Polishada Mústafa Shoqaydyng fransuz tilindegi maqalalary tabyldy
Polishanyng Poznani qalasynda Mústafa Shoqaydyng fransuz tilindegi 1932-39 jyldary jaryq kórgen 50 sayasy maqalasy tabyldy.
Ál-Faraby atyndaghy Qazaq últyq uniyversiytetining dosenti, filologiya ghylymynyng kandidaty Amanqos Mekteptegi zertteu júmysy kezinde M.Shoqaydyn búryn beymәlim bolyp kelgen 3 býrkenshik atyn tapqan.
Amanqos Mekteptegi Álihan Bókeyhan, Ahmet Baytúrsynúly, Mirjaqyp Dulatúly, Halel Dosmúhamedúly, Múhamedjan Tynyshbayúly, Eldes Omarúly, Teljan Shopanúly, Smahan Bókeyhan siyaqty Alash arystarynyng múrasyn baspasóz betterinde alghashqy nasihattaushylardyng biri bolyp tabylady. Zertteushi ghalym «Bolashaq» baghdarlamasy boyynsha Polishada bolghan kezinde Europanyng birqatar elderin aralap qaytqan.
«Kartotekany qaradym, búryn olardy birde-bir adam qaramapty. Ekinshi dýniyejýzilik soghys qarsanyndaghy sayasy dodagha belsene qatysqan M.Shoqay maqalalarynyng keybirin óz atymen, keybirin býrkenshik atpen jariyalaghan. Oghan sheteldik basylymdarda búryn-sondy qazaq azamattarynyng sayasy pikirtalasqa qatyspaghandyghynan baruy mýmkin. Onda ol keybir sayasatkerlerding boljamyna soqqy berip, Kenes ýkimetinde bolyp jatqan bassyzdyqtardy jәne memleketting elding ary bolghan azamattardy asyp-atyp jatqan qan-qasap qylmysyn әshkerelegen», - deydi Amanqos Qúltanúly.
Polishanyng Poznani qalasynda Mústafa Shoqaydyng fransuz tilindegi 1932-39 jyldary jaryq kórgen 50 sayasy maqalasy tabyldy.
Ál-Faraby atyndaghy Qazaq últyq uniyversiytetining dosenti, filologiya ghylymynyng kandidaty Amanqos Mekteptegi zertteu júmysy kezinde M.Shoqaydyn búryn beymәlim bolyp kelgen 3 býrkenshik atyn tapqan.
Amanqos Mekteptegi Álihan Bókeyhan, Ahmet Baytúrsynúly, Mirjaqyp Dulatúly, Halel Dosmúhamedúly, Múhamedjan Tynyshbayúly, Eldes Omarúly, Teljan Shopanúly, Smahan Bókeyhan siyaqty Alash arystarynyng múrasyn baspasóz betterinde alghashqy nasihattaushylardyng biri bolyp tabylady. Zertteushi ghalym «Bolashaq» baghdarlamasy boyynsha Polishada bolghan kezinde Europanyng birqatar elderin aralap qaytqan.
«Kartotekany qaradym, búryn olardy birde-bir adam qaramapty. Ekinshi dýniyejýzilik soghys qarsanyndaghy sayasy dodagha belsene qatysqan M.Shoqay maqalalarynyng keybirin óz atymen, keybirin býrkenshik atpen jariyalaghan. Oghan sheteldik basylymdarda búryn-sondy qazaq azamattarynyng sayasy pikirtalasqa qatyspaghandyghynan baruy mýmkin. Onda ol keybir sayasatkerlerding boljamyna soqqy berip, Kenes ýkimetinde bolyp jatqan bassyzdyqtardy jәne memleketting elding ary bolghan azamattardy asyp-atyp jatqan qan-qasap qylmysyn әshkerelegen», - deydi Amanqos Qúltanúly.
A. Mekteptegining aituynsha, M. Shoqay kýshtining әlsizge kýsh kórsetip, kishi halyqtardy jongyn toqtatu ýshin әlemdik sayasy kýshterdi biriktiru kerek degen mәseleni qozghaydy. Sonday-aq әlemdik sayasat ayasynda Týrkistannyng sayasy ahualy turaly oilargha óz kózqarasyn bildiredi.
QazAqparat