El basyna kýn tughan sәtte tarih arenasyna jarqyrap shyghyp, qazaq halqyn qúryp ketuden saqtap qalghan danqty qolbasshy, bahadýr han Ábilqayyrdyng aq patshagha jazghan haty bertinge deyin teris oqylyp kelgeni mәlim. Patshalyq Reseyding iydeologtary «týzegen» hattyng kesirinen asyl erdi kýstәnaushylar kóp boldy. Tipti úly han jazghan hattyng týpnúsqasy tabylyp, jariyalanghannan beri de «eski sýrleumen» ketip qalyp jýrgender kóp. Sondyqtan da biz  ghalym Amantay Isaúlynyn  2001 jyly «Abay» jurnalynyng №2 sanynda jaryq kórgen maqalasyn qayyra úsynghandy jón kórdik.

Qazaq halqynyng taghdyrly tandau aldynda túrghan 1730-1731 jyldary Resey imperiyasy jiyi-jii dalalyqtardyng nazaryn ózine audaryp otyrdy.

I Petrding sonau 1722 jyly uaghyzdap ketken amaly - qazaqtardy qaytken kýnde, qaghazgha týsken sóz jýzinde bolsa da imperiya ýstemdigin moyyndatu, sol arqyly bolashaqta qazaq dalasy arqyly Ortalyq Aziyada ornyghyp, Badaqshan men Ýndistangha shyghu josparyn bastaudyng ontayly sәti týskendey. Úly Dalagha qysym jasau qúralynyng birine imperiyanyng qol astynda túrghan halyq - bashqúrttar qoldanyldy. Olardy qazaqtargha qarsy iytermelep, mazalatqyzyp, til tabysugha mәjbýrletip otyrdy. Bir jaghy Reseyding ózi mýddeli bolsa, tynyshtyqty qajetsingen bashqúrttar odan beter mýddeli bolghany aiqyn.

El basyna kýn tughan sәtte tarih arenasyna jarqyrap shyghyp, qazaq halqyn qúryp ketuden saqtap qalghan danqty qolbasshy, bahadýr han Ábilqayyrdyng aq patshagha jazghan haty bertinge deyin teris oqylyp kelgeni mәlim. Patshalyq Reseyding iydeologtary «týzegen» hattyng kesirinen asyl erdi kýstәnaushylar kóp boldy. Tipti úly han jazghan hattyng týpnúsqasy tabylyp, jariyalanghannan beri de «eski sýrleumen» ketip qalyp jýrgender kóp. Sondyqtan da biz  ghalym Amantay Isaúlynyn  2001 jyly «Abay» jurnalynyng №2 sanynda jaryq kórgen maqalasyn qayyra úsynghandy jón kórdik.

Qazaq halqynyng taghdyrly tandau aldynda túrghan 1730-1731 jyldary Resey imperiyasy jiyi-jii dalalyqtardyng nazaryn ózine audaryp otyrdy.

I Petrding sonau 1722 jyly uaghyzdap ketken amaly - qazaqtardy qaytken kýnde, qaghazgha týsken sóz jýzinde bolsa da imperiya ýstemdigin moyyndatu, sol arqyly bolashaqta qazaq dalasy arqyly Ortalyq Aziyada ornyghyp, Badaqshan men Ýndistangha shyghu josparyn bastaudyng ontayly sәti týskendey. Úly Dalagha qysym jasau qúralynyng birine imperiyanyng qol astynda túrghan halyq - bashqúrttar qoldanyldy. Olardy qazaqtargha qarsy iytermelep, mazalatqyzyp, til tabysugha mәjbýrletip otyrdy. Bir jaghy Reseyding ózi mýddeli bolsa, tynyshtyqty qajetsingen bashqúrttar odan beter mýddeli bolghany aiqyn.

Bytyranqy jaghdaydaghy qazaqtargha taghdyrly tandau jyly solay tónip-aq keldi. Úly memleketke úlystarymen úrymtal otyrghan Ábilqayyr hangha jana әngimeni bastaugha kezek kelgendey. Handyq jaghdayyn da, óz biylik-mәrtebesin saqtap-óristetu sharalaryn da izdestirip jýrgen kezi bolatyn.

Rubikonnan ótumen parapar bolghan han sheshimi de tudy: Reseydi arqalanbasa, joyqyn memleketting yghyna túrmasa bolmas, yghy men kýshin qajetimizge jaratsaq handyqqa iygi bolar-au degen oy ynghayyna saldy. Kimning qúzyryn kim moyyndamay ótken? Keyingisin qúday kórseter. Tóngen kýshten sheginu, keri serpilu degen qashan da boldy emes pe?

