Býgin taghy Qazaqstannyng Bilim jәne ghylym ministrligi hәm ministr Ashat Aymaghambetov jayly sóz etpekpiz. Ras, búghan deyin Bilim jәne ghylym ministrligining qyzmetin tili jetkenning bәri synaytyn. Ministr auysqan sayyn jasalatyn jóndi-jónsiz reformalar bilim salasyn bylyqqa әbden batyrghan. Atalghan ministrlikti songhy jyldary basqarghan Baqytjan Júmaghúlov, Aslan Sәrinjipov, Erlan Saghadiyev syndy «reformatorlardyn» ne býldirgenin el-júrt әli úmyta qoyghan joq.  

Biraq qazirgi ministr Ashat Aymaghambetovke degen halyqtyng pikiri mýlde bólek. Kópshilik qauym, әsirese múghalimder ministr Aymaghambetovtyng júmysyn joghary baghalaydy. Shyntuaytyna kelgende, Ol osy bir-eki jylda búrynghy ministrler 28 jylda istey almaghan iygi sharualardy tyndyrghan sekildi. Áytpese, búghan deyin esh ministr estimegen maqtau men qoldau Aymaghambetovke arnalmas edi ghoy. Aymaghambetov búl maqtaulardy eshkimnen súrap almaghany da sózsiz. Júmysy halyqtyng kónilinen shyqty, halyq әdil baghasyn berdi.

Alayda songhy uaqytta ministr Ashat Aymaghambetovke qarsy orys baspasózi (reseylik BAQ) tarapynan dýrkin-dýrkin aqparattyq shabuyl jasalyp jatqanyn bayqap jýrmiz. Synar-egiz, birsaryndy materialdar songhy 1-2 aidyng kóleminde әleumettik jelilerde әlsin-әlsin jyltyndap shyghyp, júrt talqysyn tudyryp jatqany ras.

Sonyng biri «lenta.ru» deytin reseylik sayttyng myna bir maqalasy: «Neavisti k yazyku vedet k mrakobesii». Nikita Mendkovich deytin jazghyshbekting shúbyrtpa sóz, shimay-shatpaghyn týgel qazaqshagha qotarmaq oiymyz joq. «Tilge degen óshpendilik qaranghylyqqa әkep soqtyrady» degen taqyrybynyng ózi materialynyng týgel mazmúnyn ashyp aityp túr.

«Qazaqstanda kezekti ret orys tili men kirilisagha qarsy shabuyl bastaldy. Biylik endi birneshe jyldan song eldegi barlyq oqushylar tek qazaq tilinde bilim alatyn aitty. Sonymen qosa, mektepterdi kirilisadan latyngha kóshiru júmystary da bastaldy. Túrghyndarynyng kópshiligi kýndelikti túrmysta orys tilin qoldanatyn Qazaqstanda búl janalyqtan qauiptenude. Ásirese, kórshiles memleketterdegi til sayasatyna qarama-qayshy keletin Qazaqstan biyligining búl sheshimi týsiniksiz. Ózbekstanda balabaqshalardy orys tilinde oqytu bastaldy. Mektepterge reseylik múghalimderdi aldyrtuda. Orys tildi oqytushylar úzaq jyldan beri Tәjikstannyng bilim beru mekemelerinde júmys istep jatyr. Al Qyrghyzstan biyligi Reseyden óz elinde orys tildi mektep-internettar jelisin ashudy súrap otyr. Biraq, Qazaqstan birneshe jyldan beri búghan qarsy baghytta. Nege Qazaqstan biyligi orys tilimen qosh aitysugha qúmar», - dep jazypty.

Ári qaray ministr Ashat Aymaghambetovtyng sózin mysal etedi: «Dlya nas eto odna iz pervostepennyh zadach — sdelati tak, chtoby obuchenie na gosudarstvennom yazyke bylo dominiruishiym... V etom ne doljno byti nikakih diskussiy, potomu chto eto gosudarstvennyy yazyk y ochevidno, chto na gosudarstvennom yazyke doljny obuchatisya grajdane nashey strany», — zayavil ministr obrazovaniya Ashat Aymagambetov», - deydi.

Rasynda QR Bilim jәne ghylym ministri Ashat Aymaghambetov ne dep edi? Qaranyz: 4 nauryz 2021 jyl. «Balalardy qazaq mektepterine beru kerek», degen ministr Aymaghambetov: múny mәjbýrleu arqyly emes, yntalandyru arqyly jýzege asyru kerektigin aitqan. Sózbe-sóz:

«Búl ýshin bizde mektepter jetkilikti me? IYә, jetkilikti! Qajetti dengeyde oqu qúraldarymen, oqulyqtarmen qamtamasyz ete alamyz ba? IYә, qamtamasyz ete alamyz! Qazaq tilinde bilim beretin pedagogter jetkilikti me? IYә, jetkilikti! Býginde balalardyng memlekettik tilde bilim aluyna jaghday jasalghan. Biz ýshin búl birinshi kezektegi mindetterding biri - memlekettik tilde oqytudy basym etu. Múnda eshqanday arandatushylyq joq. Múnda eshqanday pikirtalas bolmauy kerek, óitkeni ol memlekettik til. Sondyqtan bizding elimizding azamattary memlekettik tilde oqytyluy kerek», - degen edi.

