1992 jyly júmys ornym Beyjing qalasynan Ýrimji qalasyndaghy Shynjang qoghamdyq ghylym akademiyasyna auysyp keldi. Osy júmystyng basy-qasynda jýrgen Nәbijan Múqamethanúly aghamyz vokzaldan ózi kýtip alyp, akademiyanyng aulasyndaghy arheologiya institutynyng jataqhanasyna alyp keldi.

Ol kezde arheologiya instituty qazirgi ShUAR-dyng Mәdeniyet departamentine emes, akademiyagha qaraytyn. Saghyntay Súnghatayúly komandirovkagha shyghyp ketip, jataq bos túr eken. Qashanda jastardyng qamyn jep jýretin aghamyzdyng arqasynda osylay ornalysyp aldym. Ol kezde bәrimiz súr boydaq bolghandyqtan, arendagha pәter izdemey, ýkimetting tegin jataqhanasyna ilinip ketu bylayghy júrttyng armany edi. Saqang ekeuimiz jýzdespesekte Nәbeng arqyly syrttay bir-birimizge әbden tanyspyz. Akademiyanyng viyse-preziydenti tarihshy, jazushy Jaqyp Myrzahanúly men etnografiya instituty diyrektorynyng orynbasary N.Múqamethanúly qazaq jastarynyng shynayy janashyry, qormaly, aqylshysy edi. Ekeui ghylymy júmystan bastap túrmystyq isterimizge deyin kónil bóletin, jol silteytin sondyqtan da bolar, keyin bәrimiz ózimizdi Jaqang men Nәbenning «shiynelinen shyqqanbyz», dep maqtanatynbyz.

Qay kýni ekeni esimde joq shamasy jazdyng alghashqy ailarynyng bir kýni jataqqa kelsem qong múrtty, enseli, kózildirik taqqan qara jigit jataqta otyr eken. Alghashynda әngimege túiyq kóringenimen, kesh bata tanystyghymyzdy shaghyn kafede atap ótkenimizde ashyldy, әngimening tiyegi aghytyldy. Qas saq, ghúndardan bastalyp bal-bal tastardy aityp, Altyn orda men Qazaq handyghyn kóktey ótip, Alashorda taghdyryn qamtyp qazirgi Qazaqstangha kelgende dayashy kelip kafeni jabatyndaryn eskertti.

Sonymen ailar attap, jyldar jyljyp jatty. Jaz ben kýzde ústatpaytyn Saqang qys boyy typyr etpedi. Jigitterding әzilimen aitqanda «qabyr qazuyn toqtatyp, qasymyzda jýrdi». Sol qystyng 17-jeltoqsanynda býkil akademiyanyng jigitteri men qyzdary dosymyz Ádilhan Esqanúlynyng jaldap alghan pәterinde bas qosyp Qazaqstan Tәuelsizdigining bir jyldyghyn atap óttik. Dýken Mәsimhanúly alghashqy shyqqan jyr jinaghynan dýrildetip óleng oqydy, qyzdar syzyltyp әn saldy. Aghyl-tegil aitylghan tilekterding bәri toghysa kelip, kelesi jana jyldy Qazaqstanda toylaugha kelistik. Kónildi keshte qystyng saryjambas tanynyng qalay tez atyp ketkenin bilmey qaldyq. Júmys ornymyzgha jayau qaytqanymyzda jol boyy kónildi qyzdardyng әziline Saqannyng qyzara, qinala, qysyla jauap qatqany, sharap shabyt bergen boyjetkender biraz jerge deyin Saqandy qoltyqtap alghany әli esimde.

Sol týngi uәdeni qúday әdeyi auzymyzgha saldy ma, әlde shyn niyetten aitylghan jastardyng tilegin Alla qabyl kórdi me?.. 1994 jyldyng sonyna qaray birazymyzdyng basymyz Qazaqstanda qosyldy.

Arman arqalap, maqsat jetelegen bir top jas Qazaqstan últtyq ghylym akademiyasynyng Jambyl men Áuezov kóshesining qiylysyndaghy jataqhanadan oryn alyp, jana ómirdi bastap kettik. Bәrimiz ataghy alatauday bir-bir akademikting aspirantymyz. Áldekimder «últtyq ghylym akademiyasynyng akademikterine Qytaydan aspirant qabyldau moda bolghan ba», dep syltyng qylysty. Saqang Ýrimjide jýrgende ózin «Saq-ghún» dep atay bastaghan edi, endi mine ataqty akademik Karl Baypaqovtyng shәkirti bolyp shygha keldi. Barlyq yryzdyq pen mýmkindik adamnyng niyetine qaray beredi degen osy shyghar.

Bir kýni jataqqa kelsem, esikte bir japyraq qaghaz qystyrylyp túr eken, ashyp qarasam Saqan: «Omeke, kelseng habarlasshy», dep jazypty. Sodan tórtinshi qabattan ýshinshi qabatqa týssem, Saqang qyzuy kóterilip, nәr tappay jatyr eken. Qal-jay súrasqan song akademiyanyng Abay men Altynsarin qiylysyndaghy jataqhanagha baryp, bir qyzgha habarlasudy ótindi. Alghashqy jary, akademiyanyng filosofiya institutynyng aspiranty Gýlnarmen osylay tanystyq. Ghylym men bilimning qúny arzandap, jabayy naryq esikten ozyp, tórimizge shyqqanda jany nәzik, jaratylysy bólek, tózimi mol әiel zaty soghys kezindegi artqy shepting bar auyrlyghyn qayyspay kótergen shesheleri men әpkelerining dәstýrin ústap, jolymen jýrip ala qapty arqalap shygha keldi de anqau, momyn erler ýide omalyp otyryp qaldy. Uaqyttyng syny men naryqtyng qyspaghyna týsken talay otbasy oiran boldy, eski jәdigerler men tilsim tarihtan lәzzat alatyn, sol ýshin saghattap sóilep, sarylyp tang atyratyn Saq-Ghún dosymyzdyng da alghashqy nekesi sәtsiz boldy biraq, dostyqtaryn saqtap qaldy.

