Jogharghy әr týrli shejire kitaptardyng sózinen bizding qazaq Núh payghambardyng Yafas degen balasynyng nәsilinen, qytaysha Tuku - bizding tilde týrik atalghan halyqtan ekeni anyq boldy. Týrik degen «dulygha» degen sóz eken. Onan song bir kezde ghun, yaky hun dep atalypty. Ony Nәjib Ghasymbek Orhon ózenine qoyylghan attan qoyyldy deydi. Onan keyin әr týrli atpen bólektenip ketse de, biz úighyr atynan shyqqan elmiz. Búl úighyr degen «birigip qosylghan» degen maghynada dep shejire jazushynyng bәri aitqan dese de bolady. Sol úighyrdan qyrghyz, qanyly, qypshaq, arghynut, nayman, kereyt, dulat, ýisin degen taptar shyghyp, solardyng nәsilinen shyqqanbyz. Aqyrynda Shynghys han tamam tatar magholdy alyp, tórt balasyna el bólip bergende, ýlken balasy Joshy menen onan kishi balasy Shaghataygha tatar atanghan elderdi bergende, sonyng ishinde tatar atanyp jәne Joshygha tiygeni Joshy úlysy, Shaghataygha tiygeni Shaghatay úlysy atanghan, onan keyin bizding Joshy úlysyndaghy atalarymyz Joshy nәsilinen Ózbek han músylman bolghanda, barsha Joshy úlysy ózbek atanyp, onan keyin Áz Jәnibek hangha erip, Noghay hannan bólingende qyrghyz, qazaq atanghan elmiz, ol kezde ol atpen atanghan el jalghyz ghana bizding ýsh jýzdegi qazaq emes, kóp el edi. Onyng kóbi otyryqty ómirge kirip, әr jerge baryp, birtalayy noghay, bashqúrt atanyp, birtalayy ózbek, sart atanyp ketken. Aqyrynda qazaq degen aty bizde qalghan.

Jogharghy әr týrli shejire kitaptardyng sózinen bizding qazaq Núh payghambardyng Yafas degen balasynyng nәsilinen, qytaysha Tuku - bizding tilde týrik atalghan halyqtan ekeni anyq boldy. Týrik degen «dulygha» degen sóz eken. Onan song bir kezde ghun, yaky hun dep atalypty. Ony Nәjib Ghasymbek Orhon ózenine qoyylghan attan qoyyldy deydi. Onan keyin әr týrli atpen bólektenip ketse de, biz úighyr atynan shyqqan elmiz. Búl úighyr degen «birigip qosylghan» degen maghynada dep shejire jazushynyng bәri aitqan dese de bolady. Sol úighyrdan qyrghyz, qanyly, qypshaq, arghynut, nayman, kereyt, dulat, ýisin degen taptar shyghyp, solardyng nәsilinen shyqqanbyz. Aqyrynda Shynghys han tamam tatar magholdy alyp, tórt balasyna el bólip bergende, ýlken balasy Joshy menen onan kishi balasy Shaghataygha tatar atanghan elderdi bergende, sonyng ishinde tatar atanyp jәne Joshygha tiygeni Joshy úlysy, Shaghataygha tiygeni Shaghatay úlysy atanghan, onan keyin bizding Joshy úlysyndaghy atalarymyz Joshy nәsilinen Ózbek han músylman bolghanda, barsha Joshy úlysy ózbek atanyp, onan keyin Áz Jәnibek hangha erip, Noghay hannan bólingende qyrghyz, qazaq atanghan elmiz, ol kezde ol atpen atanghan el jalghyz ghana bizding ýsh jýzdegi qazaq emes, kóp el edi. Onyng kóbi otyryqty ómirge kirip, әr jerge baryp, birtalayy noghay, bashqúrt atanyp, birtalayy ózbek, sart atanyp ketken. Aqyrynda qazaq degen aty bizde qalghan.

Jogharyda aityp edik, Adam payghambardan beri qaray osy uaqytqa sheyin ýzilmey jazylyp kelgen shejire joq dep. Áz Jәnibek hannan beri qaray bizding qazaq atalary turaly shyndy-ótirikti aitylghan sózder bar, sonyng ishinde anyqty degenin hәm dúrys shejire habaryna tura kelgenderin shejire kitaptardyng sózine qosyp jazamyn.

Shynghystyng ýlken balasy Joshy han ólgen song ornyna Batu (Joshy balasy) han boldy. Ony orystar Baty deydi. Laqap aty Sayyn han edi. Onyng orys júrtyn qaratyp alghany - 1242 jyly. Batudan song inisi Býrge han boldy. Joshydan búryn ol Edil-Jayyqta qypshaq atanyp túrghan týrikter bar edi. Sol sebepten Dәshti qypshaq handyghy dep atalushy edi. Býrge han kezinde ýsh ordagha bólinip, Altyn orda, Aq orda, Kók orda dep, bәrining ýstinen Altyn ordadaghy Býrge han biyleushi edi. Aq ordagha Joshynyng Shayban degen balasy han bolyp, ber jaqtaghy tamam kóshpeli el Kók orda atanyp, oghan Joshynyng Toqaytemir degen balasy han edi. Bizding Ábilmansúr Abylay han - sol Toqaytemir nәsili. Jogharghy Býrge han músylman bolyp, Bereke han atanyp, oghan erip inisi Toqaytemir de músylman bolyp edi, óitse de halyqqqa músylmandyq ornyqpay, olardan song joghaldy. Býrgening ornyna Toqaytemirding Mónketemir degen balasy ýlken han bolyp, onan song onyng inisi Todamónke bolyp, onan song jogharghy Mónketemirding balasy Toqtaghu boldy. Onan song jogharydaghy Batudyng Myntemir degen balasynyng Toghrul degenning balasy Ózbek han boldy. Múnyng han bolghany 1301 jyly edi. Búl Ózbek han músylman bolyp, halqyn da músylman qyldy. Sol músylmandyq búzylghan joq, «din Ózbekten qaldy» degen maqal sol jәne sol hannyng atymenen Joshy úlysy ózbek atandy.

Joshy úlysynyng ýlken hany túratúghyn Altyn ordanyng orny osy kýngi Edil suynyng boyynda, Astrahan men Saratov arasyndaghy Sarev degen qala edi. Noghaylar Saray dep atap, ony orystar Sarev dep ketti. Sol kezde de bizding qazaqtyng orny osy Saryarqada edi, 1446 jyly Joshy nәsilinen ataqty úlúgh Múhamed han ( qazaq Ormambet han deydi), sol ólgen song Joshy nәsilderi handyqqa talasyp, әrbir kishkene handyqqa bólindi. Ulúgh Múhamedting shyn aty Temirhan edi.

Sol kezde Shiban nәsilinen Ábilqayyr han degen 1452 jyly Qazan hanyna da, Qyrymgha da qaramay, óz aldyna Joshy úlysynyng kýnshyghys jaghyn týgel biylep túrdy. Sonda qazaqtyng hany Áz Jәnibek han edi, Ábilqayyrgha qarap túrushy edi. Áz Jәnibekting shyn aty Ábusaghid edi. Toqaytemir nәsilinen Baraq han balasy edi. 1455 jyly Áz Jәnibek han nemere inisi Shahgerey hanmenen tamam qazaqty alyp, Ábilqayyrgha ókpelep, Shudaghy Shaghatay nәsilinen Esen Búghanyng balasy Toqluq Temirhangha qarady. Ábilqayyrgha ókpelegen sebebin bizding qazaq bylay aitady. Bizding osyndaghy arghyndardyng arghy atasy Dayyrqoja hannyng sýiikti qazysy eken, әdil aitqandyqtan Aqjol atanypty. Jәne Qaraqypshaq Qobylandy batyr da Ábilqayyrgha sýiikti eken. Ekeui ishinen jaulasyp jýrgende, bir kýni dalada Qobylandy batyr Dayyrqojany óltirip ketipti. Áz Jәnibek han bilip, Qobylandyny sharighat boyynsha qysas qylyp óltiruge súrapty. Ábilqayyr han bereyin dese, kóp qypshaq búzylatúghyn bolghan song bere almay, «ýsh kisining qúnyn alyp bitim qyl» degen son, Áz Jәnibek han ókpelep ketkeni, bizding qazaqta maqal bolyp jýrgen «Qara qypshaq Qobylandyda neng bar edi, qúlynym» degen sóz Dayyrqojanyng sýiegin ainalyp jýrip jylaghan әkesi Qydan tayshy degen kisining sózi, aty Qydan edi, tayshy degen ólenshi, aqyn degeni. Bizding qazaqtyng «arghyn atasy - Qotan aqyn» deytúghyny osy jәne búl sózge bir dәlel arghyn Janaq aqynnyng uaq Jarqyn biyge aitqan óleni. Jarqyn by «atanda aqyndyq bar ma edi?» degende, Janaq by aitypty:

«Alashta Arghyn agha tughan zerek,

Ózgeden ol kisining jóni bólek,

Arghynnyng týp atasy aqyn Qotan

Ólenge bizden ústa bolsa kerek».

Jogharghy Áz Jәnibek han qazaqty alyp auarda Noghay atanghan tuysqanymyzdyng jaqsylary qazaqtyng jaqsylarymenen kórisip amandasyp jylasypty, sony bizding qazaq dombyrashylary «Ormambet han ólgende, on san noghay býlingende, noghay-qazaq airylghandaghy jylau kýi» dep dombyramenen bir zarly kýy tartady. Búl Áz Jәnibek hangha erip, qazaq atanghan elding qazaq atanbay túryp bólingen arghyn, nayman, kerey, qanly, qypshaq, ýisindegi dulat degen syqyldy tuysqandary kóp. Jer jýzindegi týrik nәsildi júrttardyng kóbining ishinde bar jәne qazaq atanghan song da kóbi bólinip, noghay, bashqúrt, ózbek atanyp ketken. Múndaghy ýsh jýzding qazaghy atanyp jýrgen el sonan qalghan biraz ghana kisining nәsili.

Bizding qazaqtyng ýsh jýzge bólingenin qazaqtar bylaysha aitady: Áz Jәnibek qazaqty Qashqardaghy Shaghatay nәsiline qaratqan son, keshikpey sol kezde qazaqty hәm kóshpeli basqa elderdi Jýnis hannyng Ahmet degen balasy biylep, onyng aghasy Jәneke (shyn aty Mahmúd degen) Tashkentte ýlken han bolypty. Sonda Ahmethan qazaqtyng әskerge jaraulysyn ýshke bólip, úly jýz, orta jýz, kishi jýz dep qalmaqty shaba bergen son, qalmaqtar Ahmethandy Alashy qoyypty. Maghynasy «Jan alghysh» degeni, ony esitken song Ahmethan «qalmaq búl atty qoryqqan song qoydy, endi qalmaqty shapqanda «alashylap» shabyndar» degen son, qazaqtar «alashy» dep shauyp, sol qazaqqa úran bolypty. «Alash - alash bolghanda, Alashy han bolghanda, qalmaqqa ne qylmadyq» dep qazaqtyng maqtanatúghyny sol.

1499 jyly jogharghy Áz Jәnibek ókpelegen Ábilqayyrdyng nemeresi Shaybaq degen Ámir Temir nәsilinen Búhara, Samarqandty tartyp alyp, I508 jyly Maurenahardy alyp, Tashkentti almaq bolghanda, qazaqty biylegen Ahmet Alash penen aghasy Jәneke Mahmút Oratóbede Shaybaqpen soghysqanda, qazaqtar «Shynghys tiri kýnde de bizdi Joshy úlysyna berip edi, Shaghatay - bizding hanymyz emes, tәjik-sart - tuysqanymyz da emes, ózbek - óz agham, sart - sadagham» dep Shaybaq hangha qosyldy. Sol soghysta Shaybaq jenip, Mahmúd Jәneke menen Ahmet Alashty óltirgen son, ondaghy Shaghatay nәsiline qarap jýrgen qazaqpen jaqyn elder jәne qazaqqa qosyldy. Búl sózding anyqtyghy Ábilghazy Bahadur, Aristov ekeuining kitabynda da bar. Sol sebepten qazaqtyng auyz sózi ras shyqty. Ol uaqytta Áz Jәnibekting balasy Qasym han edi. Qol astyndaghy halqy bir millionday boldy.

«Qasym hannyng qasqa joly» degen qazaqtyng alghashqy bitim biyligin shygharghan osy han edi. Onyng balasy Syghay han bolyp, onyng balasy Tәuekel han boldy. 1598 jyly Syghay han Shaybany nәsilinen Tashkentti tartyp alyp, Týrkistangha ornyqty. Óitse de kóshpeli halyqtyng qalaly júrtty biylemegi qiyn boldy jәne bir jaghynan magholdan qysym kórip, qazaqtyng jerine kelgen qalmaqtar da tynyshtyq bermey, Syghay hannyng ornyna han bolghan Tәuekel han kezinde Shaybany nәsilderi Tashkentti qayta aldy. Olardyng hany Túrsyn Múhamed degen edi. Jogharghy Tәuekel hannyng ornyna balasy Esim han boldy. Qazaqtyng ensegey boyly Er Esim deytúghyn hany osy jәne jogharghy Qasym hannan qalghan qazaqtyng jolyn týzetip, «Esim hannyng eski joly» atandyrghan osy edi. Búl Esim han 1628 jyly Túrsyn Múhamed handy óltirip, Qataghan elin shapty. Búl sózding anyghy mynau:

«Shejire týrikti» jazghan Ábilghazy Bahadýr han tuysqandarymen handyqqa talasyp, Ýrgenishtegi ózbekter búzylyp, ýsh bólinip ketkende, «osy Esim han qolyna kelip túrdym» deydi. Sonda Esim han Túrsyn handy óltirip, Qataghandy shapty deydi. Jәrdem kóremin dep kelgen handardyng jayy bylay bolghan son, Esim hannan rúqsat alyp qayttym deydi. Búlay bolghanda bizding toghyzynshy atamyz Sarynyng qatyny - Túrsynhannyng qyzy Qonyrbiyke - sol 1628 jyly alyp kelingen bolatyn. Ony qazaqtar bylay aitushy edi: atamyz Sarymenen bir tuysqan inisi Áli degen bir sartta qyzmetker bolyp jýrgende, Esim han Qataghan elining hany Túrsyndy óltirip, Tashkentti qayta alypty degen habar kelipti. Múny estigen song Áli sarttyng jemge baylaghan eki atyna minip, elge qaray qashypty. Jolda kele jatyp, әkesining ólgeninen búryn seyilge shyghyp jýrgen Túrsynhannyng qyzdaryna jolyghyp, olargha syryn aitpay elge kelip, elden kisi alyp baryp, Aybiyke, Núrbiyke, Qonyrbiyke degen Túrsynhannyng qyzdaryn qansha nóker qyz hәm jasau-joldastarymenen alyp kelgen son, Álige kórip bastap barghan joldasyna Qonyrbiykeni barsha kiyim, shatyr, saymanymen bergen son, jasau kiyimderin ózi alyp, Qonyrbiykeni aghasy Sarygha beripti. Sol Qonyrbiykeden bizding segizinshi atamyz Kishik penen Mәmbetsopy tuypty. Esim hannan song balasy Jahanger boldy. Ony qazaq Salqam Jәngir deydi. Onan song onyng balasy әz Tәuke han boldy. «Esim hannyng eski joly» degen joldan kem qalghan bitim joldardy týzetken osy edi. «Kýltóbening basynda kýnde kenes» degen jol bitim sol edi. Búl әz Tәukening túsynda qazaqqa Qataghan da, qalmaq ta, ózbek-sart ta jau bolyp, Tashkentti alyp, qazaq onda kóp túra almay, 1652 jyly auyp, Amudariyasynyng jaghasyna parsynyng bergi shetine bardy. Búl әz Tәuke Salqam Jәngirding qalmaqtyng hanynyng qyzy qatynynan tughan balasy edi. Múnan basqa Ýrgenishtegi Ghayyp hannyng qyzynan tughan Ualibaqy degen balasy bar edi. Jәngirding ornyna әz Tәuke han bolghanda, handyqqa ókpelep Ualibaqy Ghayyp hangha ketip edi.

Áz Tәukening túsynda qazaq Amudariyada túrghanda búryn parsygha qarap túrghan Aqjar degen týrik nәsilinen bir Nadyr shah degen myqty kisi shyghyp, parsy júrtyn qaratyp alghanda, qazaq sonan qorqyp, qayta auyp Syrdariyagha kelipti. 1690 jyldardyng shamasynda әz Tәuke ólip, ornyna balasy Bolat han boldy. Ol kelgende qazaqtyng búrynghy ornyna qalmaq iyelenip qalghan eken. Sol taqyrypty janjal-tóbeles bolyp, aqyrynda 1723 jyly qazaq, qalmaq bolyp jiylyp soghysqanda, qalmaqtyng bastyghy Sevan Rabdan qazaqtyng kóbin qyryp, qalghanyn quyp jibergen. Sonda qazaqtar ash-jalanash, jayau shúbap bir kólding basyna kelip, kóldi ainala súlap jatypty. Sonda bir aqsaqal kisi aitypty: «Balalar, adam bastan keshken jaqsylyqty qanday úmytpasa, jamanshylyq kórgenin de sonday úmytpau kerek, bizding búl kórgen beynetimizding aty «Aqtaban shúbyryndy, alqakól súlama bolsyn», - deydi, maghynasy «tabanymyz agharghansha jayau jýrip, kóldi ainalyp jatqan kýn» degeni jәne sol jolda aitylghan qazaqtyng eski óleni mynau:

«Qarataudyng basynan kósh keledi,

Kóshken sayyn bir taylaq bos keledi.

Qaryndastan airylghan qiyn eken,

Qara kózden móldirep jas keledi.

Myna zaman qay zaman, qysqan zaman,

Basymyzdan baq-dәulet úshqan zaman.

Shúbyrghanda izinnen shang boraydy,

Qantardaghy qar jaughan qystan jaman.

Myna zaman qay zaman, baghy zaman

Bayaghyday bolar ma taghy zaman.

Qaryndas pen qara oryn qalghannan son,

Kózding jasyn kól qylyp aghyzamyn».

Auyp kóshkende Qara taudan kósh asqanda, enesin ertip alghan bir taylaq kóshti janap bozdaydy. Qaryndasyn, jaqynyn qalmaqtar óltirgen jylaular, ony joqtap ol da zarlaydy, kóshting aldy-artyn shalyp jýrgen batyrlar qarauylda otyryp ony kórip aitqan ólenderi edi.

Bizding Ánet babang degen kisining 97 jasynda jýre almay qalghan joly da osy. Bәkenmenen tuysqan Qalqamannyng Mәmbeteyding Mamyr degen qyzy turaly «oqqa bayladyn» dep Ánet babana ókpelep, Búhara tóniregine ketkeni de osy jolynyng az ghana aldy edi. Ánet babannyng bәibishesining bes balasy kóp Bolattar qalmaqtyng oghyna úshyp ólgeni de sol soghysta edi.

Osy Aqtaban shúbyryndy bolyp aughanda úly jýz Búhara, Tashkent manyna jaqyn qalyp, orta jýz Esil, Núra, Sarysugha bardy. Qypshaqtar onan ary Aral kóli menen Aq tenizge baryp, bashqúrttar menen kishi jýz alshyn onan kýnbatys hәm sol túsqa bardy. Sonda kishi jýzding hany әz Tәukening bir balasy Qart Ábilqayyr degen han edi. Orta jýzde Bolat hannyng bir balasy Sәmeke han edi. Úly jýzdegi ýlken han bәrining ýstinen qaraytúghyn Bolat hannyng Ábumúhamet degen balasy edi. Ony bizding qazaq Ábilmәmbet deydi. Aristov sózinde «sol aughanda úly jýzding qanly, dulat degen taptary qalmaqqa qarap qaldy» deydi. Qalmaqpenen kóbinese úrysqan bizding orta jýz edi. Qazaqtar ýsh bólinerde «kýnimiz tusa, tynyqqan song jiylyp, qalmaqtan ata qonysymyzdy alalyq» dep uaghdalasyp tarady. Qalmaqtyng osy zorlyghynan auyp ishkeri orysqa jaqyn barghandar 1731 jyldarda qalmaqtan qútylugha orysqa qaramaq boldy. Múnan keyin úly jýzdegi Ábumúhamet han tamam qazaqqa habar aityp jiylyp, qalmaqpen úryspaq boldy. Sol kezde ózimizding Abylay han jas bala kýninde úly jýzge kelgen kezi edi, onyng mәnisi mynau:

Jogharyda aitylghan Salqam Jәngirding bir balasy Ualibaqy handyqqa ókpelep, Ýrgenishtegi naghashysy Ghayyp hangha bardy dep edik, onyng balasy Abylay degen bek myqty bolyp, jekpe-jekke shyqqan batyrlardy óltire bergen son, Qanisher Abylay atandy. Onyng balasy Kórkem Uali, onyng balasy Ábilmansúr, bizding han Abylay degenimiz osy Ábilmansúr edi. Jogharyda ýsh atasy da Ghayyp han qolynda túryp, han bolmay ólgen. Múnyng túsynda Ghayyptyng nәsilinen handyq ketip, jýdeu tartqan son, Ábilmansúr jetim bala kýninde «qazaq - elim, Saryarqa - jerim» dep izdep, ýisin Tóle biyding qolyna keldi. Tóle by basynda týie baqtyryp, onan song jylqy baqtyryp, aqyrynda әr týrli minezderinen únap, bala qylyp kýtipti. «Kimsin?» dese, «bilmeymin» dep, «atyng kim?» dese, «siz qoyghan at atym bolsyn» degen son, shashy ósken kiyimi jyrtyq balany Sabalaq dep at qoyypty. Bir kýni «Ábilmәmbet han qazaqty jiyp, qalmaqpen úrysqaly jatyr» degendi estip kelip, Tóle biyden soghysqa barugha rúqsat súrapty. Tóle bi: «Balam, saghan soghystan jylqy jaqsy emes pe» dese, «jelkildegen tudan, jer qayysqan qoldan qalghansha jigit adamnyng ólgeni jaqsy» degen son, Tóle by rúqsat beripti. Barsa, qazaq pen qalmaq eki tóbege jiylyp, ortasynda qalmaqtyng Ghaldan Seren hanynyng kýieui - Hontajy degen әskerbasynyng balasy Sharysh degen batyr qazaqtan jekpe-jekke batyr súrap jýr eken. Ábilmansúr Ábilmәmbet hangha baryp, «taqsyr, bata berseniz, mynaghan men barayyn» degende, han bata bergen son, Sharyshqa qaray «Abylay! Abylay!» dep úran salyp baryp, Sharyshty óltirip, basyn kesip alyp, «jau qashty» dep aighay salghan son, qalmaqtar qashyp, bir mezgilde bir jerge kelip han shatyryn qúryp, Ábilmәmbet Ábilmansúrdy qasyna otyrghyzyp, «shyraghym, sen kimsin, «Abylaylap» shapqanyng qalay?» dese, «men Qanisher Abylaydyng nemeresi edim, soghysta joly bolghan atamnyng atyn úran qyldym» deydi. Sonda Ábilmәmbet han «qaraghym, bauyrym» dep qúshaqtap sýiipti de, halyqqa aitypty: «Bayaghy Ualibaqynyng nәsilinen jalghyz bir bala qaldy dep estip edim, búl sol eken, sizder únatsanyz, ýlken handyq osynyng orayy edi» dep, halyq únap, ýsh jýzden toqsan jaqsylar ertip baryp, ózderi qasiyetti kóretúghyn arghyn shaqshaq nәsilinen Jәnibek degen kisiden bata alyp, Ábilmansúrdy ýlken han qoyypty, Abylay atanghany «Abylaylap» shapqannan boldy. Abylaydyng han bolghany 1735 jyldyng manayy bolar.

Sonan song bizding orta jýzding jaqsylary «búryn ýlken handar úly jýzde bolushy edi, búl handy ózimiz saqtaymyz, qalmaqpen kóp úrysatúghyn da biz» dep Tóle biyge syy alyp baryp, Ábilmansúr-Abylay handy alyp kelipti.

1741 jyly Tashkenttegi qalmaqtyng hany Ghaldan Seren «qayda bolsa da Abylaydy tiri ústap alyp kel, Sharyshtyng ornyna óltiremin» dep, otyz myng әskermenen Jalby degen batyryn jiberipti, osy Shynghys penen Tarbaghatay tauynyng tau arasyndaghy joldarmenen jýrip qaraghandyqtan, sonday joldar Jalby jol atanghan. Jalby batyr izdep baryp, Úlytauda anda jýrgen uaq Ótegen batyrdy ústap alyp, Abylaydy súrasa aitpaghan son, qol-ayaghyn kisendep alyp jәne qarap, Abylaydy úiyqtap jatqan jerinde ústap alyp, ekeuin Ghaldangha alyp barypty. Ótegendi zyndangha salyp, Abylaydy esekke mingizip, qorghan kýzetkenderding qasyna qoyypty. Orta jýzding qazaghy «Abylaydy alyp ketti» dep kishi jýz hany Ábilqayyrgha barghan son, ol «Abylaydy qay jolmen bolsa da Ghaldannan bosatyp alyp ber» dep orystyng Nepluev yaky Nefeldeev degen jandaralyna aitypty. Ol Abylaydy súratyp Ghaldangha Miller degen mayordy jiberipti. Jәne qazaqtar «ózimiz de súraymyz» dep, ýsh jýzden ónkey jaqsylary da barypty. Ghaldan olargha jauap bermey, әldeneshe kýndey qonaq qylyp, bir kýni han ordasyna qazaqty da, orysty da jiyp, Abylay men Ótegendi alyp kelip, Ótegendi kisenimen bosaghagha tastap, Abylaydy aldyna alyp kelipti de:

- Men seni Sharysh syqyldy batyrdyng orayyna óltiremin, ne armanyng bar, - depti. Sonda Abylay:

- Taqsyr, mening ýsh armanym bar! Áueli men Sharyshty qazaq pen qalmaqtyng qan maydanynda óltirdim. Siz meni úiqyda ústap alyp óltirgeli otyrsyz, qazaq penen qalmaqtyng qan maydanynda ólsem armanym joq edi. Ekinshi, qazaq ornyqpay jýrgen el edi, bir jerge ornyqtyryp otyryqty ómirge kirgizip ólsem armansyz edim. Ýshinshi, tórt atadan beri jalghyz edim, osy kýnde ólip ketsem ne bala, ne bauyrym joq, dýniyege kelmegendey bolamyn ghoy, - degende, Ghaldan han tómen qarap otyrypty da qasyndaghy uәzirine:

- Mynanyng sózining bәri ras, әsirese songhy sózin qarashy, men de tórt atadan beri jalghyz edim, osy kýngi jalghyz balam Ámirsana ólip ketse, men de túqymsyz ketkenim-daghy, - dep qalmaq tilimenen aitqan eken, Abylay han:

- Aldiyar! - dep, qol qusyryp túra kelipti. Ghaldan han Abylaygha:

- Sen nege aldiyar dedin? Men seni ólimnen bosattym ba? - dese:

- Taqsyr, jalghyz balanyzgha úqsatqanynyz - bosatqanynyz ghoy, men qalmaqsha tildi bilemin,- depti.

Ghaldan han Abylaydyng sózine razy bolyp, Ámirsana ekeuin dos qylyp, qazaqqa, orystargha da qansha syy berip, Abylaygha «kýndebau» dep, bir óz nәsilinen jetim qyz beripti. «Kýndebau» degeni - ýzilmes dostyq degeni. Sol qyzdyng bir kishkene inisi apasynan qalmay jylaghan son, ony da Abylaygha berip, «óz bauyrynday kór» dep tapsyrghan eken. Abylay onyng atyn Mahmút qoyypty. Bizding qazaq Mәmet deydi. Onyng balasy Bólishke, Bólishkening balasy osy kýngi Mәmbetay, Motysh ishindegi Shynghyshan, Semeyhan tóreler.

Ghaldan han Abylaydy bosatqany 1743 jyly edi. Sonda Abylaydan Ghaldan han ýsh sóz súrapty. Biri:

- Elinde qoy kóp bola ma? - depti. Abylay:

- Kóp, - dese:

- «Qoyshy - ótirikshi, qoy - úry» degen sóz bar edi. Elinning úsaq janjaly basylmas, - depti.

Ekinshi sózi:

- Elinde siyr, jylqy kóp pe, - depti. Abylay:

- Kóp, - dese:

- Endeshe, eling enbeksiz sýt pen qymyz iship, et jep, balalary aqymaq tuady desenshi, - depti.

Ýshinshi:

- Eling egin sala ma? - dese:

- Salmaydy, - depti.

- Olay bolsa, jer emshegin embegen el әlde bolsa neshe audarylyp qozghalyp, juyrda ornyqpas, - depti.

1754 jyly Ghaldan han ólgen song qalmaqtar óz ishinen býlinip, qytaylar qalmaqty shauyp byt-shyt qyldy, qalmaqtyng búl býlingenin Aristov kitabynda «tiybet penen mangholdyng alalyghynan boldy» dep jazady. Bizding qazaq onan góri bir týrli sóz aitady. Ol mynau: Ghaldan hannyng qatyny Ámirsananyng sheshesi qytaydyng Ejen hannyng qyzy eken, ony alarda Ghaldan ózi barmay, birtalay syimenen jaqsy kisilerin jiberipti, Ejen qysty kýni úzatqan eken. Jolda qys jaman bolyp, neshe kýndey boran soghyp, әbden óler bolyp, adasyp jýrgende Alatauda qansha batyrlarymenen jol tosyp batyrlyq qylyp jatqan úly jýzding Tólekey degen batyryna jolyghypty, Tólekey olardy eki-ýsh kýn qonaq qylyp, «eline bar» dese, qystyng jamandyghynan kete almay, Tólekeyge jalynyp, qystay túryp, jaz shyqqanda ketken eken. Sonda qyz Tólekeyden buaz bolyp, baryp Ámirsanany tapty degen ósek bolghan eken. Ghaldan han ólgen song ózge aghayynnyng balalary sol sózdi syltau qylyp, «Ámirsana - qazaqtyng balasy» dep han qoymay, qalmaqtyng kóbi ózgelerine bolysyp han qoyghan son, Ámirsana naghashysy Ejen hangha barypty. Ejen han búl jaqtaghy shetki qytaydyng bastyqtaryna «qalmaqty Ámirsanagha qaratyp ber» dese, qytay kelip qalmaqty shauyp byt-shyt qylyp, tozdyryp jibergen son, Ámirsana «elimdi tozdyr degenim» joq dep, qytaydyng әskerimenen jaulasyp, qashyp Abylaygha kelipti. Abylay «qytay kelip qala ma» dep, jer shala ýsh myng kisisimenen barsa, osy Ayagóz ózeninde qytaydyng sansyz kóp әskerine jolyghypty.

- Naghylyp jýrsin? - dese:

- Ámirsana sende, sony bermesen, qazaqty shabamyz, - degen son, ne qylaryn bilmey, Ámirsanany ýsh kýnge sheyin tauyp bermek bolyp, qaytyp kelip, «qytay әskeri joq» dese, Ámirsana Abylaygha:

- Sen Qytaygha jolyqtyn, biraq meni bererindi, qazaqty shapqyzaryndy bilmey otyrsyng ghoy, meni qytaygha ber, biraq eki sóz aitayyn, әueli meni «aldym» dep hat bersin, soghan toqsan jaqsy kisisining barmaghyn siyalap, mór ornyna basqyzyp al, mórden tanar, qol syzyghynan tana almas, ekinshi, men de han balasymyn ghoy jәne Ejenning jiyenimin ghoy, «óz aldyna alyp barghansha baylamay, kýzetip bos alyp bar» dep tilek qyl, - deydi.