Jә, әri qaray kettik...  Ári qaray, ministr Ashat Aymaghambetovting búl qadamy «ózine qatysty sybaylas jemqorlyqqa qatysty daudyng izin jasyru ýshin jasap jatqan әreketi» dep jazady. «Ministrdi aiyptaghan QR BjGhM-nyng memsatyp alu departamentining basshysy Anar Qayyrbekovany júmystan shygharghanymen, budjetting 16 mln dollaryn qoldy qylu faktisi el esinen úmytyla qoymaghan son, eldegi bilim salasyn orys tilinen tazartu turaly bastama ministr ýshin óz kreslosyn saqtap qaludyng joly dep tandaldy», - deydi. Jәne: «Búghan mýmkindigi bar. Sebebi Qazaqstannyng sayasy elitasynda antiyreseylik jәne rusofobtyq ústanymdaghy últshyl-liyberaldar kóp», - dep Petr Svoikting pikirin mysal etedi.

Ári qaray birneshe «statistika» jazady:

«Fonda Eberta», saualnamasy Qazaqstannyng qazaq tildi emes ekenin әshkereledi. El túrghyndarynyng 39 payyzy ghana qazaqsha sóileydi. Al soltýstik aimaqtarda 8-10 payyzy ghana. Al orys tilinde elding 51 payyzy erkin sóileydi», - deydi.

«Mektepterding 70 payyzy qazaq tildi bolghanymen, ÚBT-ny qazaq tilinde 51 payyz týlek qana tapsyrghan», - deydi.

«Últtyq kitaphana statistikasy boyynsha, saqtauly túrghan kitaptardyng 35 payyzy, gazetterding 42 payyzy, jurnaldardyng 20 ghana qazaq tilinde. Qazaqstandaghy orys tildi әdebiyetting ýlesi 90 payyz», - deydi.

«Britandyq «Kantor TNS» deregi boyynsha, Qazaqstan halqynyng 54 payyzy reseylik tele baghdarlamalardy kóredi», - deydi.

Jalpy mazmúny osy. «lenta.ru-dyn» búl materialyn orys tildi hәm reseylik BAQ jerden jeti qoyan tapqanday, jarysa jariyalap jatyr. Erterekte (nauryzdyng sonynda) jariyalanghan maqala әlige deyin әleumettik jelilerde taralyp, talqy boluda. Qaranyz:

Aytpaqshy, reseylik TASS agenttigi әlgi arandatushy materialdan son, Qazaqstannyng Bilim ministrligine súrau salyp, orys mektepterin jabudyng jay-japsaryn súrapty. Sóitsek, bizdikiler: «Qazir elimizde 6 957 mektep bar. Onyng 3 733-i memlekettik mektepter (53,6 payyz), 1 160-y orys tildi mektepter (16,6 payyz) jәne 2 047-si aralas mektepter (29,4 payyz). Dey túrghanmen, eldegi barlyq mektepti tek qazaq tilinde bilim beruge kóshiru turaly jospar joq», - depti.

Taqyrypqa túzdyq:

Ras, Ashat Aymaghambetovti tegis maqtap, «úpay jinau» oiymyzda joq. Ol tizginin ústaghan Bilim ministrligining jalpy júmysyna qatysty aitylar syn joq emes. Alayda, el ishilik hәm sheteldik BAQ tarapynan «Qazaqstan orys mektepterin týgel jauyp, elaralyq dau tudyrmaq» degen auandaghy arandatushylyq materialdardyng әlsin-әlsin әleujelige jariyalanyp jatqany kýdik tudyratyny jasyryn emes. Búl turaly býgin belgili sayasatker Múrat Ábenov: «Reseylik BAQ-tyng QR BjGhM-gha aqparattyq shabuyl jasauynyng sebebi ne?», - dep jazypty.

Múrat Ábenov:

- Ýlken janjaldardyng taqyryby birneshe kýnde úmytylady. Al kishkene aqparatyq shabuyldar jii kezdese beredi. Olar ýshin shekara degen joq.

Bilim jýiesine qatysty syn – el ishinde qalypty jaghday. Otandyq jurnalister men blogerlerding syny. Tipti, olardyng keybirine men de qosylamyn. Ásirese, elektrondy bilim beru, týsiniksiz «Kýndelik» jýiesi men oqulyqtar sapasy t.b. Búl mәselelerdi songhy jyldary men de qozghap kelemin.