Han sheshimining jýzege asuyn tezdetken jaghday: 1730 jyldyng mausym aiynda Kishi jýz ordasyna bashqúrttyng әigili rubasy, tarhan Aldardyng kelui edi. Ol Ábilqayyr hannyng jeke qabyldauynda bolady. Resey aldynda erekshe qyzmet dep keyin baghalanghan Aldar amaly da imperiya ýstemdigin moyyndatu arqyly qazaqtar men bashqúrttar arasynda beybit ornatu mýmkindigine jetu bolatyn.

Oqighagha qatysty ýsh jaqtyng da dittegen bir mýddeleri dóp kelip jatqan sol 1730 jyldyng jazynda oilastyrylghan josparlardyng bir parasy qaghazgha da týsip, imperiya astanasyna jóneltildi.

Ábilqayyr hannyng 1730 jylghy hatynyng zer salar mazmúny da sol: Kishi jýz ben Orta jýz qazaqtarynyng bashqúrttargha baylanysty sóz qozghauy. Oqighalarda bashqúrt faktorynyng qanshama iri bolghandyghy aiqyndalady.

* * *

XVIII ghasyrdaghy qazaq handary Ábilqayyr, Sәmeke, Ábilmәmbet, Abylay bolsyn Reseymen hat almasqanda belgili bir shekten shyqpaghan, úly Abay aitpaqshy, «әsire arlanbaghan». Dala biyleushilerining týpnúsqada saqtalghan hattarynan osyny anyq bayqaugha bolady. Kerisinshe, imperiyada dalalyqtar atynan jasalghan qújattarda nemese sol ýlgilerge sәikes han hattarynyng resmy audarmalarynda Reseyge artyq jalbarynu, tómenshikteu, qúldanu siyaqty belgiler bar. Sonymen, búl el tәuelsizdikti joghaltsa - biyleushining ghana kórgen qorlyghy emes. Zoraytu men kemsitudi tanbalap tariyhqa tanu. Shynynda, zertteushilerding qansha buyny sol resmy audarmalargha sýienip qorytyndy jasaghan. Dala biyleushileri sayasatynyng keybir qyrlary kórinbey qalu sebepteri de sol.

Qazaqstan men Reseyding XVIII ghasyrdaghy   qarym-qatynastary    kenes   zamanynda qarastyrylghanda Qazaqstandy ashyq jaulap aludan Qazaqstannyng Reseyge óz erkimen qosyldy degenge deyin birneshe resmy konsepsiyalar auystyryldy. HH gh. 50-60 jyldary qújattardy taldap, jaryqqa shygharatyn mezgil tughanda bir kezde jasalghan resmy audarmalardy dúrystap, dalalyqtardyng derbes iydeyasyn, óz sayasy joldaryn kórsetudi tarihty qolyna uystap qysyp otyrghan iydeologiya qajetsingen joq.

Endi jaghday ózgerdi degenmen, mәselening әli buylghan qalpynda qalyp jatqanyn angharu qiyn emes. Erterektegini atamaghannyng ózinde, songhy jyldardaghy keybir tiyanaqty zertteulerde sol bayaghy, nemese kenes zamanynda az janghyrtylghan audarmalargha arqa sýieu basym1. Týpnúsqa mәtini tipti qoldanylmay keledi dese de bolady.

Ábilqayyr hannyng 1730 jyly Resey patshasyna jibergen hatynyng týpnúsqadaghy mәtinining 1960 jyly jaryq kórip2, keyin qaytalana basylghany bar. Jinaq qúrastyrushysy M.G.Masevichting kirispe maqalasynda qazaq kense tilinde jazylghan qújattardy audarghan Qazaq SSR Ghylym akademiyasy Til jәne әdebiyet institutynyng ghylymy qyzmetkeri R.M.Peygumbary dep kórsetilgen3.

Zertteushiler qoldanyp jýrgen osy audarmany týpnúsqa mәtinimen salystyrsaq, qate audarylghan, audarylmay qalghan, mazmúny ózgergen jәne qosyp jiberilgen sózder tizbegi shyghady.

Kishi jýz hany aldyna kelgen Aldarbaydyng «elshi tilegeni» - «treboval poslannika». «Oral  eshtegi bashqúrt halayyqy» degen tirkestegi «estek» sózi mýlde úghylmay, «bashkirskiy narod, kotoryy nahoditsya za Uralom» dep qate audarylghan.  Qyzghylyqty, jazba qújattarda siyrek kezdesetin qazaqy tarihy úghym «qyryq san qazaq» atauy «mnogochislennyy kazahskiy narod» degen dolbarly qoldanyspen ózgertilgen4.