Abylay han Ámirsananyng aitqanyn qyldy da, Qytaygha berdi. Bylay shyqqan song ýsh kýnge jetpey, Ámirsana bir túman týni qashyp ketip jәne Abylaygha kelgen son, Abylay ústap túra almay orystyng Ekaterina Vtoroy degen qatyn patshasyna jiberdi. Qytaylar qayta kelip súrasa, Abylay «ózderine bergenmin» degen song qaytyp ketipti. Orys patshasy Ámirsanagha «qalghan qalmaqtaryn qaratyp ber» dep kóp әsker qosyp jibergende, jolda Ámirsanagha sheshek shyghyp ólgen son, orys әskeri qaytyp ketipti.

Jogharyda aitylghan 1723 jyly qalmaqtan jenilip «Aqtaban shúbyryndy» kórip, orta jýz Esil, Núra, Sarysugha barghanda, bizding tobyqty Orynbordyng bergi jaghynda Ordyng qara aghashyna barghan, «onan da ary barghan kishi jýz qazaghy orysqa qaramaq bolypty» degen son, sonan qorqyp tobyqty kóship, Yrghyz, Torghay ózenderine kelgen, sonda bizding tórtinshi atamyz Yrghyzbay menen inisi Torghay tuyp, attaryn sol ózen atymenen qoyypty. Onan jәne beri qaray kóship, Mamay batyr bastap osy Kóken orda, Doghalang taularynyng ortasyna kelipti. Sol kezde «orta jýz de orysqa qaramaq boldy» degende Dadan tobyqty Qaramende biyding bizding Kengirbay biyge sәlem aitqan óleni mynau:

«Basynda Syrdan shyghyp Orgha keldik,

Taban tiyip jýre almay zorgha keldik.

Qol aldynan qúruly talqy degen,

Búl jaqqa baqqa kelmey, sorgha keldik.

Sәlem de Kengirbaygha, kel, ketelik,

Myqty sabaz atandy tórletelik.

Músylmannyng júrtyna manday qoyyp,

Aty jaqsy dariyadan ary ótelik.

Bizding tobyqty múnda kelgen kezde búryn kelip, qalmaqty qughan nayman mataylar Shynghys bókterinde eken. Uaqtar Ertis jaghasynda eken. Tobyqtyny azyp-tozyp kelgen el dep mataylar malyna zorlyq qyla bergen son, tobyqty mataymenen janjaldasyp, «búrynghy arghynnyng ata qonysy Shynghysty ózimiz alamyz» dep mataydy quyp, Shynghysqa ornyqty. Búlar mataymen әure bolyp jatqanda, uaqtar Kókenge kelip qonghan son, Kengirbay by kisi jiyp baryp uaqty quyp jiberip, osy kýngi «Kengirbaydyng tas ýigeni» degen jerge baryp qonypty. Uaqtar Kókennen tobyqtyny shyghara almaghan son, ózderimenen kórshi qazaq-orystan kisi jiyp alyp kelip, Kengirbaydyng auylyn shappaq bolghan son, Kengirbay biy:

- Men arghynnyng jaqsylaryna habar jiberdim. Arghyn menen uaq ortasyna bólik salyp bitelik, - dep toqtatyp qoyyp, týn bolghanda tóbe basyna kisi syqyldy qylyp kóp jerge tas ýiip, ózi týnde kóship ketipti. Erteng uaqtar qarasa tóbening basy tolghan kisi bolghan son, «bizdi aldap jasaqqa kisi jighan eken» dep, sholghynshy jiberip, bәri tas ekenin bilip qaytypty. Sóitip tobyqty Shynghys tauyna ie bolghan.

Bizding qazaqtyng eski sózinshe: búl Shynghys tauynyng Shynghys atanghany - bayaghyda Shynghys han tamam maghol-tatardy alyp ýlken han bolghanda, osy Shynghys tauynda qol astyndaghy elderding tapbasy bekteri kelip, myna Qarauyl ózenining kýnshyghys jaghyndaghy Han biyigining basyna aq kiygizge salyp han kóterip Shynghysty alyp shyqqan, sonda úly jýz qazaghynan ýisin Mayqy by barghan eken. «Týgel sózding týbi - bir, týp atasy - Mayqy bi» dep maqal bolghan kisi. Jәne Orta jýzden Qonyrat Sengele by barghan: Sonda Shynghys han bekterine úran, qús, aghash, tanba beripti. Úly jýz Mayqy biyge «tanbang - sýrgi, yaghny malatemir bolsyn, qúsyng - býrkit bolsyn, aghashyng - qaraaghash bolsyn, úranyng - salauat bolsyn» depti. Orta jýz Sengele biyge «úranyng - qonyrat, qúsyng - súnqar, aghashyng - alma, tanbang - ay bolsyn» deydi. Shynghys hannyng shyn aty Temujin edi, sol ýlken han bolghanda Shynghys qoydy. Maghynasy - bek myqty, zor degen sóz. Búl taudyng aty Shynghys atanghany sol. Ana biyikting Han biyigi atanyp, osy biz qystap otyrghan ózenning Han ózeni atanghany - bәri de sol Shynghys han atymenen. Ábilghazy han sózinshe, búl taudyng búrynghy aty Nayman kýre bolsa kerek.

