Qazaq ekranyna taghy bir melodrama keldi. «Mahabbat altybaqanyn» («Kachely lubviy») týsirgen - Abdolla Qarsaqbaevtyng úly Toqtar eken. Toqtar Qarsaqbaev ýshin búl debut deuge bolmaydy. Debut emes deuge de kelmeydi. Óitkeni osyghan deyin ol kirisken kinolardyng birde-biri kórermenge jetpegen.

Sonymen, «Kacheli» bastalghanda jasandylyqtan janyng shyghyp kete jazdaydy. Búryn kamera kórmegen Ádil Tәlipov jan-jaghyna ýrke qaraydy. Balalardyng ghana emes, eresek akterlerding nashar oiyny, sylbyr sóz, jansyz qimyl, sóz ben qimyldyng ýilespey jatuy kino bastalmay jatyp-aq, jýikenizding qanshalyqty myqtylyghyn bir synap alady.  Birtindep osy jasandylyq әlde azayady, әlde oghan ózing ýirenip ketesin...

Qazaq ekranyna taghy bir melodrama keldi. «Mahabbat altybaqanyn» («Kachely lubviy») týsirgen - Abdolla Qarsaqbaevtyng úly Toqtar eken. Toqtar Qarsaqbaev ýshin búl debut deuge bolmaydy. Debut emes deuge de kelmeydi. Óitkeni osyghan deyin ol kirisken kinolardyng birde-biri kórermenge jetpegen.

Sonymen, «Kacheli» bastalghanda jasandylyqtan janyng shyghyp kete jazdaydy. Búryn kamera kórmegen Ádil Tәlipov jan-jaghyna ýrke qaraydy. Balalardyng ghana emes, eresek akterlerding nashar oiyny, sylbyr sóz, jansyz qimyl, sóz ben qimyldyng ýilespey jatuy kino bastalmay jatyp-aq, jýikenizding qanshalyqty myqtylyghyn bir synap alady.  Birtindep osy jasandylyq әlde azayady, әlde oghan ózing ýirenip ketesin...

Sujet jelisi «tanghalarlyqtay». Marat (Á.Tәlipov) әskerden keledi. Esil-derti, әriyne, qyzda. Ánelding (A.Jazylbekova) ýiine telefon shalady. «Joq». Qúday-au, sotka deytin bolmaytyn ba edi? Qaltafon janadan shyqqan 2000 jyldar deyin desen, kóshede 2011 jyl, jarqyrap-jaynap túr. Jeme-jemge kelgende әskerde boryshyn ótep jýrgenderding ózi (tyiym salynghan bolsa da) telefon qúshaqtap jýredi ghoy qazir. Jaraydy, ony qoyshy. Búl bir dosyna habarlasady da, ekeui qyzdardy ertip kafege barady. Tura sol kezde, sol jerge Ánel kele qalsyn. Kýieuge tiygen, jýkti. Ol Maratty kóre sala «stress» alyp, merziminen búryn tolghatady. Balasy jansyz tuylady. Ókinishti, әriyne, biraq ssenariy avtory T.Qarsaqbaevtyng qiyalynyng «erinshektigin» aitamyz da. 5 minutqa jeter-jetpes sylbyr ghana әngimeden keyin, adam qúrsaqtaghy balasy ólip qalatynday stress aluy mýmkin be? Ony da qoyshy. Astanagha kelip, aghasynyng ýiine 6 saghat boyy qonyrau basyp túrghan Maratty óz qaryndasy tanymay qalady: «Mama, kakoy-to mujiyk!». Adam eki jylda sonshama ózgerip ketui mýmkin be? Ánel aitty ghoy, «Bәz-bayaghysyn» dedi. Álde jalghyz aghasynyng qyzy Marat kókesin ómiri kórmegen be?.. Qysqasy, búl epizod ta aqylgha syimaydy. Sodan ne kerek, eshqanday maqsatsyz, bizge bas keyipkerding aghasymen erip barghan «otyrysyn» kórsetedi. 10-15 minutqa sozylghan «veshirde» Marattyng aghasynyng (T.Qarsaqbaev) «krutoy» ekenin jәne dәl ózindey «qozyqaryndarmen» birge «Qazaqstan ýshin!» iship-jegenin kóremiz. Biraq qaytalap aitamyz, sujet jelisine «veshirdin» eshqanday qatysy joq. Oqigha órbimeydi. Bas keyipkerding de minez-qúlqyn, jan-dýniyesin damytugha qylauday әseri joq. Beker ketken uaqyt, shyghyndalghan taspa. Qoyshy, ary qaray. Ánel «Senatordyng balasymen» ajyrasqan. Oilamaghan jerden ol Miranyng (D.Tilendiyeva) qoyyn dәpterinen Marattyng suretin tauyp alady. Eki ortada aita keteyik, qúrbylardyng «Raushangha barudan» basqa júmysy joq. Sol uaqytta jigit Miranyng telefonyna qonyrau shalsyn. Al ol telefonyn qoldan týsirip alyp, «Jana telefon satyp alarmyn-au, biraq Marattyng nómiri óship ketti» deydi «kóripkeldik» tanytyp. Osy eki arada bas keyipkerimiz sheteldik «psihiatrmen» (ózderi solay aitady) kezdesip, ózining «iskluchiytelinyi» ekenin biledi. Sonyng dәleli retinde «student» dosymen birge qaru kóruge barady. «Banditter» - King-Kong, Kaban jәne Udavpen tanysady. Kezdeysoq әngime barysynda Udav qyz kezinde zorlap ýilengen әielimen ajyrasqanyn aitady. «Iskluchiytelinyi» Marat sol mezette ýsh dәudi úryp jyghyp, jaujýrek jenimpaz bolyp ýiine qaytady. Aulada lirikalyq oilargha berilip, «Mahabbat altybaqanynda» otyrghanda, Ánel kele qalsyn. Ekeui týsinisip, tabysyp, qúshaqtasyp ýige kire bergende, «Hammer» kóligi kelip, atyp ketedi. Áneldi. Jap-jaqyn jerden jigitti kózdep túryp qyzdy atyp ketkeni qyzyq ta. Odan da qyzyghy, jýrip bara jatqan mәshiynening artqy jaghynan jiberip úrghan tas kólikting aldynghy terezesinen kirip, ishinde otyrghan King-Kongtyng mayly denesine dóp tiygeni de. Qysqasy, qos ghashyq arazdasady da, sonymen kino bitedi.

