Júma, 4 Sәuir 2025
Janalyqtar 2583 0 pikir 6 Sәuir, 2012 saghat 14:14

Polishada Mústafa Shoqaydyng fransuz tilindegi maqalalary tabyldy

Polishanyng Poznani qalasynda  Mústafa Shoqaydyng fransuz tilindegi 1932-39 jyldary jaryq kórgen 50 sayasy maqalasy tabyldy.

Ál-Faraby atyndaghy Qazaq últyq uniyversiytetining dosenti, filologiya ghylymynyng kandidaty Amanqos Mekteptegi zertteu júmysy kezinde M.Shoqaydyn  búryn beymәlim bolyp kelgen 3 býrkenshik atyn tapqan.

Amanqos Mekteptegi Álihan Bókeyhan, Ahmet Baytúrsynúly, Mirjaqyp Dulatúly, Halel Dosmúhamedúly, Múhamedjan Tynyshbayúly, Eldes Omarúly, Teljan Shopanúly, Smahan Bókeyhan siyaqty Alash arystarynyng múrasyn baspasóz betterinde alghashqy nasihattaushylardyng biri bolyp tabylady. Zertteushi ghalym «Bolashaq» baghdarlamasy boyynsha Polishada bolghan kezinde Europanyng birqatar elderin aralap qaytqan.

«Kartotekany qaradym, búryn olardy birde-bir adam qaramapty. Ekinshi dýniyejýzilik soghys qarsanyndaghy sayasy dodagha belsene qatysqan M.Shoqay maqalalarynyng keybirin óz atymen, keybirin býrkenshik atpen jariyalaghan. Oghan sheteldik basylymdarda  búryn-sondy  qazaq azamattarynyng sayasy pikirtalasqa qatyspaghandyghynan baruy mýmkin. Onda ol keybir sayasatkerlerding boljamyna soqqy berip, Kenes ýkimetinde bolyp jatqan bassyzdyqtardy jәne  memleketting elding ary bolghan azamattardy asyp-atyp jatqan qan-qasap qylmysyn әshkerelegen», - deydi Amanqos Qúltanúly.

Polishanyng Poznani qalasynda  Mústafa Shoqaydyng fransuz tilindegi 1932-39 jyldary jaryq kórgen 50 sayasy maqalasy tabyldy.

Ál-Faraby atyndaghy Qazaq últyq uniyversiytetining dosenti, filologiya ghylymynyng kandidaty Amanqos Mekteptegi zertteu júmysy kezinde M.Shoqaydyn  búryn beymәlim bolyp kelgen 3 býrkenshik atyn tapqan.

Amanqos Mekteptegi Álihan Bókeyhan, Ahmet Baytúrsynúly, Mirjaqyp Dulatúly, Halel Dosmúhamedúly, Múhamedjan Tynyshbayúly, Eldes Omarúly, Teljan Shopanúly, Smahan Bókeyhan siyaqty Alash arystarynyng múrasyn baspasóz betterinde alghashqy nasihattaushylardyng biri bolyp tabylady. Zertteushi ghalym «Bolashaq» baghdarlamasy boyynsha Polishada bolghan kezinde Europanyng birqatar elderin aralap qaytqan.

«Kartotekany qaradym, búryn olardy birde-bir adam qaramapty. Ekinshi dýniyejýzilik soghys qarsanyndaghy sayasy dodagha belsene qatysqan M.Shoqay maqalalarynyng keybirin óz atymen, keybirin býrkenshik atpen jariyalaghan. Oghan sheteldik basylymdarda  búryn-sondy  qazaq azamattarynyng sayasy pikirtalasqa qatyspaghandyghynan baruy mýmkin. Onda ol keybir sayasatkerlerding boljamyna soqqy berip, Kenes ýkimetinde bolyp jatqan bassyzdyqtardy jәne  memleketting elding ary bolghan azamattardy asyp-atyp jatqan qan-qasap qylmysyn әshkerelegen», - deydi Amanqos Qúltanúly.

A. Mekteptegining aituynsha, M. Shoqay kýshtining әlsizge kýsh kórsetip, kishi  halyqtardy jongyn toqtatu ýshin әlemdik sayasy kýshterdi biriktiru kerek degen mәseleni qozghaydy. Sonday-aq әlemdik sayasat ayasynda Týrkistannyng sayasy ahualy turaly oilargha óz kózqarasyn bildiredi.

QazAqparat

0 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Qayrauly qara semser

Esbolat Aydabosyn 1405
46 - sóz

Tilendiyev nege Tarazidyng qúlaghyn qyrshyp aldy?

Tóreghaly Tәshenov 3988
Anyq-qanyghy

Europagha Resey aumaghynsyz shyghu joly

Ashat Qasenghaly 4110
46 - sóz

Bizge beymәlim Baraq han

Jambyl Artyqbaev 2997