Berdibek Biyarov, filologiya ghylymynyng kandidaty:

Jer-su attaryna, keybir qúrylys nysandary men kóshelerge bayyrghy últtyq ataularyn qaytaru alghash egemendik alghan jyldary qarqyndy jýrgeni belgili. Qazir búl ýrdis sayabyrsyp túr. Jalpy, jer-su ataularynyng lingvistikalyq tabighaty, ony qoi­daghy erekshelikter jóninde osy salanyng mamany, filologiya ghyly­mynyng kandidaty Berdibek Biyarovpen az-kem әngimelesken edik.

Berdibek Biyarov, filologiya ghylymynyng kandidaty:

Jer-su attaryna, keybir qúrylys nysandary men kóshelerge bayyrghy últtyq ataularyn qaytaru alghash egemendik alghan jyldary qarqyndy jýrgeni belgili. Qazir búl ýrdis sayabyrsyp túr. Jalpy, jer-su ataularynyng lingvistikalyq tabighaty, ony qoi­daghy erekshelikter jóninde osy salanyng mamany, filologiya ghyly­mynyng kandidaty Berdibek Biyarovpen az-kem әngimelesken edik.

- Berdibek Núraldaúly, maman re­tinde jalqy esimderdin, týrli at-atau­lardyng ózindik erekshelikteri turaly pikirinizdi bilsek...

- Adamzat balasy alghash jaratylyp tili shyqqanda, eng aldymen dene mýshe­le­rining attary men tuystyq ataular, zat, syn, san esimder, etistikter payda boldy degen ghylymy boljam bar. Sonymen birge, men aitar edim, jalqy esimder de osy toptarmen qatar shyqqan kóne tildik qúbylys bolyp tabylady dep. Óitkeni jalqy esim­der­ding negizgi qyzmetine baghyt-baghdar beru, bir nәrseni basqasynan bólip kórsetu ja­tady. Alghashqy adamdar barar jerin bel­gilep, birinen-birin ajyratu ýshin at qo­yyp, aidar taghugha mәjbýr bolghan. Al­ghash­qy jalqy esimder tilding damuyna oray bir buyndy sózderden qúralyp, keyin oidyng kýr­delenuine say kýrdeli ataular payda bol­ghany dausyz. Mәselen, taudy «tau», sudy «su» degen. Taulardy bir-birinen ajy­ratu ýshin Aqtau, Qaratau dep jiktegen. Son­da jalqy esim alghashqy qauymdyq qúry­lystan bastap ýzbey qoghamnyng eng ma­nyzdy bir qyzmetin atqaryp keledi deu­ge bolady.

- Sizding pikirinizshe, jalqy esimder kәdimgi shartty tanba bolghany ghoy?

- Ataulardyng tanbalyq sipaty bar. Ony qoyyp, býkil sózding ózi zat, qúbylysqa berilgen tanba ghoy. Mysaly, bor sózi boz sózimen úyalas kelip, «aq týsti» degen mәnde zatty tanbalaydy, ataydy. Al endi jalqy esimderding tanbalyq qasiyetteri birdey emes. Adam esimderi (antroponimder) taza tanbalyq sipatta bolady. Bala tughanda kez kelgen at qoyylyp ketui mýmkin. Ol esim balanyng tabighatyna say kelui de, kelmeui de mýmkin. Al tory týsti jylqygha «jiyren» sózin qatystyryp at qoya almaysyz. Oghan Toryqasqa, Torjorgha, Torsholaq sekildi ataulardyng biri sәikes keluge tiyis. Sodan keyin jer-su attaryn taza tanba deuge kelmeydi. Olar ózderi ataytyn tabighy nysanmen tyghyz baylanysyp, erekshe bir belgisine sýienip baryp jasalady. Mәselen, basy ekige aiyryla bitken taudy atau ýshin Ayyrtau, Órkeshtau, Emshektau sekildi topo­nimderding birin tandap almasa, basqa at nysanmen sәikespeydi.