Alayda, meni alandatatyny – iri Reseylik BAQ-tyng Qazaqstannyng Bilim ministrligi men ministr Ashat Aymaghambetovke qarsy aqparattyq shabuyly. Bir mezette әrtýrli alandarda kóterilip jatyr. Mәtinderi birdey.

Olar múny qaydan aldy? Búl qanshylyqty shyndyq?

Memlekettik tilde bilim beru jýiesine kóshudi elimizding basym kópshiligi qoldaydy. Keybireuleri jyldam, tolyq nemese shartsyz kóshu turaly pikir aituy múmkin. Biraq, búl salany jaqsy biletinder qogham men bilim jýiesi búghan әli dayyn emes ekenin jaqsy týsinedi.

Preziydent tapsyrmasy dengeyinde, bizding oqu baghdarlamamyz 10 jylgha alda. Al bizding Zanymyzda múnday alghysharttar joq. Shyn mәninde jaghday qalay?

Qazir elimizde 6957 memlekettik mektep bolsa, sonyng 3733-i tek qazaq tilinde bilim beredi (53,6 payyz). 1160 mektep orys tilinde bilim berude (16,6 payyz). 2047 mektep qazaq jәne orys tilderinde oqytuda (29,4 payyz). Dese de, eldegi barlyq mektepterdi tek qazaq tilinde bilim beruge kóshiru turaly jospar joq.

Orys tili oqu qúraly retinde 1-11 synyptarda barlyq mektepterde oqytylady. Sonyng ishinde, tek memlekettik tilde bilim beretin mekemelerde de.

«Lenta.ru» maqalasynda: «ÚBT-ny týlekterding 51 payyzy ghana qazaq tilinde tapsyrady», - deydi. Búl shyndyqqa janaspaydy. ÚBT-ny qazaq tilinde 75,1 payyz týlek tapsyrghan. Al orys tilinde 24,8 payyz. Aghylshyn tilinde 0,1 payyz týlek ÚBT tapsyrdy.

Qazaqstanda tek orys tilin ghana damytu kózdelmegen, sonday-aq, ózge de etnostardyng tiline mәn beriledi. Onyng dәleli elimizdegi úighyr, tәjik, ózbek mektepteri.

Osylardy eskere otyryp, «eldegi orys mektepterin týgel jabady degen sóz» esh dәlelsiz ekenin, al maqaladaghy faktilerding shyndyqqa janaspaytynyn aitugha bolady. Búl aqparattyq shabluyldyng basy ekenin bildiredi.

Al búl kimge kerek? Birneshe núsqa bar.

Birinshiden, oigha keletini «Kýndelik» deytin elektrondy kýndelik. Mine, dәl osynyng artynda Reseylik biznes túr. 2019 jyly men Preziydentting atyna qayrylu jasap, Reseylik bilim jýiesindegi «dnevniyk.ru-dy» Qazaqstanda monopolizasiyalaugha jol bermeu kerektigin aittym. Al 2020 jyldyng sәuirinde sifrlyq bilim beru jýiesinde jeke dara boludyng merzimi ayaqtaldy. Elektrondyq kýndelik elektrondyq bilim beruge shamasy jetpedi. Sóitip, búl salada maksimaldy liyberalizasiyalau boldy. 9 onlayn platforma resmy rúqsat etildi. Mýmkin, osy jaghday olargha únamay qalghan shyghar. Alayda, men bәsekege qabiletti jýiening jasalghanyn aitar edim. Salystyrsyn, damytsyn ózderin.

Ekinshiden, «ókpeli» Reseylik JOO. Olardy talantty mektep oqushylaryn jasyryn iriktep alugha birshama tyiym salyndy. 2020 jyly barlyq aqyly olimpiadalargha tyiym salyndy. Búl esh qadaghalausyz ótkizilip kelgen olimpiadalar – shyn mәninde jasyryn irikteuler edi. Eng talanttylaryna Reseylik JOO-largha joldamalar beriletin. Búl bizding otandyq JOO-lar ýshin ýlken soqqy edi. Ásirese shekara manyndaghy aimaqtargha soqqy boldy. Endi qazir barlyghyna teng jaghday jasalghan. Eshqanday aldyn ala test, olimpiada men irikteulerge rúqsat joq. Mektep bitirgen son, oqushy ózi tandaydy.

Ýshinshiden, otandyq JOO-lar. Onda da diplom satyp kelgen JOO-lar. Preziydentting ózi ÚQSK otyrysynda búl jayynda aitty. Aldynghy «qorqaq» ministrlerge qaraghanda, qazirgi ministr әlgi diplom satqysh dókeylerding «avtoriytetterine» qaramastan júmys jýrgizude. Búryn BjGhM onday JOO-lardyng tek filialdaryn ghana jauyp, «mine, ayap jatqan joqpyz», dep esep qylatyn.

