Áriyne, búlardyng arasynda kelinderden góri kýieubalalardyng qatary kóbirek ekenin úghynu qiyn emes. Sonda Qazaqstannyng qyzdary ýshin jat elding jigitine jar bolu abyroy bolghany ma, әlde búl mәjbýrlikke iytermelegen qu dýnie me eken? Qalanyng qyzdaryn qaydam, auyldyng ajarlylary kóbinshe kórshi auyldan-aq tenin tauyp, aghayynnan alysqa úzamaytyn. Tipti, kórshi eki auyldyng azamattary bir-birimen qúdandaly, naghashy-jiyen bolyp, miday aralasyp jatatyn. Qazir arularymyz alysqa ketudi armandaytyn bolghany ma?
Baljan ÁLIPBEK, oblystyq Ádilet departamenti bastyghynyng orynbasary:
- Shetel azamattarymen túrmys qúru ýrdisi oblys ortalyghynda da, audandarda da ósip barady. Mәselen, Shymkentti alayyq. 2008 jyly 23 shymkenttik shyraylylar «jar qúshamyn» dep shetel assa, búl kórsetkish 2010 jyly - 218, al 2011 jyly 220-gha bir-aq kóterilgen. Al kileng qarakózder meken etken Bәidibek audanynda 2009 jylgha deyin múnday jaghday kezdespegen bolsa, ótken jyly ýsh azamatsha sheteldiktermen nekege túrudy jón sanapty. Sheteldiktermen nekege túru shekaragha jaqyn audandarda kýrt óskeni bayqalady. Aytalyq, Qazyghúrt audanynda 2009 jyly bir qyzymyz sheteldikting jýregin jaulasa, 2010 jyly - 27, byltyr 43 otbasy jatjúrttyqtarmen qúda bolysqan. Maqtaaralda 2008 jyly ýsh jaghday tirkelse, 2010 jyly - 139, 2011 jyly 163 jerlesimiz sheteldik jigittermen júp qúrghan. Saryaghashtaghy jaghday da osy shamalas. Onda 2008 jyly bir ghana azamatsha sheteldikpen kónil jarastyrsa, 2010 jyly - 177, 2011 jyly 225 otbasy sheteldiktermen qúda bolghan.
Iә desenizshi. Sonda «kóbinese qara júmys izdep keletin gastarbayterler de qarap jýrmey, qazaqtyng qyzdaryn qolgha týsiretin qarmaghyn ala kele me» degen qanghalaqtaghan oy keledi. Ádilet departamentining mәlimetinde kórsetilgendey, oblys aumaghyndaghy barlyq audan-qalalarda múnday kórinister kezdesedi eken. Tek Sozaq audany ýshin ghana jatjúrttyqtargha kelin bolu jaghdayy oryn almaghan.
Taghy da statistikany sóileter bolsaq, sheteldiktermen nekege túrghan otandastarymyzdyng teng jartysy reseyliktermen kónil jarastyrghan eken. Sol sekildi, ózbek, qyrghyz aghayyndarmen aradaghy alys-beris te az emes. Songhy jyldary arularymyzgha týrik, qytay, arab elining erkek kindiktileri de jiyirek «sóz sala» bastaghangha úqsaydy. Búghan qonaqjay elimizge kәsip izdep kelip, lezde bayyp shygha keletin sheteldikterding kóbengi de sebep bolsa kerek-ti. Áyteuir baylyghymyzdy iyemdenip, qaryndastarymyzdy qúshaghyna basqannan keyin «kýieu - dúshpan» bolyp shygha kelmese bolghany.
- Mektepti ýzdik bitirgen qyzymyzdy myqty maman iyegeri etpek oimen shetelde oqytugha bel bughanymyzdyng dúrys bolmaghanyn kesh úghyndyq. Endi amal neshik? Alys sheteldiktermen qúdandaly bolyp, qyzymyzdy jylyna bir kórsek, kórdik, kórmesek, soghan da zar bolyp otyrysymyz mynau. Ondaghy jaghdayynyng qanday ekenin kóz kórip otyrmaghan son, naqty bilu de qiyn eken. Endi qúdaydan onyng amandyghyn tilep otyrudan basqa qoldan keler dәrmen joq. Nemerelerimiz de jat bolyp ketedi me degen ýreyding baryn da jasyrmaymyz, - deydi aty-jónin tolyq ataghysy kelmegen ontýstikqazaqstandyq Mayra apay.
Sheteldiktermen bolatyn neke mәselesi demografiyalyq ahualy bizden әldeqayda myqty, alyp memleket esepteletin reseylikterdi de alandatpay qoymaydy eken. Soltýstiktegi kórshilerimiz qyzdarynyng qytay jigitterining eteginen ústaudan әjeptәuir seskenetinin ghalymdary men sayasatkerlerining qaqqan dabylynan bayqaugha bolady. Óitkeni Qytaydaghy «bir otbasy - bir bala» sayasaty ondaghy er-azamattardyng kýrt kóbengine alyp kelude. Áriyne, múnyng orystardy oilantatyny zandy. Al qalyng ormanday orekenderdi oilantqan mәsele bizdi on ese tolghandyruy kerek emes pe? Qazirding ózinde aspan asty elinde 20 men 30 jas aralyghyndaghy boydaq jigitterding sany 30 milliongha jetip jyghylatyngha úqsaydy. Búl jaghdaydan syrtqa qyzdaryn bermeytin arabtar men sheteldikter ýshin qalyng mal kólemin aspandatyp qoyghan týrikmendikter asa qorqa qoymasa kerek-ti. Biz de zanymyzdy osynday baptarmen tolyqtyryp, jerde jatqan qyzdarymyzdyng joq ekenin úghyndyryp qoymasaq, qauip sheteldik kýieu balalardan kelip jýrmesin deniz.
Úlasbek SÁDIBEKOV, QR Parlament Mәjilisining deputaty:
- Elbasynyng ózi syrttaghy qandastardy jinap, últ sanyn arttyru ýshin júmys jasap jatqanda, qyzdarymyzdyng jat elding azamatyna jar bolyp ketkenin qalamaymyn. Áriyne, әrkimning kimmen túrmys qúrghysy kelse de óz erki, oghan zanmen shekteu joq, alayda, últ sanyn arttyru, qan tazalyghyn saqtauda búl mәselege nemqúraydy qaraghan dúrys emes. Ata-babalarymyzdyng qan tazalyghy men úrpaq saulyghyna asa mәn berui tegin emes. Osyny esten shygharmaghan jón. Túrmystyq mýddeden últtyq mýddeni joghary qoya alsaq, búl mәsele ondy sheshimin tabady dep oilaymyn. Qazaqtyng sanyn qazaq qana kóbeyte alatyny - talassyz dýniye.
Shadiyar MOLDABEK, Ontýstik Qazaqstan oblysy
«Alash ainasy» gazeti