Qazaq asylyn ardaqtap, batyryn úlyqtaghan halyq. Keshegi qiyn-qystau zamanda elimizding býgingi jarqyn bolashaghy ýshin qúrban bolghan tekti arystarymyzdyng enbegi men ónegeli múrasyn úrpaqtan úrpaqqa amanat etu bizge paryz. Sonau aumaly-tókpeli kezende qazaq halqy, qazaq eli, qazaq tili ýshin basyn bәigege tikken alash ardaqtylarynyng artyna qaldyrghan mol qazynasyn eki kózding qarashyghynday, asa qúndy jәdiger retinde saqtau alty alashtyng aldyndaghy mindet.
IYә, Alashtyng úly dalasynyng tól perzenti — Mirjaqyp Dulatovtyng esimi әrbir qazaqtyng jýreginde sayrap jatyr. Onyng qazaq júrtynyng el, últ bolyp qalyptasu jolynda qalamymen ýn qosqan jazbalary, shygharmalary, ólenderi bagha jetpes qúndylyq. Ádiletsiz zamannyng súrqay kórinisterin, jarly men jaqybay jandardyng kýibeng tirshiligin, bәzbir bayshykeshterding qolynan kelse qonyshynan basqan toyymsyz әreketin aishyqtaghan, әsirese, ómirin kýng men múnmen ótkizgen әiel tensizdigi taqyrybyna tartynbay qalam terbegen “Baqytsyz Jamalynyn” ózi nege túrady?

Qazaq asylyn ardaqtap, batyryn úlyqtaghan halyq. Keshegi qiyn-qystau zamanda elimizding býgingi jarqyn bolashaghy ýshin qúrban bolghan tekti arystarymyzdyng enbegi men ónegeli múrasyn úrpaqtan úrpaqqa amanat etu bizge paryz. Sonau aumaly-tókpeli kezende qazaq halqy, qazaq eli, qazaq tili ýshin basyn bәigege tikken alash ardaqtylarynyng artyna qaldyrghan mol qazynasyn eki kózding qarashyghynday, asa qúndy jәdiger retinde saqtau alty alashtyng aldyndaghy mindet.
IYә, Alashtyng úly dalasynyng tól perzenti — Mirjaqyp Dulatovtyng esimi әrbir qazaqtyng jýreginde sayrap jatyr. Onyng qazaq júrtynyng el, últ bolyp qalyptasu jolynda qalamymen ýn qosqan jazbalary, shygharmalary, ólenderi bagha jetpes qúndylyq. Ádiletsiz zamannyng súrqay kórinisterin, jarly men jaqybay jandardyng kýibeng tirshiligin, bәzbir bayshykeshterding qolynan kelse qonyshynan basqan toyymsyz әreketin aishyqtaghan, әsirese, ómirin kýng men múnmen ótkizgen әiel tensizdigi taqyrybyna tartynbay qalam terbegen “Baqytsyz Jamalynyn” ózi nege túrady?
Alash qayratkerining ózi ótkenmen, onyng artynda izin jalghastyrushy úrpaghy bar. Asyldyng synyghy, tektining kózindey bolghan Gýlnәr Mirjaqypqyzy әkeden qalghan mol múrany qanshama qiyn ótkelden býginge aman-esen jetkizgen. Atap aitqanda, alash ardaqtysy Mirjaqyp Dulatovtyng ózi jazghan qoljazbalaryn, kózi tirisinde ústanghan dýniyelerin, eski suretteri men ótkennen syr shertetin qújattaryn, odan búryn әkesining ýsh jyl kiygen ishigin qanattygha qaqtyrmay, túmsyqtygha shoqyttyrmay qúnttap saqtaghan. Túlpardyng túyaghy Gýlnәr apa búl baghaly jәdigerlerdi ýiinde ústaghannan góri Preziydenttik mәdeniyet ortalyghynyng múrajayyna tapsyrudy jón kóripti. Múny ortalyqtyng bas qor saqtaushysy Biybinúr Sanaqúlova saltanatty týrde qabyldap, búdan bylay qúndy dýniyeler kópshilikting ruhany múrasyna ainalatynyn aita kele, óz jyly lebizin bildirdi. “Gýlnar apamyz bizge әkesi Mirjaqyp Dulatovtyng ishigin mәdeniyet qoryna qaytarymsyz túraqty paydalanugha berip otyr. Últtyq múrajay qory taghy bir qúndy jәdigermen tolyghuda. Áriyne, búl ishik materialy asa zertteudi qajet etedi. Ayryqsha jaghdayda konservasiya, restavrasiya júmystaryn jýrgizu kerek”–dedi. Aghamyzdyng ózindey bolghan asyl búiym aldaghy uaqytta Abylay hannyng altyn zerli qamqa tony, Baluan Sholaqtyng kemer beldigi, Qazybek biyding shapany sekildi qúndy múralarmen birge Preziydenttik mәdeniyet ortalyghy muzeyining tórinen oryn alyp, últtyq mәdeniyetimizdi bayytyp túratyn boldy.
Gýlnәr apanyng әkesining iyisi singen tayjaqy ishikpen qoshtasar sәti de әserli boldy. Qúddy әkesin emirene qúshaqtaghan baladay ishikti qúshyrlana qysyp, songhy ret qúmary qanghansha iyiskey berdi. Kózine irkilip jas ta keldi. Jasy 94-ti alqymdaghan Gýlnәr Mirjaqypqyzy erekshe bir tolqu ýstinde ótken kýnnen de syr sherte otyrdy.
... Búl ishikti әkeme 1925 jyly Qyzylorda qalasynda jauapty qyzmet etip jýrgende sheber evrey әiel denesine qonymdy etip tigip bergen edi. Sodan 1928 jyly ústalyp, týrmege jabylghansha ýsh jyl boyy qys mezgilinde kiyip jýrdi. Tughan anam Ghaynijamal Baymúratqyzy Dosymbekova әkemning biraz kiyimderin, qúndy qújattaryn aman saqtap qalugha tyrysty. Anamnyng úqyptylyghynyn, asa saqtyghynyng arqasynda búl ishik te, qúndy foto-qújattary da býgingi kýnge jetti. Anam Ghaynijamal 1941 jyly 80 jasynda qaytys bolghansha әkemning sonynda qalghan múralaryn kózindey kórip keldi. Ákeden qalghan asyl múrany es bilip, aqyl toqtatqan kezimde maghan amanattady. Men bәrine rizamyn. Búl men ýshin ýlken baqyt. Osy jasqa kelgenshe ishikti saqtay bergenshe, júrt, halyq kórsin. Mirjaqyptyng ishigi dep shetelden kelgen kisiler qyzyghyp qarauy mýmkin. Sondyqtan der kezinde ótkizip otyrghanyma óte quanyshtymyn. Suretter, qújattar, barlyghy óz ornynda túrsa eken deymin.
... Ákemning tayjaqysyn qútty ornyna qondyratyn kýn men ýshin ýlken meyram. Nege deseniz, búl múrajay býkil halyqtyng jinalatyn jeri. Halyq Mirjaqyptyng ózin kórmese de, onyng kiyimin kórip, ózin kórgendey bolady. Ákemning kóptegen asqaq armany oryndaldy. Sony kórgenime ózimdi baqytty sezinemin. Jastargha “Osy atalarynday el-júrtyna qyzmet etsender, әrqaysysynnyng attaryng tarihta atalmay qalmaydy. Tek ataq ýshin ghana emes, shyn peyilmen óz halqyna qyzmet qylyndar” degim keledi.
... Ákem 50 jasqa toluyna bir ay qalghanda ómirden ozdy. Erte ketti. Biraq artyna qaldyrghan asyl múrasy kóp. 5 tomdyq, 2tomdyq shygharmalaryna ózim redkollegiya mýshesi boldym. Búl da sol әkemning әruaghynyng sýiemeldeuimen jasaldy.
... Ákem qughyn-sýrginge týskende bizge de onay tiygen joq. Qayda júmysqa kirseng ile-shala bosatady. Sebebin eshkim ashyp aitpaydy. Biraq nege shygharyp jatqanyn ishtey biletinmin. 1950 jyly medisinalyq institutty bitirgen song esh jerge júmysqa ornalasa almay, biraz jyl bos jýrdim. Osy instituttyng kafedrasyna assistent bolyp júmysqa túrghanda, eki ret quyldym. Keyde “ishten shyqqan jau jaman” demekshi, óz aramyzda da izimizge týskender boldy ghoy. Tipti, mening kýieuim Áben Satybaldiyevty da qughyngha týsirip, әrkez jolymyzdy bógep otyrdy. Izimizge tynshylar týsti. “Halyq jauynyn” kýieubalasy retinde ol da kóp azap tartty.
... Ákem meni ósirip, ýlken azamat qataryna qosudy armandaytyn. Ózi jurnalistika salasynda qyzmet etkendikten de, meni ylghy redaksiyagha, baspagha aparatyn. Gazet qalay shyghady, kim qalay jazady, sonyng bәrin biluimdi jón kórdi. Armany – balasynyng tolyq bilim aluy edi. Janyna otyrghyzyp qoyyp, geografiyalyq kartalardy shetinen menen súraytyn. Ózi múghalim bolghandyqtan da әrdayym múghalimdi syilau kerektigin eske salatyn. Sauatymdy Ahmet Baytúrsynovtyng “Til qúralymen” ashtym. Bizding ýige bәri jinala qalsa, balany qalay tәrbiyeleu kerektigin birine-biri ýlgi retinde kórsetip, aityp otyratyn. “Úyada ne kórsen, úshqanda sony ilesin” demekshi, sol әkem, atalarymnyng kórip-bilgeni ómir boyy maghan mektep boldy. Ana tilin jaqsy bilu ýshin auylgha, Semeyge, Talas, Ontýstik ónirine jii jiberip túratyn. Sosyn shet tilin de bilgen dúrys dep nemis tilin ýirenuimdi qúptady. Arnayy múghalim jaldap, 5-synypta oqyp jýrgende-aq ýsh aida oqyp, jazatyn dәrejege jettim. Keyin ózi ketkennen song bәri úmyt qaldy. Jaghday syn kótermedi.
...Ákem aqtalghan 1988 jyldan beri Alla taghala biraz shyndyqty aitqyzdy. Artyna qaldyrghan múrasy kitap bop jaryq kórip jatyr. Bilemin, halyq sýisinedi. Óitkeni, Mirjaqyp әkem qasyq qany qalghansha qazaq halqynyng derbes tәuelsiz el boluyn arman tútty. Mine, sonyng bәri býgin oryndalyp jatqan joq pa?! Alashorda últshyldarynyng әrbir erligin jas úrpaq bilui qajet, olargha nasihattau kerek. Áli kóp jastar jete bile bermeydi. Búl tarihshylar, jazushylardyng enshisindegi sharua.
...Qazir zaman ózgerdi. Tynyshtyq. Armanym joq. Ózim eshkimge “Men Mirjaqyptyng qyzymyn, maghan býitinder, sóitinder” dep talap qoyyp, eshtene tilegen emespin. Qúdaygha shýkir, 8 nemerem, 11 shóberem bar. Mineki, Mirjaqyptyng úrpaghy ósti degen osy. Nemerem – Daniyardyng tegin Dulatov dep jazghyzdym. Biz ketkennen keyin әkemning atyn óshirmeytin osylar ghoy. Qúday meni osy úrpaqtarymnyng aldynda alsa, rizamyn.

Dinara MYNJASARQYZY
«Týrkistan» gazeti, 14 mamyr 2009 jyl