«Men úrlyq qylghan kýni, aidyng jaryq bolghany-ay», demekshi biz alyp-úshyp otanymyzgha kelgenimizde Qazaqiyada josparly sosialistik sharuashylyq tolyq kýirep, jana naryqtyq qatynastar ornap jatty. Qarapayym halyq bazar jaghalap ketse, ghylym men bilim adyra qalyp, reketter men jylpostar eki alyp biyge shyqty. Jekeshelendiru bodandyq bodauynan jana bosaghan últ ýshin auyr bodaular beruine tura keldi. Mine, osy kezde meyli jerlik, meyli qandas bolsyn talantty jastardyng deni jabayy biznespen, qatigez jekeshelendiru dýrmeginde bizneske jol tartty. Saqang sol dýrmekke ermegen, sýiikti mamandyghyn saqtap bargha qanaghat, joqqa salauat aitqan sanauly adamdardyng biri boldy. Biraq, ghylymy dәreje qorghauy úzaq marafongha ainalyp ketti. Osy ghylymy ataqty qorghatu ýshin Nәbijan aghamyz bir kisidey uaqyty men energiyasyn sarp etti. Zattyq jәne ruhany jaqtan qoldau kórsetti biraq, sәti týspey-aq qoydy. Ózi bizben әngimeleskende tamsana, tausyla aitatyn «at jalyndaghy mәdeniyet» turaly taqyryb basqa bir sayasatkerding atynan kitap bolyp shyqty. Ol kitaptan Saqannyng qoltanbasyn tanydyq әtten, bir kem dýnie degen osy ghoy! Saqang ataq quyp, abyroy izdemedi. Eski tarihtyn, bayyrghy jәdigerlerding fanaty boldy. Diplom demekshi, bir jyldary aspannan diplom jaughan jyldar boldy. Biyliktegiler qos-qostan diplomyn qorghap, ghylym kandidaty, ghylym doktory atanyp jatty, onyng sonyn kelinderi, qyzdary, toqaldary ilip alyp ketti. Tipti, shetelden akademikti satyp alatyn pysyqtar shyqty. Ghylym arzandap, úyat úmytylghanda Saqang úmtylmady, túrmysta útylghan shyghar biraq, ghylym men ar-újdannyng aldynda әttegen-ay, degizbedi. Arheologiyada «Altyn adamdy» tapqan Bekmúhanbet Núrmúhanbetov aghasy men mәdeniyettanushy Múrat Áuezovting jolymen jýrdi. Gumanitarlyq ghylymda úshan-teniz bilimi bar búl eki aghasy da ghylym arzandamay túrghan kezdegi ghylymy ataghyn mise tútyp, odan әri jan talasugha «eringen» edi. Ghúlama jazushy Ábish Kekilbay men Tólen Ábdikting qay kitaby da ghylymy ataqty shappay ber dep túrghan joq pa, biraq búl kisiler tobyrdyng qataryn toltyrmady, kisilik kelbetin, jazushylyq újdanyn saqtap qaldy ghoy. Osyndayda esimizge bir romanmen tarihta qalghan Qytaydyng jazushysy Qian Zhongshu myrzanyng «Qorshaudaghy qala» atty romannyng keyipkeri týsedi. Roman ótken ghasyrdyng qyryqynshy jyldaryn arqau etken. Qulyq-súmdyghy joq bir togha jigit qúda týsip otyrghan qalyndyghy mezgilsiz qaytys bolghanda, oghan arnap joqtau jazady. Opalyq pen meyirimdilikti dәripteytin Qytay órkeniyeti boyyna singen bankir qayynatasy opaly kýieuge riza bolyp, Germaniyagha oqugha jiberedi. 4-5 jylyn oinap-kýlip ótkizgen seri jigit elge qaytarda diplomnyng kerek ekenin sezinedi. Onyng ýstine qayyn atasy men óz tuystary sol kezdegi dәstýr boyynsha shetelden alghan diplomdy gazette jariyalap, maqtanghysy keledi. Sonymen, AQSh-tan bir deldal evrey tauyp, diplomdy satyp alady. Osy sәttegi keyipkerding kónil-kýiin jazushy «diplom degenimiz adamzat jaralghanda Qauan ata men Qauan ananyng abyroyyn jasyryp túrghan bir tal japyraq qoy», dep suretteydi.

Saqang túrmysta qinalsa da, ómirde qansha kedergige úshyrasa da sol bir tal «japyraqqa» zәru bolmady. Aqshagha tabynyp, ataq qughan zamandastarynyng qataryn toltyrmady. Kórgen bilgendi әttegen-ay, degizip, myna boq dýniyening ótkinshi ekenin eske salyp, bekzat qalpyn saqtaghan boyy ómirden óte shyqty. Topyraghyng torqa bolsyn, qadirli dos.

Omarәli Ádilbekúly

Abai.kz