100 tengeden tughan tóbeles
Kóligine kýshi say slavyan nәsildi azamat ataqty «Altyn orda» bazaryna keldi. Onyng mayda aqshamen qolma qol tólem jasaudy talap etken parkovshik Qazaq jigitimen tóbelesi Aldynghy әkim Bauyrjan Baybekting Almatynyng kólik túraqtaryn modernizasiyalau jobasynyng qala irgesine jetpegenin, tolyq jýzege aspaghanyn kórsetti. Bazar әkimshiligining kólik túraghyn avtomattandyrmaghany bylay túrsyn, onlayn tólem jýiesin de jolgha qoymaghany, qysqartyp aitqanda sifrlanbaghany mәlim boldy. Qaltasyna býtin jiyrma myng salghan Orys jigiti de, kaspy goldy joq Qazaq jigity de búl faktyni qaperine almady. Anyghynda bir - birine týsindirgileri kelmedi. Sezimge boy aldyrdy. Krutoy kiylent qoghamdyq ortada ózin ýiinde, «Chastnyy territoriya»da jýrgendey ústasa, Túraq qaraushy parkovshikting eng basty qaghidasy «Luboy durak pen aiqaylaspau kerek» ekenin úmytty.
Qalada epiydemiyalyq ahual ushyghyp, karantin kýsheygen uaqytta «Altyn orda» da saudanyng ghana emes, tóbelesting de qyzyp túrghany el nazaryn audardy. Qoghamdyq belsendiligi әleumettik jelide post jazudan ary aspaytyn sózuar júrt jýz tengeden tuyndaghan tóbeleske últtyq , sayasy sipat berip san saqqa jýgiritti. Krutoy jigit ózin belgisiz bireulerding andyp jýrgenin aityp, oqighany shiyelenistire týsti. Eng qyzyghy býl tóbelesting bastaluynan ayaqtaluy tez boldy. Álem jeli belsendileri bazardaghy tóbeleske qoghamdyq aduakat bolyp, eki taraptyng әreketine zandyq túrghydan týrli sipattama berip , qyzyl kenirdek bolyp aitysyp jýrgende, myna jaqta tóbelesken eki tarap tatulasyp ýlgiripti. Krutoy kliyentting býlingen mashinasynyn, parkovshik jigitting synghan múrynyn qúnyn kim tóleytini kópshilike belgisiz kýiinle qaldy.
Osylaysha Qazaqstannyng Almaty qalasynyng ataqty «Altyn orda» bazaryndaghy 100 tengeden tughan tóbelesti arqau etken melodrama sharyqtau shegine jetpey, tosynnan ayaqtaldy.«Óspeytin elding balasy ónbeytin daudy quady» degen babalardan qalghan sózding jany bar - au, teginde?!
Esbol Ýsenúlynyng jazbasy
Abai.kz