Kýlәsh Bayseyitova - 100 jyl

Biyl Shyghys búlbúly atanghan úly aktrisa Kýlәsh Jasynqyzy Bayseyitovanyng tughanyna 100 jyl. Jaqsy - elge ortaq. IYisi qazaqqa maqtan bolghan әnshi-aktrisanyng tughan jeri, tughan kýni el auzynda, qújattarynda әrtýrli bolyp qalghandyqtan jaqsygha әrkim talas degendey, qazaqtyng dalasynda tusa da, kindik qany tamghan jeri ashyq búrmalanuda. Búl da kezindegi sayasattyng әserinen tughan jaghday. 24 jasynda qazaq degen halyqtyng danqyn Mәskeu sahnasynda kóterip, onyng mәdeniyetin, darynyn tanytqan әnshi-aktrisa qaytkende astanada - Almatyda tuyp-ósken boluy kerek bolghan. Onyng auyldan shyqqanyn ol kezde olqy sanaghan. Kýlәsh Jasynqyzynyng shyqqan tegin ashyp aitsaq, onyng tughan jeri de dausyz bolady. HVIII ghasyrdan Qaramende by bastap Soltýstik Balqash ónirin meken etken Dadan Tobyqtynyng Manas atasynan taraghan Mandardan Qara tuady. Qaradan - Ayqoja, odan Mәmbet, Beyis, Uәli. Beyisten: Jasyn, Qasymbek, Razbek, Aytbek. Jasynnan: Túrsyn, Kýlәsh, Rayhan, Hamza (ekinshi әielinen tughan).

Kýlәsh Bayseyitova - 100 jyl

Biyl Shyghys búlbúly atanghan úly aktrisa Kýlәsh Jasynqyzy Bayseyitovanyng tughanyna 100 jyl. Jaqsy - elge ortaq. IYisi qazaqqa maqtan bolghan әnshi-aktrisanyng tughan jeri, tughan kýni el auzynda, qújattarynda әrtýrli bolyp qalghandyqtan jaqsygha әrkim talas degendey, qazaqtyng dalasynda tusa da, kindik qany tamghan jeri ashyq búrmalanuda. Búl da kezindegi sayasattyng әserinen tughan jaghday. 24 jasynda qazaq degen halyqtyng danqyn Mәskeu sahnasynda kóterip, onyng mәdeniyetin, darynyn tanytqan әnshi-aktrisa qaytkende astanada - Almatyda tuyp-ósken boluy kerek bolghan. Onyng auyldan shyqqanyn ol kezde olqy sanaghan. Kýlәsh Jasynqyzynyng shyqqan tegin ashyp aitsaq, onyng tughan jeri de dausyz bolady. HVIII ghasyrdan Qaramende by bastap Soltýstik Balqash ónirin meken etken Dadan Tobyqtynyng Manas atasynan taraghan Mandardan Qara tuady. Qaradan - Ayqoja, odan Mәmbet, Beyis, Uәli. Beyisten: Jasyn, Qasymbek, Razbek, Aytbek. Jasynnan: Túrsyn, Kýlәsh, Rayhan, Hamza (ekinshi әielinen tughan).