Qate audarylghan, ózgertilgen nemese audarylmaghan sózderden tys resmy audarma salqynyn tiygizgen, hattyng ózinde joq, belgili sayasy maqsat ýshin qosyp jibergen sózderdi tabugha da bolady.

Ábilqayyr, estek Aldarbaydyng qolqa saluyn syltaugha alyp, «ol Aldarbay Siz úlúgh padshanyng hazyretige elshi tilegeni ýshin» «biz ...barsha raghayat qarashalarym birle bash saldym» dep qysqa qayyrsa, audarmada «preklonyaemsya pered Vami» degennen keyin: «yavlyaemsya Vashimy slugamy y vse vmeste s prostym narodom jelaem Vashego pokroviytelistva y ojidaem Vashey pomoshiy...» degen jalbarynysh sózder mәtinde mýlde joq! Búl sózderding mәtinde boluy-bolmauy taldau, qorytyndy jasaugha qanshalyqty әseri baryn angharu qiyn emes.

* * *

Sonymen, Ábilqayyrdyng Resey patshalyghyna, imperiya astanasyna elshileri arqyly 1730 jyly jiberilgen haty qanday?

Han Resey imperiyasyna jenil týrde moyynsúnu esebin qazaq pen bashqúrttyng arasynda Resey qúzyrymen beybit ornatu mýddesimen sheber baylanystyrghan. Óitkeni, estek-bashqúrttar - Resey qol astyndaghy el. Búrynghylardyng sayasy dәstýrimen hat jýzinde Ábilqayyr «bash salady» («bas iyedi»), «Úlúgh padsha hazyretinen» «pana» izdeydi.

Han sózderi ústamdy, belgili bir tústarynda asqaq. Kishireyi de, ózge memleket iyesimen teng sezinui de, qúrmet kórsetui, sypayy sóz saptauy, mýddeli isi de ýilesimdi, salmaqty ólshemmen jetkizilgen. Búl hattan artyq jalbarynu, Resey patshalyghyna ashyq moyynsúnu, qúldana sóileu degen bayqalmaydy.

Mәtin:

Úlúghlaryng auua5 marhamaty6 biyik, dәuleti artyq, yer yýzine biylegen aqna7 úlúgh padsha hazyretlering húzyryna bendelik etemiz. Kýnden kýn, aidan aigha, yyldan yylgha dәulet sәlemet ziyada8 olar ansha tasyghay.

Biz gharyzbande hazyretinizge bú dәrge. Siz úlúgh hazyretning Oral eshtegi bashqúrt halayyqy birle arada elligimiz yoq erdi.

Emdi el-hal, Siz dәuleti úlúgh padsha hazyretine sayasyda panah olyp, satiygh9 munqaz10 olmaq ýchin toghay11 yoly Oral eshtegi bendeniz Aldarbaygha elshi qosyp yiberdim. Ol Aldarbay Siz úlúgh padshanyng haziretige elshi tilegeni ýchin biz, Ábilhayyr han, qyryq san qazaq12 Orta yýz, Kishi yýz barsha raghayat13 qarashalarym birle bash saldym.

Yarlyq: Siznin-dýr ol qullarynyz Oral eshtegi birle el qylyp Irishu[i]nni14 tileymiz. Sizning yarlyghynyz birle el bolghaymyz.

Seyitqúl yibergen elshi bash Qútlymet yoldashlary birle.

_________

1. Qaranyz: Erofeeva IY.V. Han Abulhaiyr: polkovodes, praviyteli y politiyk.- Almaty, 1999. 186-b.

2. Materialy po istoriy politicheskogo stroya Kazahstana. T.1. - Alma-Ata, 1960. 9-b.

3. Sonda. 5-b.

4. Sonda. 9-b.

5. «Au[ua]».

6. Marhamat (arabsha, parsysha) - meyirim.

7. Sózding ekinshi bóligi týsiniksizdeu.

8. Ziyada (arabsha) - kóbei, ósu, molai

9. Satigh (arabsha) - jazyq, oi.

10. «Munkad» sózi emes pe eken? Munkad (arabsha) - baghynyshty, tynyshty, kiriptar. «Satigh munkad» - «yqtanu», «tynyshtyq» degen úghym bildirse kerek. Evropalyq «protektorat» úghymyna jaqyn.

11. Osylay jazylghan. Tarihta «Noghay joly» degen jol (baghyt) bar. Biraq búl jerde «noghay joly» dep qabyldau ýshin anyq jazylghan «toghay joly» degen úghymdy joqqa shygharu kerek.