Eshqanday «qúpiya» qaldyrmay, kinonyng bar sujetin aityp beruge tura kelgeni ýshin keshirim súraymyz. Bayqaghandarynyzday, kórinisterde eshqanday logikalyq damu, baylanys joq. Eng negizgi oqighalar ayaq astynan bolady. Sosyn týisik aitady, oqigha basqa bir dәuirde (bәlkim 90-jyldar) ótui kerek siyaqty. Áytpese bayshykesh «Núrekenin» inisi nening aqysyna eki jyl әskerge baruy kerek? Qazir qay «shishkanyn» balasy kóshe sypyryp, tayaq jep, qoqys jinap... eki jyl boyy әskerding «qyzyghyn» kóredi? Eger qisyngha salyp, qyz ben jigitti ajyratu kerek bolsa, búl jigit әskerge emes, Amerikagha oqugha baryp qaytu kerek edi. Al әskerge baru shart bolsa, onda Marattyng dәl býgingi kýni qaltaly azamattyng inisi bolugha qúqyghy joq. Qysqasy, kinogha qarap otyryp, rejisser 80-90-jyldarda qalyp qoyghanday әserde bolasyn.

Songhy kezdegi qazaq kinolarynyng kez kelgeni siyaqty, búl filimdi de sheteldik akter, («Santa Barbaranyn» «júldyzy») Leyn Devis te qútqara almaghan. Basqa akterlerge kelsek. Marattyng dosy «student» emes, 30-40-qa kelip qalghan «sýrdin» ózi. Arujan Jazylbekova - qazaq kinosyndaghy eng súlu ghana emes, eng sýikimdi arulardyng biri. Jylanqy rolidi jaqsy jetkizgen. Búl kinony tek Almatynyng kórinisteri men Arujannyng jylaghany ýshin ghana kóruge bolady. Belgili diriyjer, Núrghisa Tilendiyevting qyzy Dinara Tilendiyeva ózining akterlik qyryn da synap kórgen eken. Suyq, aqyldy, әdil boyjetkenning rolin jaman somdaghan joq. Iyghy qushiyp jýretin Ádil Tәlipovti de (alghashqy 10-15 minutty esepke almaghanda) ekrangha kelgen janalyq demesek te, әiteuir mindetin atqardy deuge bolady.

Eng qyzyghy, qazaq sonshama sezimtal, «sentiymentalinyi» halyq bola túra, melodrama janrynyng týtinin týtete almay keledi. Osy túrghydan alghanda «Mahabbat altybaqany» ekiúshty oy qaldyrdy. Birinshiden, búl Erkin Raqyshevting kinolaryn tamsanyp kóretin kórermen ýshin taghy bir taptyrmas «olja». Jalang sezim izdegen adam joghyn tabady. Al kәsibiylik, qiyaldyng úshqyrlyghy, elden erekshe sujet, keremet maghyna, kórkemdik shyndyq izdegen adam alty shaqyrym alys jýrgeni jón.

«Áy» deytin әje qalmaghan zaman ghoy, biraq eng qorqynyshtysy, osynday ortanqol dýniyelerding halyqtyng aqshasyna týsiriletini de..

"Halyq sózi" gazeti