Senbi, 23 Qarasha 2024
Asqangha - tosqan 4075 4 pikir 19 Sәuir, 2021 saghat 14:02

Jirinovskiy jәne patshashyl-kenesshil top

Kerekudegi qoghamdyq tyndauda halyq qalaulylary sayasi-iydeologiyalyq mәn-manyzy eskirgen 30 kóshening atauyn qarap, 23-ining atauyn ózgertu jóninde birauyzdan sheshim qabyldaghan edi. Búl sharagha Vladimir Jirinovskiy narazylyq tanytyp, Pavlodar orys qalasy degen payymdauyn algha tartty.

Imperiyashyl sayasatkerding aitqandary patsha zamany men kenestik kezeng múralaryn kózding qarashyghynday saqtaudy kókseytin jergilikti patshashyl-kenesshil toptyng kóniline mayday jaqqany kýmansyz. Olar qarapayym túrghyndarmen qatar Ertisting Kereku ónirining auasyn jútyp, suyn iship jýrse de Qazaqstan tarihyna, ónirde jýrgizilip jatqan onomastikalyq sayasatqa әu bastan shekesinen qaraytyn. Kezinde oblys partiya komiytetin eki ret basqarghan belgili partsheneunik Boris Vasilievich Isaev (1932-2018 jj) patshazada Pavel Romanovtyng qúrmetine qoyylghan Pavlodar atauyn jәne kommunistik qoghamdy dәripteytin kóshe ataularyn ózgertuge mýmkindiginshe qarsylyq kórsetip baqty. Tipti 2005 jyly:

Perelisovshiky – mankurtsy,

Vam, onamastiki, krichu,

Chto by byti «Pochetnym kerekuysem»

Ya nikogda ne zahochu!», - degen taqpaq shygharyp, qalanyng «Gorodskaya nedelya» gazetine jariyalady. Áriyne, «Pochetnyy pavlodares» degen qúrmetti ataqtyng bolmaytyny siyaqty «Pochetnyy kerekuyes» degen ataqtyng da boluy mýmkin emes qoy. Qart kommunist búl jaghyn bayyptay almaghan sekildi...

Taghy bir jerlesimiz, kenestik kezende «Ocherky po istoriy komsomola Pavlodarshiny» degen taqyrypta kandidattyq dissartasiya qorghaghan tarihshy Mariya Serafimovna Terenik (1929 jt) patshalyq Resey imperiyasynyng qazaq jerine jasaghan basqynshylyq joryqtary men otarshyldyq sayasaty jóninde jaq ashpaghany mәlim. Sóite túra, «Ertisting Kereku óniri qazaqtardyng tarihy mekeni emes, búrynghy orys jeri» degen oiyn túspaldap ta, ashyq ta bildirdi. Onyng osynday sipattaghy jazbalaryn Slavyan mәdeny ortalyghynyng tórayymy Tatiyana Kuzina hanym «Pavlodari – ne Kereku» (!) degen ataumen jinaq qylyp shyghardy. Sonday-aq T. I. Kuzina Pavlodar qalalyq mәslihatynyng hatshysy V.N. Vihlyanovpen birlesip jazghan maqalada «...búl ónir Pavlodar uezi atanyp túrghan kezde Reseyding Omby guberniyasyna qaraytyn edi, amal ne, 1920 jyly Qyrghyz ASSR-ning qúramyna qosylyp ketti» degen ókinishti oilaryn jariya etti («Pavlodar iliy…», «Gorodskaya nedelya». 13.07.2005 j.).

Atyshuly jerlesterimizding biri Aleksandr Vervekin 2016 jyly Geografiya ýii (PavGeo) qoghamdyq úiymynyng diyrektory әri telejurnalist retinde XVIII ghasyrda Ertis boyyn jaulaghan patshalyq Resey imperiyasy bekinisterining ornyn izdestirip tauyp, basqynshy jasaqtardyng «erligin» bayandaytyn derekti filim týsirdi. Onymen tynbay, Reseyding Omby qalasynan «Buhgolis joldarymen» atty ekspedisiyany Pavlodargha shaqyrdy. Bes jelkendi qayyqpen jәne birneshe avtokólikpen kelgen 35 ombylyq sayahatshynyng kózdegeni: XVIII ghasyrda podpolkovnik IY.D. Buhgolis jasaghy túrghyzghan Yamyshev bekinisining ornyna baryp tәu etu jәne eskertkish belgi ornatu... Ras, últshyl azamattardyng talap etuining nәtiyjesinde sharany úiymdastyrushy A. Vervekinning jospary ishinara ghana jýzege asty.