- Jalqy esimderding ishinen jer-su attaryn bóle-jara atap otyrghany­nyzgha qaraghanda, osy baghytta zerttep-zerdelegen biraz payymdarynyz bar siyaqty.

- Jer-su attary bizding zertteu salamyz ekeni ras jәne toponimder nysanmen ty­ghyz baylanysty bolghandyqtan, ol kәdimgi tolyqqandy sóz siyaqty qyzmet etedi. Mә­selen, Shyghys Qazaqstandaghy Mor­ty qaba­ghy degen jerding aty kópten beri qyzyq­tyryp jýrdi. Morty degen ne sóz eken degendey. Keyin jergilikti qart túrghynnan erterekte ol jerding aq tastaryn qaynatyp, әk alatynyn estidim. Endeshe, ol atau Borty/Borly atauynyng kóne núsqasy eken ghoy degen tújyrymgha keldim.

Toponimder - halyqtyng dýniyetanymy­nan, til baylyghynan, estetikalyq oilau jýiesinen mol habar beretin sala. Ásirese kóshpeli halyqtar jasaghan jer-su attary asa qymbat múralar qataryna jatady. Olar jer bederining erekshe bir belgisin dәl tauyp, til baylyghyn sarqa paydalanyp baryp at qoyghan. Tabighatpen etene ara­lasyp óskendikten de bolar, mәngi múzdaghy bar taudy Múztau, qary jasyl týspen aralasyp jazday jatatyn taudy Ala­tau, qysy-jazy qarayyp jatatyn tasty taudy Qaratau dep atay salghan. Sonday-aq Qalynsaya, Tasýiez, Saryólen, Qarasaz, Múzbel, Býldirgensay, Kýrkireme, Moyyldy siyaqty jer-su attaryn býkil әlemning baylyghyna da aiyrbastaugha bolmaydy. Osy uaqytqa deyin nebir asyl ataularymyzdy joghaltyp aldyq. Áriden qozghayyn, sonau saq, ghúndardan tartyp Altyn yysh (Altay), Ertis, Jayyq, Edil, Úlytagh (Úly­tau) ataulary kele jatyr. Kóne týrki zama­nyndaghy jer-su attary taza týrki tilinde. Orta ghasyrlarda, M.Qashqary kezinde azdap arab-parsy ataulary aralasa basta­gha­nymen, týrkilik qalpy búzylmaghan. Mon­­ghol shapqynshylyghymen biraz jer-su at­tary mongholdandy, biraq aghayyn til bol­ghandyqtan, dybystyq jaghynan tilimizge tez beyimdelip ketti. Onyng ýstine monghol­dar kóshpeli halyq bolghan song jerding atyn dәl qoyatyn edi. Sodan baryp týrikshe atyn kalikalap audaryp qana qoyyp otyrdy: Altyntagh, Altyndy - Altay, Suyrlytagh (M.Qashqari) - Tarbaghatay, Búlandy - Qandaghatay t.b.

Bizding topojýiemizdi oisyrata qirat­qan Reseyding otarlau sayasaty men kenestik dәuir boldy. Ol tarih belgili bolghandyq­tan, oghan toqtalmay-aq qoyayyq, biraq slavyan tili bóten til tobyna jatady jәne adam esimderinen kóp jasalady. Sondyqtan ol qazaq dalasyna mýlde jaraspaydy. Osynday kirme ataular men sayasattanghan ataular qanshama qazaqy ataulardy yghystyryp shyghardy. Mәselen, ýnemi soqqan jeli qar­dy aidap ketetin Qarajer degen jerge kenes dәuirinde standartty qoy qorasy salyndy da, kóp úzamay-aq Standart dep atala bastady. Ony kózimiz kórdi. Endi sol kirme ataulardy auystyru júmysymen ainalysyp jýrmiz.

Egemendik alghannan song buyrqanghan patriottyq sezimning әserimen biraz jerdi qazaqshalap tastadyq. Janghyrghan topo­niym­derding ishinde sәtti qoyylghany da, sәt­siz qoyylghany da boldy. Sәttilerine bú­ryn­ghy tarihy attaryn qaytaryp berudi jat­qyzugha bolady: Shevchenko - Aqtau, Guriev - Atyrau, Medvedka - Belqaraghay t.b. Sәtsiz ataulargha Órgebas, Shattyq auyly, Halyqtar dostyghy auyly degender jatady. Búl jerde jer-su aty tabighy nysannyng erekshe bir belgisin bildirip túruy kerek degen ústanym búzylghan.

- Sonda ataulardy ózgertkende eng birinshi neni eskeru kerek deysiz?

- Bizdegi keyinnen qabyldanghan kóp ataular sol eldi mekenning naqty sipattamasymen sәikes kele bermeydi. Jalpy maghynaly sózder jalqy esim ornyna jýre almaydy. Onomastikalyq komissiyalar­dyng aldynda túrghan mindetterding biri kirme ataulardan qútylu bolsa, ekinshisi - kenestik sayasatpen kelgen Enbekshi, Jana­dәuir, Qyzyl júldyz, Ekpindi, Alghabas siyaq­ty ataulardy alastau. Solay mindet qoyyp otyrsaq, endi kelip Órgebas, Birlikshil, Mahabbat siyaqty әsireqyzyl sózder qaytadan qoyylyp jatyr. Múny sauatsyz­dyq demegende ne deymiz? Kenestik dәuirde «qyzyl» sózimen kóptegen eldi meken attary (oykonimder) qalyptasty: Qyzyl qyr­man, Qyzyl әsker, Qyzyl auyl t.b.

- Siz jer-su ataulary retinde adam esimderin qoldanugha bolmaydy degen oy aityp jýrsiz. Sony taratyp aityp berseniz.

- Ony men oilap shygharghanym joq, onday zang bar. Jer-sugha adam esimderin qong, negizinen, orys ataulary arqyly kelgen (Alekseevka, Nikolaevka t.b.). Qazaq­tar da qoldanghan: Nartay júrty, Boranbay kóni t.b. Biraq qazaqtar iri-iri tabighy ny­san­dargha (makrotoponimderge) eshqa­shan adam esimin bermegen. Eger adam esimderin jer-sugha qoya beretin bolsaq, kóp úzamay-aq olar toponimderdi yghystyryp shyghara­dy. Óitkeni adam balasy ósedi, ataqtylar da shyghady, al endi jer óspeydi. Sonda biz­ding úrpaq keyin «Múrattan» shyghyp, «Qay­ratqa» keldim, odan poyyzben «Sa­matqa» jettim dep sóiley me?

Qazir әkimshilikte isteytin nemese kә­sip­ker azamattar baylyghyna mastanyp, óz ata-babalarynyng esimderin eldi mekenderge beruge úmtyluda. Jer jekemenshikke ótip ketken son, kәsipker óz atyn qongha úmtyluda. Múnday ýrdisti toqtatatyn zang bar. Jer-su attary memlekettik qorghaugha alynghan. Ár últtyng kartasy ózining memlekettik tilinde túruyna BÚÚ da mýddeli. Mysaly, Aqmola oblysynyng Qarabúlaq auyly «Qarauyl Qanay by auyly» dep ataldy. Al osy shúbatylghan ataudy kartagha, posh­talyq qújattargha syidyryp kóriniz. Syimaydy. Onyng aitugha auyr­lyghyn, este­tiy­kalyq jaghyn aitpay-aq qoyayyq. Elge en­begi singen adamdar esimin tәr­biyelik maq­satta kóshege, mektepke, mekeme­ge, alan­dargha berse jarasady.

Jalpy, jer-su attaryn tilshi de, tarihshy da, geograf ta zerttey beredi, biraq basymdyq tilge beriledi. Ony jasaytyn - til. Soghan kelgende jana Qazaqstannyng geografiyalyq, sayasy kartalary memlekettik tilde sóileui kerek. Álemdik talap, әlem­dik ýrdis sony talap etedi. Tipti elding azamattarynyng aty-jóni de últtyq sipatta boluy kerek, óitkeni búlar da últtyq rәmizder qataryna jatady.