Kýlәshting anasy Zibajan Aydarhanqyzy ajarly, әnshi, últtyq qolóner sheberi bolghan kisi. Kýlәshting tughan naghashy atasy Dadan Tobyqtynyng Qúlanshy ruynan Mәnjúghúl batyr, naghashy sheshesi Qyrmyzy ataqty Aqsary Bórtebay kópesting qyzy. Jaqyn naghashysy Isaev Seytihan Ahmetúly. Sondyqtan Kýlәsh Seytihandy oqytqan eken, ol QR enbegi singen qyzmetker, Preziydent N. Nazarbaevtyng oqytushysy, Qaskelende túrady. Kýlәshting auyldastary Kenjebekova Dәneriyanyn, Kenjebekova Rysjannyng - qazir 90 jasqa kelgen qart ana, aituynsha Kýlәshting kindik sheshesi aqyn Narmanbet Ormanbetúlynyng nemere inisi Maqatbekting (dúrysy Ormanbetting Erdenbegining úly Naqypbektin) әieli Zaghipa (Maqatbekov Aytalymnyng sheshesi). Belgili jurnalist Qasym Ormanbetovtyng aituynsha 1928 jyldary bay túqymy dep aiyptalmau ýshin Narmanbet biyding nemere inisi Naqypbek «Maqatbek» (1960 jyly dýnie saldy) bolyp ózgertilip jazylyp ketken. Kýlәshting kindigin sol kezde 20 jasar shamasyndaghy kelinshek Zaghipagha (1970 jyldary qaytys boldy) kestiru sebebi qalay deseniz, Mәnjúghúl men Bayjomart batyrlar-qúrdastar (1806 j. tughan), irgeleri alshaqtamaghan óte syilas jandar, qystaqtary taqau Qarasu ózeni men Balqash kóline jaghalay toranghyly toghayda. Batyrlyq, elge ardaqtylyq qasiyetteri júghysty bolsyn degen yrymmen nemeresi Kýlәshting kindigin kesudi Bayjomarttyng bir shanyraghyn ústap otyrghan kelinge jol bergen eken. Kýlәshting tughan jeri býginderi Qaraghandy oblysyndaghy Aqtoghay audanyna qarasty Narmanbet auyly atalady. Búl ólke HH ghasyrdyng basynda Qotanbúlaq bolysy, Qarqaraly uezi, Semey guberniyasy atanghan.

Kýlәshting әkesi Jasyn Beyisúly 30-jyldary Balqash qúrylysynda Qaramúryn mýiisinde (Eski alanda) túryp, etikshi bolghan eken. Qoly sheber ónerli, serilik qúrghan kisi Zibajan men qyzdaryn tastap el aralap ketken. Naymannyng bir qyzynan tughan Ásiya atty qyzy Pekinde ataqty biyshi bolypty, onyng balalary da bar, ónerli jandar. Biraq olardy Kýlәshting tuystary jaqyn tútpady, Qytaygha qaytyp ketti. Ásiyanyng qyzy Zura Mamynnyng Almatyda kezdeskende aitqany, Kýlәsh jәne Ásiya Jasynqyzdary birin biri bilgen, Kýlәshting qaza tapqanyn estigende qayghydan 40 kýnnen song dýnie salghan, әkesining Balqash degen aidynnyng jaghalauynda ekenin, sol tughan elge jetu keregin tapsyryp amanat etip ketken eken. 1957 jyly Kýlәsh Qytaygha konsertpen barmaq bolghan sebebining biri osy bolu kerek, biraq belgili altaudyng jala haty kedergi bolghan. Aqyry birin biri kóre almay ketken eki aru eki elde qazaq ónerining perishtesindey dýniyeden ótken.

Kýlәshting sinlisi Rayhannan Raushan Bayseyitova tughan. Búl jóninde Raushan Bayseyitova bylay deydi: - Almatyda bir ýide Kýlәsh pen Qanabek, úly Aldan, qyzdary Qúralay, Qarlyghash, Qarshygha jәne býkil Beiyisovtar otbasy: Jasyn ata, Zibajan apam, ýlken qyzy Túrsyn, kishisi Rayhan kýieulerimen bәri bir túrghan. Kýlәshting kishkentay qyzy Qarshygha balabaqshada qayghyly qaytys bolghanda Rayhan anam meni tuypty. Qaraly bolyp otyrghan Kýlәsh apasynyng bauyryna anam meni salyp bergen. Sodan men Bayseyitovtardyng qyzy bolyp óstim, ony ózime qadir tútamyn. Mәpelep ósirdi, oqytty, enbekke baulydy. Kýlәsh pen Rayhan ekeui de opera jәne balet teatrynda aktrisa bolyp jýrgende men de balerina bolyp enbek jolyn bastadym, jetken ataq-danqym osy analarymnyng arqasy...».

Raushannyng qolynda Kýlәsh Jasynqyzynyng kýndelik dәpteri saqtalghan eken. Qazaq әnderin arab-latyn qarpimen, orys әnderin kirillisamen әdemilep súlu jazghany úly әnshining óresining biyiktigining kuәsi.

Kýlәshting tughan inisi Hamza Jasynúly Balqashta túrdy. Kýlәsh ony qolyna alyp oqytqan, biraq ózi ótinip elge anasyna qaytyp ketipti. «Nege óittiniz?» - desem, «Kýlәsh tәtem óte súlu, ataghy tauday, ýiine qazaqtyng keremet iri adamdary, ghalymdar, jazushylar keledi. Men әpkeme tartpaghan, týrim kelispeytindey úyalatynmyn, danqty әnshining inisimin deuge jaraspaytyn siyaqty. Sonan song syltau tauyp qaytyp kettim ghoy. Qansha shaqyrsa da barmadym», - degen. Úzyn boyly, qarasúr kisi edi. Ataqty әpkesin perishtedey kórgen ghoy. Hamza Jasynúlynyng balalary Ámzә, Qúralay, Gauhar Jasynovtar Balqashta túrady. Bәri bilikti mamandar, kelbetti jandar Jasyn atanyng shanyraghyn ústap otyr.

Al Mәmbetten Erjan, odan Manarbek әnshi tuady. Sonda Kýlәsh Jasynqyzy Beyisova-Bayseyitova men Manarbek Erjanov atalary aghayyndy jaqyn tuys ekenin kóremiz. Taghy bir derek: Mandardyng Mamay atasynan Qúmalaq, odan Jabay, odan Arystanbek, akademik Qaydar Arystanbekovtyng әkesi, qazaqtan túnghysh elshi-sayasatkeri Aqmaral Qaydarqyzynyng atasy. Mandardyng Bayzaq atasynan Sarmantay, odan qaharman kýishi Ahmetjan tuady. Qazaq tarihyna óshpes iz qaldyrghan osy birtuar atalas adamdar Soltýstik Balqash ónirindegi Aqtoghay audanyna qarasty Toqyrauyn ózeni boyynda tughan. Osy ólkede Shashubay aqyn, kýishi Aqqyz Ahmetova, halyq әrtisi Maghauiya Hamziyn, medisina ghylymdarynyng doktory Gýlbahram Tarabaeva, matematik akademik Orynbek Jәutikov, professor Álihan Musin tughan. Al Alash kósemi Álihan Bókeyhannyn, Jaqyp Aqpaevtyn, Álimhan Ermekovtyng kindik qandary tamghan qasiyetti topyraq ekeni kópke belgili. Osynshama daryndardy dýniyege әkelgen kiyeli Aqtoghay jerinde Kýlәsh syndy dara qyz ómirge kelgenine kýmәndanudyn, olqysynudyng orny joq, shyndyqty moyyndaytyn uaqyt jetti. Qazaq dalasynyng qay búryshy bolsyn qazaqqa qymbat, sondyqtan kiyeli Aqtogay topyraghyn, daralar tughan auyldy olqysynu qazaq dalasyn baghalamau sekildi. Aqtoghay - Balqashta Tobyqty Mandar atasynan taraghan jogharyda atalghan úlylardyng úrpaqtary bar.