Qazir ýsh bólmelik pәterlerdegi JOO-lar men filialdar joq. Alayda, «dimlom satqyshtar» joyylghan joq. Olar lobbisterding arqasynda aman qaldy. Olardyng mýddesi basym.

Juyrda ghana bir JOO rektory men buhgalterining ýstinan sot boldy. Birneshe milliard tengeni qoldy qylghany әshkerelendi. Búl budjettegilerding shәkirtaqysynan ghana. Granttargha bólingen qarajatty aitpaghanda... Jeke menshik JOO-lar myndaghan grant alady. Al ol degeniniz – budjetting milliardtary degen sóz. Aytpaqshy, bylyqqa әbden batqan uniyversiytetterding qúryltayshylary búrynghy ministr, senator, mәjilismender men ózge de joghary lauazymdy túlghalardyng jaqyndary. Olardyng qolynda BAQ-ta, qoghamgha yqpal etushi kýshter de bar.

Tórtinshiden, resurs ýshin kýres. Juyrda ghana otstavkagha ketken viyse-ministr Dalenov әlsiz JOO-lardan liysenziyany qaytaryp alu, shyndyghynda ýlken qarajat ekenin aityp qaldy. Eseptep kórsek, jekelegen әlsiz mamandyqtar boyynsha 150 liysenziyany qaytaryp alu men onshaqtysyn tolyq jabu degeniniz – múnay ken ornymen para-par eken. Alayda, aqsha sorghylap otyrghan qúbyr – Astanada. Sol ýshin de soghys jýrip jatyr.

Besinshiden, Qazaqstanda rektorlyq lobby kýshti. Tanymal adamdar. Keybireuleri KSRO kezinen beri rektor bolyp otyr. Aqsaqaldar jastargha oryn bergileri kelmeydi, biraq ózderi zanauilyqtan artta qalghanyn moyyndaudan qorqady. Sol ýshin de uniyversiytetterine progressivti novatorlardy jaqyndatpaydy.

Juyrda men Almatyda bir top jas ghalymdarmen jolyqtym. Olar jana tehnologiyalar salasynda qyzmet isteydi. Mine, solar: «Eger endi 5 jylda jaghday rettelmese, basqa jaqqa ketuge mәjbýrmiz», - deydi.

Qazir jeke kompaniyalar ghylymy potensialdy paydalanu jaghyn oilastyryp jatyr. Al olarmen júmys istedi degen sóz – ýlken ghylymdy úmytynyz degen sóz. Kommersialyq qúpiya degen bar. Múnda da «tazartu» bastalghan. Áueli «men basshymyn – men aittym» degen eskirgen újymdyq basqaru modelin yghystyra bastady. Tәuelsiz Diyrektorlar kenesin qúrdy. Olar qyzmetke taghayyndau men strategiyany anyqtaydy. Konkurs ashyq, onlayn formatta ótedi. Bәsekelestik kýsheydi. Osynyng arqasynda rektorlar arasyndaghy «ardagerler» azaydy. Kóp jyldan beri otyrghan rektorlar amalsyzdar oryndaryn bosata bastady. Olar óz oryndarynan ketpeytinine ózderi de qatty senetin, ainalasy da soghan sendirgen adamdar edi. Al olardyng ornyna jana basshylar, jas basshylar kele bastady. Onyng bir dәleli – SQO uniyversiytetine 36 jastaghy Erlan Sholanovtyn, Sәtpaev uniyversiytetine Meyram Begentaevtyng kelui. Eki uniyversiytetti әiel basqaratyn boldy. Yassauy atyndaghy HQTU-dy Janar Temirbekova, Qyzylordadaghy Qorqyt ata atyndaghy uniyversiytetti Beybitkýl Karimova basqarady.

Búlardan bólek ghylymdy qarjylandyru mәselesi taghy bar. Onda da ýlken ózgerister bastaldy. Kóp jyldan beri mayleshpekke qaryq bolyp kelgender yghystyryla bastady. Institut diyektorlary arasynda da osy jaghday. Búl jayynda keyinirek jazarmyz.

Bilim jәne ghylym salasyndaghy kez kelgen ózgeris – kóptegen adamnyng jeke taghdyryna әser etedi. Ózgeristing barlyghy derlik sol sәtte-aq, sәtti bolyp ketpeui mýmkin. Syn aitylatyn kezderi de bolady. Al biraq qoghamdaghy pozitivti trendti kórip, bilip otyryp ýnsiz qalugha bolmaydy. IYgilikti júmystargha qoldau kerek. Jaghymsyz jayttardy sheteldikterge jaldap, feyk materialdar jazghyzbay, ashyq aitu kerek. Reseylik BAQ bizding elimizde aqparattyq soghys ashpauy kerek.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz