Qazaq halyq maqal-mәtelderining san salany qamtyp jatatyny júrtqa ayan. Tughan el, enbek, yntymaq, adamgershilik, dostyq, mahabbat, jan-januar, sharuashylyq, densaulyq, erlik, izgilik, t.b. jóninde halqymyzdyng sóz marjandarynan tizilgen, tilge jenil, kónilge qonymdy maqal-mәteli kóp. Sonyng ishinde, óner, bilim jónindegi maqal-mәtelder de erekshe oryn alady. Qazaq maqal-mәtelderindegi ghylymy payymdaulardy oqyrman nazaryna úsynamyz.

Árqanday ghylym turaly sóz bolghanda aldymen onyng manyzdy róli aitylady. Qazaq maqal-mәtelderinde ghylymnyn, ónerding manyzyna dәl sonday mәn berilgen. «Oqu – bilim búlaghy, bilim – ómir shyraghy», «Bilimdige dýnie jaryq», «Bilimsizding týbi gharip», «Óner kókke jetkizer», «Bilimdi myndy jyghady», «Bilimdiden aqyl shyghar, aqyldan naqyl shyghar», «Kózi soqyrdan kókiregi soqyr jaman», «Oqyghan jigit – oqtalghan myltyq», t.b. maqaldarynyng qay-qaysysy da ghylym jóninde mol mazmúndy qamtyp jatyr.

Adam balasy oqu, ýirenu arqyly ghana ghylymgha, bilimge qol jetkize alady. Oqu, ýirenu arqyly ghana bilimning kózin tauyp, ghylymnyng qaynar búlaghynan susynday alady. Ghylym-bilimdi mengergen adam ghana baqyt qyzyghyn tabady. Túrmany tolyq ónerli azamatqa ainala alady. Qazaqtyng oqyghan azamatty kózi ashyq adam deui de osydan bolsa kerek. Ghylym-bilimdi mengergen adam osynday aqyldy, baqytty ghana emes, «tipti myndy jyghatyn» moyymas qayrattyn, alyp kýshting iyesi bolyp shyghady. Áriyne, búl oqyp jetken adam, myng adamdy jyghyp tastau degendik emes, qayta myng adamnyng isin bir adamgha istetedi. Nemese bir adam myng adamnyng isin isteydi degendik. Múnyng ózi ghylym damyp, jana dәuirge jetken qazirgi kýndegi bir adamnyng myndaghan «mashina adamdy» basqaryp júmys istetip otyrghandyghyn elestetkendey. Tipti, bolashaqtaghy «mashina adam» dәuirding kartinasyn syzyp kórsetkendey bayqalady.

Býgingi tandaghy ghylymnyng shyrqau biyigi әlemge úshu bolsa kerek. Óitkeni, әlemge úshu – san salaly ghylymnyng damu óresin kórsetetin ghylymnyng talghar shyny.

1981 jyly shilde aiynda qorytyndylanghan sanaqqa negizdegende Sovet Odaghynan 50 adam, Amerika Qúrama Shtattarynan 44 adam, basqa elderden 9 adam gharyshqa úshyp, әlem dýniyesining bir qydyru syryn ashyp otyr. Búlardyng arasynda aigha shyqqandary da bar. Qazir aidan da arghy gharyshty zertteu júmysy jýrgizilip jatyr. Áriyne, búl – ghylymnyng damu prosesi. Ata-babalarymyzdyng «Óner kókke jetkizedi» degen maqaly ghylymnyng býgingi tandaghy úly jetistigin kórsetedi.

Qazaq ertegilerinde talay-talay jigitter oqudyng týbin izdep shyghyp, jete almay qaytqandyghy aitylady. Múnday mysaldardy qazaq maqal-mәtelderinen bayqaugha bolady: «Yntymaqtyng týbi egiz, ghylymnyng týbi teniz», «Bilim – tausylmaytyn ken», «Bilgening bir toghyz, bilmegening toqsan toghyz», t.b. Ghylymnyng teniz, tausylmaytyn ken, shegi joq dýnie ekendigin sipattau ýshin mynanday bir fakti keltire keteyik.