12. Qyryq san qazaq, yaghny tórt jýz myn. Beyneli atau. «Qyryq ruly qazaq» degen úghymgha da jaqyn.

13. Raghayat (arabsha) - qaramaqtaghy, qol astyndaghy.

14. Irishu (tatarsha, týrikshe) - jetu.

Ábilqayyr hannyng 1730 jylghy haty (týpnúsqa)

Hattyng resmy audarmagha arqa sýiegen, 1960 jylghy basylymdaghy orys mәtini:

8 sentyabrya 1730 g.

Poslanie v Peterburg ee velichestvu

Velichayshey, blagorodnoy, bogatoy y umnoy obladateliniyse mnogih zemeli, ee velichestvu gosudaryne imperatriyse ejednevno, ejemesyachno y ejegodno jelaem bojiey milostiu blagopoluchnogo gosudarstvovaniya. Nashe zayavlenie Vashemu velichestvu sostoit v tom, chto s poddannym Vam bashkirskim narodom, kotoryy nahoditsya za Uralom, u nas blizkih otnosheniy ne bylo. Jelaya byti sovershenno podvlastnym Vashemu velichestvu, ya posylai svoego poslannika vmeste s Vashim poddannym Aldarbaem. Etot Aldarbay treboval poslannika ot nas k Vashemu velichestvu, y poetomu my, Abulhaiyr-han s podvlastnym mne mnogochislennym kazahskim narodom Srednego y Malogo juzov, vse preklonyaemsya pered Vami, yavlyaemsya Vashimy slugamy y vse vmeste v prostym narodom jelaem Vashego pokroviytelistva y ojidaem Vashey pomoshi, chtoby s poddannym Vam bashkirskim narodom, nahodyashimsya za Uralom, jiti v soglasiiy.

Jelaem Vam vsyakogo blagopoluchiya y budem Vashimy poddannymiy.

(Peredaliy): Seitkul. Glavnyy poslannik Kuttumbet s tovarishamiy.

Mәtindegi asty syzylghan sózder týpnúsqada joq nemese maghynasy ózgertilip berilgen.

Búl hattyng mynanday jana audarmasyn úsynamyz:

Velichiya y milosty vysokoy, gosudarstva prevyshe, pravyashey [vsemi] zemlyamy ee velichestvu beloy velikoy imperatriyse obrashaemsya s obydennym namereniyem. Izo dnya v deni, iz mesyasa v mesyas, iz goda v god gosudarstvo [Vashe] da prebyvaet v zdraviy y priumnojaetsya.

Nashe zayavlenie Vashemu velichestvu sleduishee. S narodom Vashego velichestva uraliskimy eshtek-bashkortamy mej namy net soglasiya.

Teperi, jelaya poluchiti pod pokrovom Vashego imperatorskogo velichestva zashitu y spokoystviye, posylaiy, prisoediniv k lesnoy dorogy uraliskomu eshteku poddannomu Vashemu Aldarbay, svoego posla. Poskoliku etot Aldarbay prosil posla k Vashemu imperatorskomu velichii, my, Abulhaiyr-han, sorok sanov kazahov, Sredniy y Mladshiy juzy so vsemy podvlastnymy mne karasha sklonyaem golovu.

Yarlyk: s Vashimy slugamy uraliskimy eshtekamy hotim dostichi soglasiya. S Vashim yarlykom da budem v soglasiiy.

Poslannyy posol Seitkul vo glave s Kutlymetom s tovarishiy.

Ótken zamandardan jetken derektemelerge tarihshylardyng múqiyat, qajet deseniz, zor qúrmetpen qarap, olardy joqqa shygharugha (eger bayandau, әriyne, falisifikasiya bolmasa) asyghystyq bildirmeytini ayan. Orys derektemeleri de asa qúndy. Olarsyz, bertin týgil, HVI-HVIII ghasyrlardaghy qazaq tarihyn tanu mýmkin emes.

Alayda jalghan namys qysyp, dala biyleushileri jazghan hattardyng resmy audarmalarynda qol jýgirtip, basy artyq, baghynyshty sózderdi qosyp jiberu -  Mәskeu memleketi kense qyzmeti qalyptastyryp, Resey imperiyasy ýdetip jibergen әdet. Oghan keybir jyldardaghy kenes zamanyndaghy úly halyqty agha tútqan qúlshynystyng qosylghany bar.

Tarihtyng jauhar tamshylary arasynda óskin tirlikke qiyrshyq tastay batatyn bógde bólshekterding úshyraytyny ókinishti.

Áytse de olar busanghan, qúlpyrghan mәngi jas dalanyng múntazday taza jarqyraghan kelbetine kólenke-daq týsire almaytyny taghy da shyndyq.

«Aqtóbe» gazeti, 20 qantar,  2012 jyl