QR Ádilet Ministri

B.M.Imashev myrzagha

Ashyq hat

Qúrmetti Berik Mәjiytúly myrza!

QR Ádilet Ministri

B.M.Imashev myrzagha

Ashyq hat

Qúrmetti Berik Mәjiytúly myrza!

Sizding ministrlik Qazaqstandaghy adamdardy sәikestendiretin (iydentifikasiyalaytyn) birden bir memlekettik organ bolghandyqtan, qazaqtardyng aty-jónining rәsimdeluine lingvistikalyq jaghynan bolmasa da ruhany birden bir jauapty bolyp tabylady. Áriyne, Sizding ministrlik mindetine qazaqtardyng aty-jónderin dúrys jazu kirmese de, búl memleket eng әueli «qazaq» deytin últtyng bolghandyghynan qúrylghan el ekenin eskeru barynsha moralidyq-normativtik qúqyq boluy kerek edi. Alayda, Siz әlemdegi eki jýzge tarta memleketi bar etnostyng birine jatatyn qazaq últynyng býgingi asa kýrdeli jaghdaydaghy oniym mәselesinen beymәlim bolsanyz da, qazaqtekti adam retinde Sizdi búl jaghday alandatuy tiyis. Shyndyghynda, búl mәsele qazaq ortasynda әbden jauyr bolghan jayt. Eger Siz búl mәseleden habardar bolsanyz, onda keybir qazaqsha esimning nemese tekting keminde jiyrma týrli búrmalanyp, orys tilindegi tólqújattargha týsip, qor bolyp otyrghanyna nazar audarghan bolar ediniz, til mamandarynyng dauysy qúlaghynyzgha jetken bolar edi. Mәsele - Sizding ministrlik pen Mәdengiyet jәne aqparat ministrligining birigip sheshui tiyisti qordalanghan jayt. Ókinishke oray, 20 jyl búryn óz memleketin qúrghan qazaqtar óz esimderin jazu ýshin ógeytildi deldal etip kele jatqany ministr Imashevty ghana emes, qazaq Berik myrzany da oilandyruy kerek.

Áriyne, әrbir balanyn, azamattyng aty-jóninde Sizding ministr retinde sharuanyz bolmauy mýmkin jәne ol әrkimning jeke qúqyghy da, sharuasy da. Alayda, ózining tәuelsiz elinde ómir sýrip, aty-jónin ana tilinde rәsimdey almay otyrghan qazaq degen halyqtyng barynan habardar bolu - Sizding azamattyq paryzynyz ghana emes, memleketke mәiek bolyp otyrghan qazaq últynyng aldyndaghy mindetiniz bolar edi.

Siz basqaryp otyrghan ministrlikting býgingi qyzmet dәstýri boyynsha, Qazaqstan azamattary ózderi jalynyp-jalpayyp bolmasa talap etpeyinshe, memlekettik tildegi kuәlik pen tólqújat alu mýmkin emes, esesine Reseyding memlekettik tilindegi jәne orys dәstýrine negizdelgen aty-jóndi arqalau qazaqtardyng zandalghan sybaghasy ispetti. Sonda memlekettik tilde qújatyn rәsimdey almaytyn adam ózin qay elding azamaty sezinui kerek dep oilaysyz? Al, Siz azamattaryn ógey dәstýrmen rәsimdeytin organ basshysy bola túryp, ózinizdi qay elding ministri sezinesiz?

Sizding oiynyzsha, orys ýlgisindegi aty-jónnen ajyramau - qazaqtyng mandayyna jazylghan zang ba, әlde kýnәharlyq belgisi me? Álde odan ajyrau ýshin arnayy qaghaz ben әdeyi ótinish jazu prosedurasy qasiyetti shara ma? Tәuelsizdigine jiyrma jyl tolghan últtyng qúldyq belgisindey «ov» pen «ichten» ajyrau sonshalyqty qauipti me? Normativtik-qúqyqtyq jaghday kótermese, Sizding ministrlik nege bastama jasap, óz mindetin atqarmaydy? Eldegi azamattardyng seksen payyzy týrkitekti jandar bola túryp, slavyantekti onimmen rәsimdelu qanday yrym, qanday akt? Bir elding azamattary ala-qúla tilde nege rәsimdeledi? 2006 jyly mәjilis deputaty Múhtar Shahanov bastaghan deputattardyng súranysy boyynsha memlekettik tilding mәrtebesin qaraghan Konstitusiyalyq kenesting týsindirmesine qaraghanda, eldegi barlyq is jýrgizimning memlekettik tilde jýrui mindetti eken, al basqa etnos tilderi resmy týrde qosymsha qoldanyluy yqtimal. Endeshe әr azamattyng jeke kuәligining memlekettik tilde toltyryluy nege jýzege aspay otyr? Memlekettik tilding qúzyryn nege keybir resmy tilder atqaryp ketip otyr?

Ministr myrza!

Atalmysh mәsele, atýsti qaraytynday úsaq-týiek nәrse emes, tipti, zannan tys ta jayt emes! Qazaqstandyq kuәlik pen tólqújatta barlyq azamattardyng aty-jónderi әueli memlekettik tilde rәsimdelip, qosymsha orys jәne aghylshyn tilderinde transkripsiyalanuy mýmkin! Eldegi barlyq aktler eng әueli memlekettik tilde rәsimdelui tiyis ekendigin jaqsy bilesiz, biraq búl jayt boyynsha qordalanghan mәseleni qarastyrmau - memlekettik mýddeni ayaqasty etu emes pe?! Qazaq atynan ministr bolyp otyrghan Sizge eshqanday qatysy joq pa? Sizding ministrlik nege qoghamdyq elita men til mamandaryn qatystyryp, mәseleni qolgha almaydy?

Qoya bersek, saual kóp. Biraq qazaq degen súrausyz halyq ta joq ekenin Siz de eskeruiniz kerek.

«EL» alqasy

«Abay-aqparat»