Sonymen Kýlәsh Bayseyitovanyng qazirgi Qaraghandy oblysy Aqtoghay audanyna qarasty Toqyrauyn-Qarasu ózenderin boylay jayqalghan jaylaudaghy qystaqta tughany dausyz. Men naghashy sheshemning qolynda tәrbiyelendim, Balqashtyng birinshi qúrylysshysy, sheber tiginshi bolghan kisi. 1935 jyldan Balqash qúrylysyna Almatydan әrtisterdi Kýlәsh bastap kelgenin, sonan soghys jyldary birneshe ret konsert qoyghanyn aityp otyratyn. 8-10 jasymnan úly әnshini ýiden de, klubtyng sahnasynan da kórdim. Al Manarbek Erjanov jii keletin, tәtem qyzy Rayhandy úzatqanda toyynda Manarbek tang atqansha әn salghany esimde. Keyin tәtem әngimesinde: «Kýlәshqa tughan jerindi nege mensinbeysin, Almatyda tumaghanyng belgili ghoy» - dep renish bildirgende: «Ony menimen eshkim kelisip jazghan joq, dayyn pasportymdy alyp kelip, osylay bolu kerek degen son, amalym bar ma, ataghym soghan say bolu kerek eken», - degen edi. Soghan ókpelemeu kerek eken, - dep otyratyn. Kýlәshting salghan әnderining plastinkasyn patefonmen tyndaytynbyz. Radiodan «Qyz Jibek», «Birjan-Sara» operalary ýzbey beriletin, sonda biz, balalar barlyq ariyalardy jatqa biletinbiz de, әrtisterding dauysyna salyp aitatynbyz. 1952 jyly sәuirde Balqashtaghy mysshylar mәdeniyet sarayy ashyldy, búl ýlken quanysh, toy bolghan. Kirip kelgende astynghy qabatta Kýlәsh Bayseyitovanyng syrly boyaumen salynghan Qyz Jibek rólindegi әdemi ýlken sureti Shyghys aruynyng simvolynday iluli túratyn. Keyin qazaq teatry bólmesinde túrghan. Biz joghary synyp oqushylary tamasha ghimaratty túnghysh qyzyqtaghan edik. Sonda konsertpen Kýlәsh Bayseyitova ózi de kelgen. Búl qazaqtyng ardaqty qyzyn songhy kórgenim edi. Halqym, tughan jerim, - dep sóilegen. Al aqtoghaylyqtar tughan jerin mensinbedi dep ókpelegen edi, sonan auyl jaqqa barynqyramaghan. Kýlәsh Jasynqyzynyng shyqqan tegi, tughan jeri jayly derekter mening «58 statiya-ZARZAMAN» atty kitabymda tolyq kórsetilgen. (Almaty, Dayk-Press», 2007 j).

Osy ólkening tumasy Shashubay Qoshqarbayúly Kýlәshti qyzynday kórgen. Shashekenning aitystaryn tyndap mәz bolyp otyrghan Kýlәshting fotosureti de jariyalanghan. Shashekeng qaytys bolghanda úly әnshining kónil aityp jazghan jedelhaty jergilikti gazette jariyalanghan. Ómirde de, ónerde de aghaly-qaryndasty bolghan eki dýldýl Aqtoghay-Balqash elining maqtanyshy. 1957 jyly Mәskeude belgisiz jayda kenetten kóz júmghan sýiikti qyzymen Balqash әuejayynda qala túrghyndary kýnirene qoshtasqan bolatyn.