Songhy kezde geografiyalyq kartalar qa­zaqshalandy, alayda qate jazylghan ataular kóp. Ol kartalardy jasaghanda tilshi-ghalym qatyspaghany kórinip túr. Mәselen, shyghystaghy Ýrjar - Úryjar, Órel - Ór­giel, Shanaghaty - Shanaqatty týrinde búr­ma­lanyp berilgen. Ony bylay qoyghan­da, Soltýstik Qazaqstan oblysyn­daghy Kirgizskaya zemlya atauy kezinde patshalyq Resey bizdi «kirgiyz» dep ataghan kezden qalghan toponim edi. Qazirgi qazaqsha kartada ol jerdi Qyrghyzdyng jerleri dep tikeley audara salghan. Búl sauatsyzdyq pa, әlde nadandyq pa? Ol resmy atau Qazaqtyng jerleri dep ataluy kerek edi. «Kirgizskaya zemlya» degen ataudyng ózining HHI ghasyrdyng basyna deyin sol qalpynda ózgertilmey kelui bizding iyisalmas halyq ekenimizdi kórsetedi.

- Kirme toponimder әsirese elimiz­ding shyghysynda, soltýstiginde әli de kóp kezdesedi. Onyng bәrin auystyru mým­kin be?

- Slavyantildi ataulardyng alghashqy legi búdan 300 jyl búryn ene bastaghan, son­dyq­tan olar yghystyryp shygharghan týrkilik toponimder el jadynan óship ketken. Mú­ra­ghattardan tabu da qiyn. El esinde nemese tarihy qújattarda saqtalyp qalghan­da­ryn zandy ornyna qaytaru - ataulardy auysty­rudyng eng onay joly. Ekinshi bir yn­ghayly joly «qayyra kalikalau» dep atalady, yaghny kezinde orys tiline tikeley auda­rylghan ataudy qaytadan qazaqshagha tike­ley audara salu: Jylandytau - Zmeynogorsk - Jy­lan­dytau, Qúmdaq - Peschanka - Qúm­daq t.b. Al tarihy aty saqtalmasa, men óz zertteulerimde «janadan at qon» әdi­sin úsynyp jýrmin. Ol ýshin aty auysugha tiyis ny­sandy kózben kórip, onyng erekshe bel­gilerining ishinen birin tandap alyp, tyng atau jasau. Ol ýshin qazaq toponimderining jasalu joldaryn jaqsy bilu kerek. Osynday qa­jettilik­terdi kórgen son, men «Jer-su at­tarynyng sóz­jasamdyq ýlgileri» atty ghylymy kitap jazdym. Qazir baspada jatyr.

- Ol әdisterdi tәjiriybeden ótkizip kórdiniz be? Nәtiyje bar ma?