Biz ómir sýrip jatqan jer sharynyng ózi bizge tym ýlken nәrsedey seziledi. Biraq әlemdegi alyptarmen salystyrghanda onyng ýlkendigi tarynyng qauyzynday ghana bolyp qalady. Jer sharynyng diametri 12740 km, al kýnning diametri 1 390 000 km, jer sharynyng diametrinen 109 ese ýlken osynday dәu kýnning ózi de – Qús joly jýiesindegi milliardtaghan kóp júldyzdyng bireui ghana. Eger kýnning diametrin birlik desek, onda әlemdegi iri júldyzdardyng – Siyrshynyng diametri 1,4, Toqymashynyng diametri 2,2 birlikke, Spikanyng diametri 5 birlikke, Kapellanyng diametri 12 birlikke, Riygeliding diametri 33 birlikke, Alidebarannyng diametri 40 birlikke, Antaresting diametri 330 birlikke, Gerkulesting diametri 800 birlikke teng bolar edi. Demek әlemdik kýnnen milliondaghan ese, tipti jýz milliondaghan ese ýlken júldyzdardyng bar ekendigin býgingi ghylym dәleldep otyr. Bizge eng jaqyn túraqty júldyzdardyng biri kýnning bizden qashyqtyghy, shamamen, 150 million kilometr keledi eken. Eger biz saghatyna 5 kilometrlik jyldamdyqpen kýnge qaray jýrsek, onda 3500 jylda әreng jeter edik. Saghatyna 85 kilometr jol basatyn poyyz 200 jylda, saghatyna 1000 kilometr úshatyn aeroplan 15 jylda kýnge jetedi eken. Al, kýnnen arghy jaqyn júldyz Sentavr shoghyryndaghy eng tayau júldyz delinedi. Oghan sekundyna 16,6 kilometr úshatyn raketa týzu syzyq boyynsha úshqanda 7800 jylda jetedi eken. Odan arghy júldyzdardyng birden qashyqtyghyn esepteuge búl san jetpeytindigi ýshin «Jaryq jyly» degen esep tәsili qoldanylady. Óitkeni, jaryq әlemge óte tez taralady. Yaghni, ol sekundyna 300 myng kilometr, minutyna 180 kilometr, saghatyna 10 mlrd. 80 mln. kilometr jyldamdyqpen taralady. Sonda bir jyldaghy jyldamdyghyn osyghan qarap eseptep shyghady. Mine, sol jaryq jyly boyynsha eseptegende, Jetiqaraqshy júldyzy bizden 160 jaryq jyly, Ýrker shoghyry 400 jaryq jyly, Synarmýiiz shoqjúldyzyndaghy túmandyq 4000 jaryq jyly, Kýzetshidegi Shar shoghyry 20 000 jaryq jyly, Andromedadaghy ýlken túmandyq 2 mln. jaryq jyly shalghayda túrady eken. Aspandaghy bizge jolaq qana bolyp kórinetin Qús jolynyng diametri 100 myn, qalyndyghy 10 000 jaryq jylyna teng keledi. Al, Qús jolynan tysqary dýnie múnan da ken. Ol әli de zerttelu ýstinde. Odan arghy dýniyeni zertteuge býgingi ghylymnyng da dәrmeni jetken joq. Álemdegi osynday sheksiz keng dýnie bolghandyqtan ondaghy júldyzdardyng qozghalysy bizge yqpal ete almaydy. Mysaly, Sýmbile sekundyna 8 km., Toqymashy 14 km., Siyrshy 26 km jyldamdyqpen jerge qaray úshyp keledi. Onyng qanshama myn, qanshama jýz myng jyldan keyin bizge jerge týsetindigi, jerge týsip bolghansha qansha týiir tozany qalatyndyghy әli beymaghlúm. Al, Tarazydaghy Riygeli sekundyna 21 km., Jetekshidegi Kapella 30 km., Siyrshydaghy Alidebaran 55 km. jyldamdyqpen jer sharynan alystap barady. Onyng da qashan, qayda baryp tynatyndyghy mәlim emes. Demek, búl әlemning shegi joq. Onyng ashylmaghan syrlary әli de barshylyq. Sondyqtan, 29 Maqalalar, referattar ony zertteytin ghylymnyng da tiyanaqtaytyn jeri, toqtaytyn shegi bolmaq.

Endi qús zertteytin ghylymdy alayyq. 1975 jyly jariyalanghan materialdarda dýniyejýzindegi qústardyng qazirge deyingi mәlim bolghan 8600 týri bar delingen. Sodan 4 jyl keyin 1979 jyly shyqqan «Qústar» degen kitabynda AQShtyng әigili ghalymy Roger Peterson dýniyede qústyng 9 mynnan astam týri bar dep jazady. Ýzdiksiz janalyq ashylyp, ghylym sheksiz damyp jatyr. Shynynda da, «Ghylym – tausylmaytyn ken», «Ghylym týbi – teniz». Ghylymnyng sýnguir kemesin tolyq mengergende ghana onymen erkin jýzuge, tetigin tolyq iygergende ghana onyng asyl baylyghyn qazyp alugha bolady.

«Ghylymda ken, danghyl jol joq» deydi Marks. Qazaqta: «bilim alu – iynemen qúdyq qazghanday». Qansha kóp bilseng de, kóp bilmessin. «Kóp jasaghan bilmeydi, kóp kórgen biledi», «Súraghan bilim alady, úyalghan keyin qalady», «Bilmeseng kisiden súra, kisi joq bolsa, kishiden súra» degen maqaldar bar. Múnda eng әueli bilim aludyng qiyndyghy, mashaqaty, beyne iynemen qúdyq qazghanday qiyn júmys ekendigi aitylady. Múnan keyin bilim aludyng sharty bolu, kóp nәrseni oqyp, kóp nәrseni kóru, halyqtan, ýlkenderden, bilimi bar barlyq adamdardan ýirene alu sóz bolady. Eng sonynda bilim alu ýshin: talap bolu, kóp súrau, jóni kelgende ózinen kishi adamnan da arlanbay, úyalmay súrau kerektigi aitylady. Halyqtyng ózi «Erdi talap úshyrady, qústy qanat úshyrady», «Ekpey egin shyqpas, ýirenbey bilim júqpas» dep tújyrym jasaydy. «Su singen jerine qúiylady», sol siyaqty bilim-talaby bar, ar jaghynda sanlauy bar adamgha qonady. «Talapty erge núr jauar» degen ras.

Bilim jighan adamnyng tolysqan, kemeldengen kezi bolady. Ghylymda adamnyng otyz-qyryq jas mólsherin kemeldengen kezi dep qaraydy. «At toghyzynda, jigit otyzynda tolady» deydi halyq. Sonday-aq, «on bes jas kýmisten tartqan symday ekensin, jiyrma jas Qúbyladan soqqan jeldey ekensin, otyz bes aidyn shalqar kóldey ekensin» degen naqyldan da azamat adamnyng otyz jastan asqannan keyin oy toqtatyp, ómir tәjiriybesin qorytatyndyghy, aidyn shalqar kóldey әbden tolysyp jetiletindigi aitylady. Al, batyrlyq pen qayrattylyqty da halqymyz osy otyz jasqa búiyrady. «Otyzynda orda búzbasan, qyryghynda qyr aspaysyn» dep tújyrym aitady. Múnyng ózi otyzgha kelgen adamnyng bәri kemenger bolady, orda búzady degendik emes. Qazaq: «Attyng da aty bar, qazanaty bir bólek, jigitting de jigiti bar, azamaty bir bólek» dep kópting ishinen bilimdi, jalyndy azamatty óz aldyna bir tóbe etip kórsetedi. Oghan óz aldyna ólshem aitady.

«Qoshqar bolar qozynyng manday jaghy dóng bolar, adam bolar jigitting arqa-basy keng bolar», «Keng peyildining ishinde ken jatady, tar peyildining ishinde tas jatady», «Keng peyildining ishinen keme jýzedi», «Shirigen shópti mal jaqtyrmas, shirengen jigitti el jaqtyrmas», «Ajal aqyldynyng aldynda bas iyedi, aqylsyzdyng basyna tas ýiedi», «Jaqsyny jaqsy dese, saqtanady, jamandy jaqsy dese, maqtanady». Demek, onay ospaqqa ish jimaytyn, ishinen keme jýzetin kishipeyil, aqyldy, maqtasa saqtanyp otyratyn azamattardy halyq naghyz bilimdi adamdar esepteydi. Adamnyng 65 jastan asqandaryn halqymyz aqylshylyqqa búiyrady. Óitkeni, búl kezde adam ystyq-suyqty basynan ótkeredi, jasy qartayghanmen, aqyly marqayady. Oy qorytyp, arghy-bergini dúrys boljaytyn bolady. Sondyqtan, qazaq: «Aqyldy qariya – aghyp jatqan dariya», «Eki balanyng ortasyndaghy shal bala bolady, eki shaldyng ortasyndaghy bala dana bolady» deydi. Alpys jas adamdy arqandap, bet-әlpetke әjim týsirgenimen, ol bilim, tәjiriybe toqtap, aqyl dýniyesinde tiyanaq tabady. Sondyqtan halyq «Alpysta aqylshyng bolsa, basyna dau qonbaydy» degen. Mynaday bir ertegi bar.

Búrynghy zamanda bir qanypezer han bolypty. Ol óz elindegi adamdardy alpysqa kelisimen-aq óltirtip tastaydy eken. Óltirgende de, әrkimdi óz balasyna óltirtedi. Kýnderding birinde bir kisining jasy 60-qa kelgen song ony balasy óltirmek bolyp, bir jartastyng basyna әkeledi. Sonda әlgi kisi: «E, balam, men de bir kezde әkemdi osy jartastan qúlatyp óltirgen edim, sol kýnning keyin óz basyna kelerin oilap qoy» deydi. Múny estigen bala әkesin óltiruge qimay, jasyryn әkeledi de, sandyqtyng ishinde baghady. Elge óltirdim dep qoyady. Kóp ótpey búl eldi quanshylyq jaylap, su súraghan el eshbir amal taba almay daghdarady. Sonda sandyqta jatqan shal balasyna: «Keri ógizge men jatqan sandyqty tende de, basyn týrip qoya berip, artynan erip otyrsan, sol sudy tabady», – deydi. Ákesining aitqany boyynsha bala ógizding sonyna týsedi. Ógiz bir jalbyzdy jyragha keledi de, iyiskelep túra qalady. Shaldyng aqyly boyynsha sol jerdi qazsa, astynan mol su shyghady. Shólirkegen el susyndap bir jasap qalady. Osydan keyin әlgi ónirdegi bir kólding týbinen altyn kórinedi. Han qaruy bar kisilerdi týgel jinap, qanshalyq kýsh salsa da múny ala almaydy. Kezek әlgi balagha kelgende, bala әkesinen aqyl súraydy. Ákesi: «Altyn kólding týbinde emes, sol kólding jaghasyndaghy bir jartasta boluy mýmkin. Kólge týsken sonyng sәulesi shyghar», – degen boljam aitady. Bala qariyanyng aqyly boyynsha izdep jýrip, kólding altyn jatqan jerine túspa-tús keletin jartastaghy altyndy tauyp, hangha aparady. Han búl altyndy, odan búryn sudy qalay tapqanyn súrap qoymaydy. Bala aqyry basy ketetin bolghan song shynyn aitady. Han qariyanyng aqylyna moyynsúnady da, alpysqa kelgen adamdy óltirmeuge bekinedi. Onan keyin eli gýldenip, halqy baqytty ótken eken. Alpystaghynyng aqyly jóninde ata-babadan, mine, osynday anyz qalghan. Qarttardy, olardyng bilimin qadirley bilu jóninde ýlken ghaqyliya bar.

Endi ghylymy negizge qúrylghan qazaq maqal-mәtelderining birnesheuine jeke-jeke ýnilip kóreyik. «Jandyda balyq ýlken, jansyzda qamys ýlken» deydi halyq. Búl oijota joramal emes, ómir qorytyndysy. Qazaq halqy suda jasaytyn sýtqorekti januar kitti kiyitbalyq dep ataydy. Ghalymdardyng zertteuine qaraghanda dýnie jýzinde onyng 38 tuysqa bólinetin 84 týri bar. Túrqy qysqasy 1 metr 20 santiymetr, úzyndyghy 38 metr keledi. Bir jýriste ayaldamay, 5-10 kilometr jol basa alady. 30-50 jyl ómir sýredi. Ata tegi kreodonttan bastap eseptegende kit payda bolghannan beri 60 million jyl ótken. Ghalymdar 27 metr úzyndyqtaghy kitti soyyp, onyng mýshelerin jekejeke ólshegende, eti 56 myng kilogramm, mayy 25 myng kilogramm, sýiegi 22 500 kilogramm, tili 3 myng kilogramm, ishegi 1 600 kilogramm, býiregi 500 kilogramm, qarny 400 kilogramm, tútas salmaghy 122 tonna shyqqan. Al, 38 metr úzyndyqtaghy kitti soyyp ólsheytin bolsa, onyng jeke-jeke mýshelerining salmaghy búdan da auyr bolatyndyghy týsinikti. Ádette kóp aitylatyn «Jayynday jalmady», «Jayyn auyz» degendegi jayyn balyqtyng ózi de osal emes. Jayynnyng túrqy 5 metrge, salmaghy 300 kg-gha jetedi. Bas jaghy tym jalpaq, qúiryghy qysynqy bolghandyqtan, auzy tym ýlken kórinedi de, «Jayyn auyz» dep mәtelge ilinui de osydan. Osydan bolsa kerek, búdan syrt tilining úzyndyghy 3 tonna, qarny 8-9 tonna, jalpy salmaghy 170 tonna. Ishegi 500 metr keletin ghajayyp balyqtardyng da bar ekendigi mәlim bolyp otyr. Búghan qarap, «Jandyda balyq ýlken» degen sózding tolyq ghylymy negizi bar ekendigin biluge bolady. Ejelgi qazaqta geolog ta, alipinist te bolmaghan degen úshqyr pikir bar. Oiymyz dәleldi bolu ýshin myna maqalgha nazar audarayyq.

«Búlt asqan taudy biyik deme», «Tau kezensiz bolmas, ólke ózensiz bolmas», «Tauly jer búlaqsyz bolmas, búlaqty jer qúraqsyz bolmas», «Asa almas tau, óte almas ózen joq», t.b. maqaldardyng naghyz ghylym ekendigi de búl kýnde tolyq sipattalyp otyr. Al, adamdy odan ary qayran qaldyratyny «Búlannan biyik ang joq, Búlanaydan biyik tau joq» degen maqal bar. Búlan – salaly ýlken mýiizdi, asha túyaqty, búghy tektes iri an. Ol basqa asha túyaqtylargha qaraghanda óte ýlken, túrqy 3 metrdey bolady. Al, túyaghynan shoqtyghyna deyingi biyiktigi 2 metrden asady. Úrghashysynyng salmaghy 300 kilogramday. Erkegining salmaghy 600 kilogramday. Al, Búlanay degeni kәdimgi Gimalay tauy. Onyng dýnie jýzi boyynsha eng biyik jeri Djomolungma shoqysynyng biyiktigi 8848 metr. Djomolungma tanghút tilinde «Áyel tәniri» degen maghynany bildiredi.

1858 jyly Ýndistannyng geodeziyalyq ólsheuler mekemesi aghylshyndyq Djordj Everesting jetekshiligimen alipinisterdi úiymdastyryp, osy shoqygha shyqqandyghy ýshin Everest dep ataghan. Qytay kartalarynda 1952 jyly Djomolungma dep ózgertilgen. Qytay alipinister toby 1760 jәne 1975 jyldary búl shoqygha eki ret shyghyp, ekspedisiyalyq zertteuler jýrgizip, asa mol ghylymy materialdar toptaghan. Búl taugha shyghyp, zertteu júmysymen jýrgen alipinisterding ekspedisiyasy әli ýzilgen joq. Tek 1982 jyldyng ózinde búl taudyng Nepal jaghynan 7-8 memleketting alipinisteri ekspedisiya jasap qaytty. Al, búlan any búryn kóp bolghanymen, qazir óte siyrep ketken. Tipti joghalyp ketti. Búghan qaraghanda búl maqaldyng shyghuy óte erterekte bolsa kerek. Sol kezding ózinde Gimalay turaly osynday tújyrym jasaudyng ózi halqymyzdyng kóregendigin, onyng ghylymy óresining tym tómen emes ekendigin sipattap kórsetedi. Búdan syrt halqymyzdyng shattanyp, shalqyp otyrghan adamdy «Edil men Jayyq bolyp otyr» dep, esh nәrseni alymsynbay, boyyna toghytpay otyrghan adamdy «Alakól asyghynan kelmey otyr» dep sipattau da, Edil-Jayyq ózenderi jәne Alakól turaly dúrys geografiyalyq meje kórsetkendigin dәleldeydi. Qazaqta «Jerde su kóp, auada bu kóp» degen maqal bar. Endi osyghan toqtalayyq.

Ghalymdardyng tekseru-zertteuine qaraghanda, býkil jer sharynyng audany 510 million sharshy kilometr. Osy audannyng 361 million sharshy kilometri, yaghny 70,7 prosenti su, 149 million sharshy kilometri, yaghny 29,3 prosenti qúrlyq. Demek, býkil jer sharynyng su audany qúrlyq audanynan eki jarym ese kóp. Soltýstik jarty sharda qúrlyq kóbirek degenning ózinde ol býkil soltýstik jarty shardyng nebәri 39,3 payyzy bolsa, ontýstik jarty shardaghy qúrlyq soltýstik jarty shardyng 19,1 payyzy ghana. Anyghyraq aitqanda, múnyng ishinde Tynyq múhittyng audany 600 myng sharshy kilometr. Atlant múhitynyng audany 92 mln. 400 myng sharshy kilometr. Ýndi múhitynyng audany 74 mln 900 myng sharshy kilometr. Soltýstik múzdy múhittyng audany 14 mln 100 myng sharshy kilometr, jiyny – 361 mln. sharshy kilometr. Osy tenizder men múhittargha jinaqtalghan su qory 1 mlrd 370 mln. 323 myng tekshe kilometr. Ol býkil su әlemining 93,96 payyzy bolady. Eger osy sudy jer betine tegis jayatyn bolsa, onda jer sharyndaghy qúrlyqty 2400 metr terendiktegi su qaptaghan bolar edi. Búghan jer sharyndaghy múzdyqtar men qarlyqtarda jatqan 24 mln tekshe kilometr múz ben qardy eritip qosyp eseptegende, ol múhittar men tenizderdegi sudyng dengeyin 70 metrge juyq biyiktetken bolar edi. Onyng ýstinde jer astynda jatqan 60 mln. tekshe kilometr su kólderdegi 280 myng tekshe kilometr su, topyraq dymqylyndaghy 85 myng tekshe kilometr su, atmosferada bu bolyp jýrgen 14 myng tekshe kilometr su, ózenderdegi 1200 tekshe kilometr su qosylatyn bolsa, dýniyejýzindegi barlyq su qory 1 mlrd. 454 mln. 193 myng tekshe kilometrge jetedi. Múnyng 28 mln. 253 myng 200 tekshe kilometri adamzattyng ishuine bolatyn auyz su. «Jerde su kóp» degen maqaldyng ghylymy negizi, mine, osydan.

Múny qoyyp, adam denesining 60 prosenti sudan túrady. Kýn núry, aua, su – adamzattyng jәne býkil tirshilikting eng birinshi qajeti. Adam kýnine 20 litr su tútynady. Siyr tәuligine 40-50 litr, búzau 10-15 litr, qoy 4-5 litr, qozy-laq 1-2 litr su ishedi. Bir mu jerdegi bidaygha 200-300 tekshe metr, jýgerige 300-400 tekshe metr, maqtagha 150-200 tekshe metr ketedi. Al, bir tonna kezdemeni toqyp, mәnerleuge 500-600 tekshe metr su, bir tonna qaghaz óndiruge 200 tekshe metr su, bir tonna temir óndiruge 100 tekshe metr su qajet bolady eken. Demek, sudy qajet etpeytin jer joq. «Susyzdyq sýrkeylik», «Su atasy – búlaq», «Bastausyz su, tamyrsyz aghash bolmas», «Tilding úshy joq, jýrekti jarady, sudyng tisi joq, jerdi jarady» degen maqaldar sudyng qajettiligin, qaynaryn, kýsh-qúdiretin, rólin tolyq tújyrymdaghan. Osynyng ishindegi «Sudyng tisi joq, jerdi jarady» degen maqaldy fizikalyq jәne himiyalyq túrghyda jan-jaqty sipattaugha bolady. Al, endi qazaq maqal-mәtelderindegi tәrbiyelik ghylymgha nazar salayyq.

«Synyqtan basqanyng bәri júghady», «Júghyn bar jerde shyghyn bar», «Qotyr qoldan, taz taqiyadan júghady». Búl maqaldarda qazirgi medisinada kóp aitylatyn aurudyng júqpalyghy, júghu joldary jәne júqqannan keyingi zardaby tolyq qamtylghan. Shynynda da synyqtan basqanyng bәri de júghatynyn, týrli mikrob jәndikter arqyly, adamdar arasyndaghy qarym-qatynas arqyly taraytynyn, júqpaly auru adamzat ýshin auyr shyghyn әkeletindigin býgingi ghylym sipattap otyr. Sonymen birge, maqal-mәtelderde tamaqtanu mәselesining densaulyqqa yqpaly da aitylghan. Bir jaghynan «As túrghan jerde auru túrmaydy» dep, dúrys tamaqtanudyng densaulyqqa paydasy dәriptelse, ekinshi bir jaghynan, «Asqazandy artyq ishken as búzady», «Auru astan» dep tamaqty talghap, mólsherimen jeu kerektigin, búzylghan as pen artyq astyng adam ýshin asa zalaldy ekendigin tújyrymdaghan.

«Udy umen qaytaru», «Ermendi jerde eshki ólmes», «Jalbyzdy jerde jan qalar», t.b. maqaldar nauqasty qalay emdeuding joldaryn kórsetedi. «Udy umen qaytaru» – qazaqtyng attar halyq emshiliginde jalpy sipattalatyn emdeu tәsili. Almasqa jyghu, synapqa jyghu, kepireshke jyghu, kýshәlagha jyghu, t.b bәri de adamdy mikrobpen birge jyghyp, udy umen qaytarugha tәn emdeu әdisi. Al, ósimdik tamyrlary men shóp dәrilermen emdeu óz aldyna bir ghylym. Mysalgha, ermendi alayyq. Ermenning týri kóp, kóbin qazaq emge qoldanady. Ol jylan shaqqangha, ish kebuge, as qorytudyng búzyluyna, esekjemge, týrli sebeppen jaraqattanyp, isip auyrghangha, jedel diyzenteriyagha em bolady. Al, jalbyzdyng da týri kóp. Múnyng ishinde qyzyl-kók jalbyz ystyq qaytarady, jeldi aidaydy, kózdi núrlandyrady, jútqynshaqty maydalaydy; úsaq japyraqty jalbyz túmauratyp auyrghanda, jýrek jii soghyp, tynyshsyzdanghanda, úiqy qashqanda paydalanylady; kózdәneker qabyghy jedel qabynugha, kóteuge em bolady.

Bizding jogharyda aitqandarymyz aurudan saqtanu jәne ony emdeu salasyna jatady. Al, medisinada ruhy jaqtan kóterinki, ýmitti bolu – nauqas adamdy emdeuding birinshi sharty. Halqymyzdyng «Qayghysyz qara sugha semiredi», «Tәuekel týbi jel qayyq, ótesing de ketesin, qayghy týbi túnghiyq, batasyng da ketesin», «Auruda alghau jaman, adamda jalqau jaman» syndy maqal-mәtelderi – adamdy ruhany jaqtan emdeuding eng tamasha tәsilderi. Búl arada aita ketetin taghy bir jayt bar.

Qazaq arasynda birqydyru adamdar nauqastansa, baqsybalgerge baryp, ózine em-dom jasatatyn, biraq is jýzinde baqsynyng emdeuinde bәlendey ghylymy negizi joq ekendigine olardyng kózi jetken. Sondyqtan, halyq búl tәjiriybe sabaqtarda «Baqsygha barma, basynan keshkenderge bar» deydi. Demek, tәjiriybeli qart emkósterdi halyq baqsydan әldeqayda joghary qoyady. Qazaq maqal-mәtelderin aqtarghan sayyn onyng ghylymgha sayatyn talay-talay tobyn ataugha bolady. Mysaly, «Jer – qazyna, sausang da tausylmas», «Baylyqtyng atasy – enbek, anasy – jer» topyraq ghylymyn; «Asyl tastan shyghady» ken ghylymyn; «Aghash kesseng úzyn kes, qysqartu onay, temir kesseng qysqa kes, úzartuyng onay», «Bolmas iske bolattan berik bol» metallurgiya ghylymyn; «Almastyng jauy qorghasyn» himiya ghylymyn; «Baghuyna qaray mal, eguine qaray egin ósedi», «Jeti kýn jaughan jauynnan jelip ótken su artyq», «Uyz ishpegen tól ishegen, su ishpegen jer ishegen» eginshilik ghylymyn; «Sazgha jayghan mal saryp bolar, saryp bolghan song aryq bolar», «Mal sheldi bolmay, tóldi bolmaydy» mal sharuashylyghyn; «Ay qoralansa ayaghyndy, kýn qoralansa kýregindi sayla», «Búlttan shyqqan kýn ashy» astronomiya ghylymyn; «Tar sonydan keng shiyr artyq», «Tebindi jerde jylqy ólmes», «Búryn qonghan qonys, keyin qonghan óris alady», «Mal shópke toqtaydy» jayylym turaly ghylymda menzep túrghanday, sayyp kelgende, qazaq maqal-mәtelderin ghylymnyng jýlgesi boyynsha pútarlay bersek, әli de talay taqyrypty qauzaugha bolatyn edi. Búl maqala alghashqy talpynys qana.

Zeynolla Sәnik, jazushy, etnograf, baspager

Paydalanylghan әdebiyetter tizimi:

1. «Qazaq Sovet ensiklopediyasy». 7-tom, 68-69 better.
2. «Qazanat». Qazaq anyzdarynda Aldar kósening kókqasqa aighyrynyng túqymynan tughan atty Qazanat deydi.
3. «Qazaq tilining týsindirme sózdigi». 2-tom.
4. «Shynjan, Jungosha shóp dәriler sózdigi».

Abai.kz