Taghy bir mysal. Kýlәsh Bayseyitova óte bauyrmal bolghan kisi. Balqash qalasynda túratyn zeynetker zanger Mery Abdulinanyng jeke múraghatynan sarghayghan fotosuretterdi aldym. Qyz-Jibek rólindegi jas Kýlәsh, 1936 jyly týsirilgen. Syrtyna:oryssha «Na pamyati Umit ot Kulyash 3.U1-38 g.» degen kýlgin týsti siyamen óz qolymen jazghan eken. Kózime ottay basylghan osy suretting tarihyn súrasam, Mery anasy Ýmitjan Shoyymbekqyzy Abdulinanyng esteligin, fotosuretin kórsetti. «1935 jyly Qazaq memleketining opera jәne balet teatrynda alghash Kýlәshpen kezdestim. Eki jas ýlkendigi bolatyn, jerlespiz, Qaraghandy oblysynyng Qonyrat audanynyng tumasymyz. Ol óte aqjarqyn, bauyrmal, kishipeyil, qarapayym edi, apaly-sinlidey boldyq. 1936 jyldyng aqpan aiynan bastap Mәskeude mamyr aiynda ótetin qazaq әdebiyeti men ónerining onkýndigine qarqyn bastalghan kez edi. Ólkelik kompartiya komiytetinen T. Jýrgenov jәne aqyn-jazushylar Sәken Seyfulliyn, Beyimbet Mayliyn, Iliyas Jansýgirov, Múqtar Áuezov, Jambyl ata, Oraz Jandosov atsalysyp qazaq ónerinde jan-jaqty ghúryp-dәstýrlerining kórsetiluin kózdegen. Sonda Mәskeuge Kýlәshpen birge bardym. Almaty vokzalynda shygharyp salushy júrt kóp boldy. Anam Baldyrghan ekeumizge alladan sәttilik tilep batasyn berdi. Poezben jeti tәulik jýrip bardyq, jolda óte kónildi boldy. Jambyl atanyng qasynda qyzyqty әngimeler, әn men kýi. Mәskeulikter qoshemetpen gýl shoqtarymen qarsy aldy. Ásirese, Mәskeude oqyp jatqan studentter dumandatty. «Moskva» qonaq ýiine ornalastyq. Dekadanyng ashylu saltanaty qatty tolghandyrdy. Jibek - Kýlәsh, Tólegen - Qanabek, Tólegenning anasy - Ýriya Túrdyqúlova, Shege - Manarbek Erjanov. Kýlәsh jaynap shygha kelgende-aq sahna qúlpyryp sala beretin. Qazaq әdebiyeti men ónerining onkýndiginde Stalin bastaghan Sayasy Buro mýsheleri qazaq әnine auzyn ashyp, kózin júmyp, tan-tamasha boldy. Ekinshi kýni «Jalbyr» spektaklin qoydyq. Jalbyrdy oryndaghan Qúrmanbek Jandarbekov, Hadishany Kýlәsh Bayseyitova oinady. Moskvalyqtardyng súrauymen osy eki spektakli alty ret qoyyldy, arasynda Kolonnyy zalynda, basqa mekemelerde konsertter berdik. Qorytyndy konsert ataqty Ýlken teatrdyng sahnasynan berildi. Kýlәshting oryndauyndaghy «Gәkku», «Mayranyng әni», «Elim-ay» әnderin mәskeulikter qoshemetpen qarsy aldy, qaytalap «Biys»-ke shaqyrdy. Án saludaghy sheberligimen, keng ýnimen kózge týsken Jamal Omarova «Qara torghay», «Aq biday»-dy oryndasa, Shara «Balbyrauyn» biyimen tamsandyrdy. Dekadagha qatysqandardy Kremlige shaqyrdy, M.I. Kalinin «Enbek Qyzyl Tu» ordenin birinshi Kýlәshting omyrauyna, ekinshi Jambyl atagha taqty. 300-dey adamnyng ishinde taghy 13 adam marapattaldy. Olar Sәken Seyfulliyn, Qúrmanbek Jandarbekov, Elubay Ómirzaqov, Temirbek Jýrgenov. «Qúrmet belgisi» ordenin E.G. Brusilovskiy, Ý. Túrdyqúlova, Qaliybek Quanyshbaev, Serke Qojamqúlov, Manarbek Erjanov aldy. 1936 jyldyng 25 mamyry kýni saghat 20-da Kremliding ýlken zalyna shaqyryldyq. Sayasy Buro, ýkimet mýsheleri qazaq ónerpazdaryn oryndarynan túryp shapalaqtap qarsy alghanda, bir marqayyp qaldyq. Kýlәsh Stalinning qasyna, Shara, Qúrmanbek, Elubay, Qanabekter, Oraz Isaev ýlken basshylarmen aralas otyrdy. Últtyq ensemiz biyiktep, qazaqty tanytqanday boldyq. Mәskeulik irilerding ishinde 24 jasynda «KSRO halyq әrtisi» ataghyn túnghysh iyelengen Kýlәsh jýrgeni qazaq ýshin keremet maqtan edi. Birinshi bolyp «KSRO Jogharghy Sovetining deputaty» boldy. Júldyzy janyp, halqymyz sýigen qyzy bolsa da, óte qarapayym, kishipeyil, adamgha degen jýrek jylylyghy mol boldy, odan ózgermedi. Anam Baldyrghan Bekqyzy aitatyn: «Kýlәsh jasynan dombyrada, syrnayda oinap, әn salghan», - dep. Sýiikti әni Enlikting ariyasy. Ózining azan shaqyryp qoyghan aty Gýlbahram, kompozitor E. Brusilovskiy «Gulya» deytin. 1937 jyly Bayseyitovtar otbasynda túnghyshy Qúralay tudy. Sol jyly «Amangeldi» kinosy týsirildi. Men sol kinoda Shara, Qaliybek Quanyshbaev, Qapan Badyrovtarmen birge oinadym, bir kadrde órtenip jatqan kiyiz ýiden eki jas balany alyp shyqqan әiel men edim. «Amangeldi» kinosyn birneshe ret Bayseyitovtarmen birge kórushi edik, tatu-tәtti újymday boldyq...», - degen Ýmitjan Shoyymbekqyzynyng esteligi talay syrdy shertedi. Ýmitjan Shoyymbekqyzy, ruy әlteke -Ákembek, tughan jeri Keneli tauynyng baurayy, Qazaq opera jәne balet teatrynyng alghashqy aktrisalarynyng biri retinde týrli rólderdi oryndaghan. Ýmitjannyng anasy Baldyrghan Bekqyzy Aqsaq Qojantay Tólegen atasynyng úrpaghy. Ýmitjan, Bektauatany mekendegen әlteke Qojanazar Abdulin Abduaqasqa túrmysqa shyqqan. Óz zamanynyng kózi ashyq azamaty, Petropavl qalasynda «Lenin tuy» gazetining bas redaktory. Otbasynyng jaghdayymen aktrisa Ýmitjan Shoyynbekqyzy ónerden qol ýzip ketken. Sonymen Soltýstik Balqash ónirindegi Aqtoghay audanyna qarasty Keneli, Bektauata taularynyng baurayynda qaraqat terip, Toqyrauyn ózenining túnyq suyn iship, arghymaq mingen Ýmitjan, Abduaqas, Kýlәsh atty qyz-jigitterin dala jusanynyng júpar iyisti samaly aimalaghan, qatar ósken zamandastar eken. Aqtoghay elining Kýlәsh, Ýmitjan atty eki qarlyghashy 1936 jyly Mәskeu sahnasynda qatar qanat qaqqany sarghayghan múraghat qújattarymen, fotosuretterimen aighaqtala týsedi. Mәskeuge Kýlәsh 1934 jyly qysta birinshi ret әnderin plastinkagha jazdyrugha barghan. Onymen birge Qanabek Bayseyitov, Manarbek Erjanov, Jýsipbek Elebekov bolghan. Biraq plastinkalar 1935 jyly ghana shyqqan eken. Kýlәshting óner jolyna týsuine birden bir qamqorlyq jasaghan әkesi Jasynnyng kishi inisi Aytbek Beyisov. Aqtoghay jerinen birinshi shyqqan rejisser 20-shy jyldardyng ózinde darynymen belgili bolghan. 1925 j. «Enlik Kebek» spektaklin qoyghan. Sonda Oraz Jandosov Kebek rólin, onyng әieli Fatima Enlik bolyp oinaghan. 1926 jyly «Batyr Arqalyq» piesasyn qoyghanda basty róldi Qanabek Bayseyitov oryndaghany, sonda Kýlәshting tuysy Manarbek Erjanovty ónerge tartqany belgili. Aytbekting Kýlәsh pen anasyna baspana tauyp berip, әrtistik ónerge baulyghanyn tuystary Qaydar Arystanbekov, Ásiya Ybyshqyzy Qasenova (Bijannyng Qasenining nemeresi) aitqan.

Men de Dadan Tobyqty úrpaghymyn. 1937 jyly Qusaq dalasynda tughanymdy auylkenes kitabyna tirkep, tuu turaly kuәligimdi toltyrghan auyl Kenes tóraghasy Esenaly Kashkin degen atalas tuysymyz: «Atyndy Kýlәsh qoydym. Ánshi Kýlәsh apanday abyroyly bol!» - dep, sayasy qughyn-sýrginge úshyrap aidalyp bara jatqanda nәreste meni qayta qolyna alyp: «Songhy úrpaghym sensin, bizding әnshi Kýlәshimizge tartyp ós!» - dep qoshtasqanyn maghan әkem de, agham da, býkil auyl adamdary da aitqan edi. Úly әnshini maqtan tútyp, naqaqqa qúrban bolghan sol әkemizdi múraghat tereninen tauyp aldym. Men, әriyne, úly әnshidey bola almadym, onday daryn maghan bitpegen, biraq ómirde óz ornymdy taptym. Ólke tarihyn zerttep, jazu maghan búiyrypty. Bizding Aqtoghaydyng keng dalasynda 1936-1937 jyldary Kýlәsh Bayseyitovanyng danqy jayylghanda tuylghan qyz ataulynyng bәrine yrym etip attaryn Kýlәsh qoyghan. Biraq dara men dana bir ghasyrda bir-aq ret dýniyege keledi ghoy. Ánshi Kýlәsh biyik túlgha, qaytalanbas jaryq júldyz, birtuar dala perzenti bolyp qala beredi. Kýlәsh salghan «Shiyli ózen», «Gәkku», «Quanamyn» әnderi Aqtoghay eline keng taraghan, úly әnshining kózindey, qalghan izindey saqtap, aityp jýrgen sinlileri búl elde jetkilikti.

Al Kýlәsh Jasynqyzynyng tughan kýnine kelsek, tólqújatynda 1912 jyly 2-shi mamyrda tughan. Ózimen qatar jýrgen qúrby-dosy Shara «Ómirim menin-ónerim» atty kitabynyng 192-betinde Kýlәsh ózi qaljyndap: «1912 jyly qantar aiynyng onekisinde dýniyege eki alyp keldi. Onyng biri - Kýlәsh, ekinshisi - Dimash, bizding sonymyzdan Shara sekildi «kәkir-shýkirler» kelipti, - dep búlaq suynday synghyr kýlkisine salyp saqyldap kýletin» - dep jazady. Búl jaydy qyzy Qarlyghash Bayseyitova da rastaydy. Kezinde qazaqtar tughan kýn degendi atamaghanyn jәne tuuy turaly orystardyng shirkeu kitabynday diny kitapqa da tirkelmegenin bilemiz. Ózi de, kózi de joq kisining tughan kýnin aitu orynsyz. Kenes ýkimeti túsynda iri túlghalardyng tughan kýnin sol kezdegi mereke kýnderimen jaza bergeni de belgili. Sondyqtan qay kýni tusa da, әiteuir 2012 jyl úly әnshining jyly, ghasyrlyq ghúmyr aty óshpegen jyl. IYisi qazaqqa ortaq maqtan úly túlgha Kýlәsh Jasynqyzy Beyisova-Bayseyitovanyng ghasyrlyq mereytoyyn atap ótu - qazaq elining danqyn asyra týser saltanat jәne ony kindik qany tamghan úlylar mekeni - Aqtoghay jerinde bastau әdildik bolar dep oilaymyn. Úly әnshining úrpaqtaryna qúrmet kórsetu de Aqtoghay - Balqash eline paryz.

Kýlәsh Sardarbek,

tarihshy-ólketanushy,

QR jurnalister Odaghynyng mýshesi

«Abay-aqparat

Tórtinshi surette: Kýlәshting әkesi - Beyisov Jasyn, anasy - Zibajan,

qyzy - Qarlyghash, júbayy - Qanabek. Almaty qalasy. 1938-1939 jj.

Qarlyghash Bayseyitovanyng jeke múraghatynan

«Qyz Jibek» operasynan Jibekting әni «Gәkku» kiz gibek by Omirzhan Abdihalyh

«Abay» operasynan Ajardyng ariyasy 10 abay by Omirzhan Abdihalyh

Halyq әni «Eligi-ay» 16 elik ai by Omirzhan Abdihalyh

Halyq әni «Shiyli ózen» 17 shile ozen by Omirzhan Abdihalyh