Jogharyda aitylghan qalmaq býlinip, handyghy joghalghan son, búrynghy qalmaqtan qashyp ketken qara qyrghyzdardyng kóbi qayta ýlken Alataudaghy ornyna keldi. Úly jýz qazaghy kýnbatys Alataudan Qaratal ózenine sheyin óz ornyn aldy, orta jýzden kerey menen nayman Tarbaghataygha kelip, aqyrynda qytay jerine de kirip, naymannyng sheti Ebinor basyna sheyin baryp, kerey Qara Ertiske bardy.

1757 jyly Abylay han menen Ábilmәmbetting balasy Ábilpeyiz han Pekin qalasyndaghy qytaydyng hanyna baryp, qytaygha qarap túrmaq bolyp, Van atanyp keldi. Maghynasy - oryssha «vassalinyy knyazi», qazaqsha «ishin ózi biylep, syrtynan qytaygha esep bolmaq», qytaygha jýz jylqydan bir jylqy, myng qoydan bir qoy berse, qalmaqqa qaraghan jerding bәrin de iyelenip qystap kóship jýrmek boldy.

1765 jyly orys patshasymenen yntymaqtasyp, Ertisting ber jaghynda on shaqyrym jerden bólik qylyp, onan ary ótip barghan qazaqtan jer haqyna orysqa mal tólemek boldy.

1766 jyly Abylay han menen Ábilpeyiz han úly jýzge bolysyp, Tashkentte qoyghan Qoqan hanynyng begin qughaly barghan. Basynda soghysyp, aqyrynda Tashkentti bosatyp alghan toyda Abylay hangha erip barghan bizding tórtinshi atamyz Yrghyzbay paluangha týsip, ataqty Qonyrauly paluandy jyghyp, paluan bәigesine tikken kóp astyqty alyp, barghan әsker azyq qylypty.

1780 jyly Jýnis qoja degen úly jýzdi jenip, Tashkentti aldy. Jýnis qoja ólgen son, 1810 jyly Tashkentte Qoqan hanyna qarady. Sóitip Abylay han «orys patshasyna sýienip qazaqty otyryqty el qylamyn» dep jýrgende, arghyn Bekbolat by bolymsyz nәrseden Abylay handy ókpeletken son, Abylay han úly jýzge ketipti. Onyng sebebi mynau:

Bir toyda qazaqtyng bir qadirli bayynyng jalghyz balasy Abylay hannyng nemeresin han balasy ekenin bilmey qamshymen úrsa, basynan tymaghy týskende, han balasy kiyetúghyn belgili oqaly taqiyasy kóringen son, Bekbolat by «shyraghym, kesh» dep, Abylaygha bildirmey qoyypty. Artynan Abylay han estip:

- Sol úrghan baybatshany bersin, handa qadir bolmasa, qarada úyat qalmaydy, - dep Bekbolatqa kisi jiberipti. Bekbolat óz balasy Tilenshini hangha jiberip:

- Ne meni alsyn, ne súraghan jigitti alsyn, - dese, Abylay han:

- Búl Bekbolattyng meni qazaqtyng bir balasy qúrly kórmegeni ghoy, - dese, Tilenshi Abylaygha:

- Týiening ózi týie, qúmalaghy da týie bola ma, - dep qarsy sóz aitqan son:

- Mynanyng meni týiege úqsatyp, balamdy qúmalaq degenin! - dep, Tilenshini ústap alyp úly jýzge qaray kóshipti. Artynan Bekbolat barghanda, Abylay han:

- Nege keldin? - dese:

- Balamdy ber, balama keldim, - degen son, Abylay han:

- Bekbolat, sen meni izdep keldi ghoy desem, hannyng qadiri menen qazaqtyng eldigin joghaltayyn degen ekensin, balandy al da ket, - dep úly jýzge ketip, sonda óldi. Abylaydyng dәl qay jyly ketkenin bile almadym, olay da bolsa, qisyny 1788 jylynyng orayy bolar.

Abylay han ketken song orta jýzge qyryq san Baraq han degen bolsa kerek, onyng balasy Bókey han bolghan, búl kishi jýzdegi Bókey han emes. Sol Bókeyge orystyng Aleksandr Pavlovich degen patsha túsynda әsker basy Glazunov degen kisi 1811 jyly hat jazghany bar, orta jýzding han atanghanynyng eng sony - Túrsyn Shynghysúly, Bókey nemeresi, Qarqaralyny biylegen. Sodan song han degen birjolata qalyp, qazaqtan agha súltan saylanghany (búl Túrsyn hannan búryn) 1822 jyly edi.

Qazaqtyng eng әueli orys zakonyna qaray bastaghany sol. Onan keyin 1824 jylda qyrda okrug ashylyp, basynda bes jylgha sheyin alymnan azat bolyp, onan song jýz maldan bir mal alym berdi. Aqyrynda 1868 jyly jana zakon shyqqan son, qazaq birjolata orys zakonyna qarady.

Bizding qazaq - basynan kóshpeli bolyp, at ýstinde jýrgen halyq. «Qala bolghansha - mola bol», «aryq attaghan ashtan óledi» dep, otyryqty ómirdi jamandap, «er azyghy - elde, erikkende - qolda» dep barymtashylyqty maqtap, túraqsyz qazaqtyqpen kýn keshken júrtpyz...