12 sәuirde Núr-Súltanda Europadaghy qauipsizdik jәne yntymaqtastyq úiymynyng tórayymy, Shvesiya syrtqy ister ministri Ann Linde azamattyq qogham ókilderimen kezdesti. Búl kezdesu jayly Lindening ózi Twitter-degi paraqshasynda habarlap, suret jariyalady.

«Qazaqstandaghy azamattyq qogham ókilderimen baghaly kezdesu ótti. Sóz bostandyghy jәne tendik siyaqty adam qúqyghy mәselelerin talqyladyq», - dep jazdy ol.

«Qúqyqtyq media ortalyq» jetekshisi Diana Okremovanyng aituynsha, kezdesu jabyq formatta ótken.

«Jalpy tanysu sipatyndaghy kezdesu boldy. Biz ózimizding kim ekenimizdi, nemen ainalysyp jýrgenimizdi aittyq. Yaghni, ol azamattyq qogham ókilderimen tanysty. Ózimiz kezdesip otyrghan mәseleler men olardy sheshu joldary jayly aittyq», - dedi ol.

Europadaghy qauipsizdik jәne yntymaqtastyq úiymynyng tórayymy Ann Linde osy aptada Ortalyq Aziya elderine resmy saparyn Qazaqstannan bastaghan bolatyn. Resmy túlgha Twitter-degi paraqshasynda dýisenbi kýni Qazaqstan preziydenti Qasym-Jomart Toqaevpen de kezdeskenin habarlady. Ol kezdesuding «jemisti» bolghanyn atap ótip, eldegi reformalardy qoldaytynyn bildirgen. Degenmen kezdesude adam qúqyghy ahualy talqylanghany-talqylanbaghany belgisiz.

Aqorda saytynyng jazuynsha, Toqaev kezdesu kezinde «Qazaqstan EQYÚ-nyng qaghidattary men qúndylyqtaryna beyil ekenin aitqym keledi. Siz basqaryp otyrghan Úiymmen aradaghy yntymaqtastyq – syrtqy sayasattaghy basymdyqtarymyzdyng biri. Biz atalghan úiymmen de, oghan mýshe memlekettermen de aradaghy tyghyz yqpaldastyqty nyghayta týsuge dayynbyz», - dep mәlimdegen. Preziydent әkimshiligining sayty Lindening sózinen bir ghana sóilem keltirgen: «EQYÚ men Qazaqstan arasyndaghy qarym-qatynastargha zor mәn beretinimizdi atap ótkim keledi».

Dýisenbi kýni Ann Lindening Núr-Súltanda sapary jalghasyp jatqan shaqta bir top belsendi EQYÚ-nyng baghdarlamalar kensesi aldynda narazylyq aksiyasyn ótkizip, biylikten azamattardy sayasy kózqarasy ýshin qudalaudy toqtatudy talap etti. Onyng aldynda belsendiler oghan Twitter-de qayyrylyp, Qazaqstandaghy belsendilerding sayasy sebeppen qudalanyp otyrghanyna jәne adam qúqyghynyng nasharlap ketkenine nazar audarugha shaqyrghan.

«Núr-Súltandaghy tergeu izolyatorynda otyrghan sayasy tútqyndargha kirip shyghuynyzdy súraymyz» dep jazdy belsendilerding biri. Keybiri belsendilerding sotyna da kirip, qatysugha ýndedi.

Belsendiler biylik «ekstremizm», «alauyzdyq qozdyru» siyaqty baptardy opponentterin qudalau ýshin jii paydalanady dep sanaydy. Aqorda opponenti qughyndaghy búrynghy bankir Múhtar Áblyazov negizin qalaghan «Qazaqstannyng demokratiyalyq tandauy» qozghalysyn Núr-Súltan soty «ekstremistik úiym» dep tanyghanmen Europarlament «beybit oppozisiyalyq úiym» dep ataghan. Qúqyq qorghaushylar songhy birneshe jylda QDT men «Kóshe partiyasy» (Núr-Súltan soty onyng da qyzmetine tyiym salghan) qozghalysyna qatysy bar degen kýdikpen jýzdegen belsendining qughyndalyp, sottalghanyn aitady.

Biyl 11 aqpanda Europarlament Qazaqstandaghy adam qúqyghy ahualy turaly qabyldaghan qararynda Núr-Súltandy elde týrmede otyrghan sayasy tútqyndardy bosatugha ýndegen. Onda Qazaqstandaghy adam qúqyghy búzyluynyng jiyilegeni, azamattyq belsendilerding biylikten qysym kóretini, keybirining qudalau kezinde qaytys bolyp jatqany, saylaulardyng әdil ótpeytini, azamattyq qogham ayasynyng tarylghany da aitylady. Qarar adam qúqyghynyng búzyluyna jauapty Qazaqstan sheneunikteri men mekemelerine sanksiya saludy qarastyrugha shaqyrady.

Qazaqstan biyligi elde sayasy tútqyn baryn moyyndamaydy.

Abai.kz