- Áriyne, Shyghys Qazaqstannyng oblys­tyq onomastikalyq komissiyasynyng mýshe­si retinde birneshe ret qol­dandyq. Mәse­len, Chernovaya ózeni men eldi mekenining bú­rynghy aty Shu ekenin anyq­ta­dyq, alayda Shu atauy Qazaq­stan­da bar, qayta­laugha bolmay­dy. Qarasu dep tikeley audarsaq bolar edi, biraq Qarasu atty eldi mekender de kóp bolyp shyqty. Jalpy, toponimderding qaytalanuy poshta qyzmetin qiyndatady. Auyl manyndaghy kóptegen qay­nar, túmalardyng boluyn eskerip, Aqqaynar atauyn tandap aldyq ta auystyr­dyq. Kezinde bir maqalamda Usti-Kamenogorsk atauyn Tas­qor­ghan degen atqa auystyrsaq degen pikir aitqan edim. Oghan sebep qala­nyng tasty taularmen qorshalyp túruy, kezinde beki­nis retinde salynuy, «qorghan» sózining kóne týrkide «qala» mәnin beretindigi jәne Resey zertteushisi Miller­ding 1723 jyldary ol jerden ýsh ýlken saq qorghanyn tabuy siyaqty derekter edi. Eger Tas­qor­ghan bolsa, Taldyqorghan, Jana­qorghan, Sholaqqorghan siyaq­ty ataular tiypine enetin edi. Alayda Óske­men atauy elding auyzeki tilinde qalypta­syp ketti. Tipti keybir orystardyng ózi «Ust­kaman» dep ataydy. Sondyqtan maghynasy bolmasa da, fonetikalyq ózgeriske týsken atau retinde qoldana beruge bolady. Onda tanbalyq qana qyzmet atqarady. Qazirgi Semey siyaqty. Semipalatinsk atauynyng ornyna Jetikent atauyn dayarlaghanbyz. Múnda jonghar-qalmaq tilinde Dolonkid - oryssha Semipalatinsk - qazaqsha Jetikent bolsa degen oy bolghan. Múndaghy dolon mongholsha «jeti», kid mongholsha «ghiy­ba­dathana» edi ghoy. Orystar sony audaryp alghan. «Kiyd» sózining ornyna parsydan kirgen «kent» (qala) sózin qoldansaq, Shymkent, Jezkent qataryna jatar edi.

Pavlodar qalasynyng atyna Qimaqorda degen atau úsynghanbyz. Kóne Qimaq mem­leketining astanasy sol manda bolghan degen tarihshylardyng deregi bar. Qimaq­tyng te­mir sauytty jauyngeri de tabylghan. Qima­qorda Qyzylorda atauymen bir tipke ener edi. Orda sózining ózi «ortalyq», «qala» úghymdaryn beretini belgili. Al Petro­pav­l­dyng ornyna tarihy Qyzyljar atauyn nege qaytarmay jýrgenine men týsin­bey­min.

- Jalpy, elimizdegi jer-su attaryn týgeldey auystyru mýmkin be?

- Týgeldey auystyru degen sóz joq. Kirme, kenestik jәne kisi esimderi men abstraktyly mәndegi ataulardy ghana auystyramyz. Al auystyru, janghyrtu júmysta­rynyng qashan ayaqtalatynyn bilmeymin, biraq osy bir jauapty júmys bizding buyn atqaratyn mindet ekenin týsinemin. Kelesi úrpaqtyng óz mindetteri men júmystary bolady. Egemendik alghan son, eshkimnen jasqanbay-aq sauatty týrde, kópke sozbay bitiretin sharua edi ghoy búl...

- Bizde jer-su attaryn qazaqsha­laugha qatysty arnayy joba-jospar bar ma? Til komiyteti úiymdastyratyn jyl sayynghy konferensiyalar men oblystardaghy onomastikalyq komiys­siya­lar­dyng júmysyn ýilestirip, josparlap otyratyn tetikter qarastyryl­ghan ba?

- Ázirge onday strategiyalyq jospardy óz basym kórgen emespin. Soghan qaraghanda joq siyaqty. Negizi, strategiyalyq jospar da, onomastikalyq zang da kerek-aq. Angliyada itke qalay at qoy turaly arnayy zang bar. Mәselen, itke kisi atyn, memleket atyn berseniz qomaqty aiyppúl tóleuge tura keledi. Jyl sayyn onomastikalyq konferensiyalar bolyp jatady, biraq naqty sheshim shygharyp, ony jýzege asy­ru­gha qauqarsyz. Biz úsynghan sheshimderdi jýzege asyratyn әkimshilik bolsa kerek edi, al olar jaltaq. Óz halqynan ózderi qor­qyp, jiyi-jii moratoriy jariyalap jatady. Sol sebepti ataulardy auystyru, jan­ghyrtu, retteu júmystary 20 jyldan beri sozylyp keledi. Ár memlekettik qyzmetker, әr kәsipker, әrbir qazaq azamaty patriot bolmasa, bәri de beker eken...

Almat IYSÁDIL

"Alash ainasy" gazeti