Ghaysa payghambar dýniyege kelmey túryp myndaghan jyl búryn bizding ata-babamyzdyng Ertisting Kereku ónirin mekendegenin oqyp biluge әlgindey jerlesterimizde niyet joq. Qazaq «qazaq» atanbay «saq», «ghún», «týrki», «qimaq», «qypshaq» atanghan tarihy kezender men odan bergi Altyn orda, Aq orda, Qazaq handyqtary zamanynda ghúmyr keshken babalarymyzdyng qalalary men molalarynyng oryndary osy ónirde ekenin bayqasa da moyyndaugha enjar. Esesine, Resey әskerleri zenbirektermen qarulandyrghan qalmaqtardyng uaqytsha basyp alghan qazaqtyng ata qonysyn jongharlardyng jeri dep jalghan sóileuge sheber.

Endi, Kerekude 23 kóshe atauynyng egemen eldik ruhyna say keletin ataularmen auystyryluyna qogham belsendileri, jurnalister, blogerlerden túratyn patshashyl-kenesshil toptyng baspasóz arqyly baybalam salyp qarsy shyqqanyna keleyik. Búl kýtilgen jayt edi. Biraq osy top V. Jirinovskiymen astyrtyn baylanys ornatyp, aqparattyq soghysta «orys әleminin» soyylsogharlaryna ainalady degen oy qaperimizge kirmepti. Qazir olar betperdesin týsirip, týr-kelbetin kórsetse de, is-әreketterine memlekettik organdar tarapynan qúqyqtyq-sayasy bagha berilmeytinin sezemiz. Búryn solay bolghan, býgin de, erteng de solay bolatyn shyghar. Óitkeni biz taspen atqandy aspen atugha daghdylanghan elmiz...

B.V. Isaev dýniyeden ótkeninde oblys basshylyghy qart kommunisting qazasyna qabyrghasy qayysyp, qazanamagha jarqyn beynesi jadynda saqtalatynyn jazdy. M.S. Terenik Reseyge qonys audarghanynda әkimdik qyzmetkerleri aldynan aq jol tilep, qimastyq sezimmen shygharyp saldy. T.I. Kuzina Slavyan mәdeny ortalyghynyng jemisti qyzmeti ýshin Qazaqstan halqy Assambleyasynyng qúrmet-qoshemetine bólenude... Tipti 2019 jyly Kremliding Georgiy zalynda Resey preziydenti V.V. Putinning óz qolynan «Dostyq» ordenin aldy!

Sasha Vervekin bolsa, juyrda Qazaqstan Jurnalister odaghy oblystyq filialynyng tóraghalyghyna saylandy... Aytpaqshy, kezinde Mәskeudi jaulap alyp, órtep jibergen joryqshy qolbasshylardyng qúrmetine «Toqtamys han joldarymen» nemese «Napoleon joldarymen» atty ekspedisiyalar úiymdastyrylghan joq. Ondaygha Resey biyligi jol bermeydi. Al bizde, kerisinshe, A. Vervekin men onyng ombylyq dostaryna qoldau kórsetildi...

Bir jaqsysy, jerlesterimizding arasynda shovinistik, separatistik pighyldaghy internet «batyrlardyn» is-әreketterin qatal aiyptaytyn ózge últ ókilderi az emes. Solardyng biri – orys aqyny, enbek ardageri Konstantin Vasilievich Luniyn. 2002 jyly qalalyq mәslihatta chekist Dzerjinskiy atyndaghy ortalyq kósheni akademik Sәtbaevtyng atymen qayta atau jóninde mәsele kóterilgeninde K.V. Lunin mәslihat deputaty retinde batyl qoldau kórsetti. Ári memleketshil aqyn retinde әlemdik danqqa bólengen jerles ghalymdy әspettep óleng oqydy! Ol búl joly patshashyl-kenesshil topty da, sol toptyng ruhany kósemi V. Jirinovskiydi de ólenmen synady! Qazaqstandyqtardyng arasyndaghy shynayy dostyqtyng ýlgisi osynday bolsa kerekti.

Sóz sonynda aitarymyz, keyingi onomastikalyq sharanyng qalyng júrtshylyq tarapynan qoldau tabuy Ertisting Kereku ónirinde últaralyq kelisimning saltanat qúruynyng bir aighaghy ekeni sózsiz. Demek, onomastika sayasatynda ong ózgerister әli jalghasa beredi.

Arman Qaniy,

Pavlodar qalasy.

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5437