Senbi, 23 Qarasha 2024
Talqy 5247 40 pikir 12 Mamyr, 2021 saghat 16:10

Shynghyshan taqyryby. «Antiqazaq» strategiyasy

2021 jyly 16 sәuirde Maral agha Ysqaqbayúly (jazushy, memleket qaratkeri) men Qaynolla Zeynollaúly Qasenov (injener-ghalym, lauazymdy túlgha) myrza mening vatsabyma «Jas Alash» gazetining «09.04.2021, 09:09» sany turaly silteme joldapty. Ashyp qaradym, abzal aghalarymnyng qúrmeti ýshin oqyp shyqtym. Ekeuinde de «Qazaqstandy Shynghys hannyng elesi kezip jýr» degen bir «maqala» eken. Osy maqala dәl sol kýni «Qazaq әdebiyeti» gazetine de «Shynghys han: dәlelsiz oilardan qashan arylamyz?» degen atpen shyghypty. Shyndyghyna kelsek, ol – maqala da emes, oidyrma ósekter men maqsatty arandatulardyng qoyyrtpaghy, «antiqazaqshyl» tobyrdyng shynghyshantanu, alashtanu ghylymyna qarsy lany bolyp shyqty.


ÁLIMGhAZYNYKI NE BAYBALAM?

Men «avtordy», Álimghazy Dәulethan myrzany eki týrli jaghdaygha baylanysty syrttay tanimyn. Áueli birinshisin aitayyn. «Qazaqstan» telearnasynyng «Kókpar» baghdarlamasynda Shynghyshan turaly pikirsayys boldy (2008 j.), sonda onbay jenilgeni әli esimde. Biz jaqta әigili jazushy, Memlekettik syilyqtyng iyegeri Qalihan agha Ysqaqúly, tarihshy, lingvist ghalym Sarqytbek agha Shora, asa talantty, últjandy aqyn Ámirhan Balqybek inimiz boldy. Bәrimiz de týpnúsqalyq, senimdi tarihy qújattyq derekterdi marjanday tizdik. Sózimizding dәleldi bolghany sonshalyq, qarsylastarymyz bet qaray almady. Qyzaraqqa basqan Álimghazy Dәulethan myrza pyshaqtyng qyrynday ghana audarma kitәpshany (óziniki emes) shoshandatyp, «Qúpiya shejire» degen mine, mynau, «týpnúsqasy» mende dep soqty. Ol kisining Shynghyshan taqyrybynan eshtene bilmeytinin, onymen qoymay, jalpaq júrtqa ótirik aitudan eshbir shimirikpeytinin sonda bayqap qaldyq.

Sosyn búl tarihy qújattyng týpnúsqasy shartty týrde «元朝秘史» (Ýiәn chau my shy) dep atalatynyn, ol mongholsha emes, pishik (iyerogliyf) jazuynda bolghanyn aityp, qarsylasymnyng uәjin tolyqtay teristedim. Sonymen birge qoljazbalyq ýlgide bes tom, baspalyq ýlgide eki tom ekenin, kólemi myng betting ýstinde bolatynyn naq-naq qadap aityp auditoriyagha týsindirdim. Sonday-aq ghylymgha onyng ýsh týrli núsqasy belgili ekenin, olardyng barlyghynda da mәtinder ózara qabattasqan ýsh jeke formatta, erekshe ýlgide jazylghanyn da bayandap óttim. Sol sәtte studiya bizdi du-du qoldap ketti. Key kisiler tolyq núsqasy audarylu kerek ekeni turaly úsynys ta kóterip jatty. Biraq búl isti qolgha alyp jatqanymdy aitpay, irkip qaldym. Óitkeni «olardyn» nani (aqsha) tóniregine toptasqan qomaqty tobyr ekenin sezetinmin. Anda-sanda ózara «yryldasyp» qalghandarymen, kóldeneng ótken kisige jabyla nemese útylay úmtylatyn.

ELIBAYDY NEGE ELGE JOLATPADY?

Endi ekinshisin aitayyn. Álimghazy Dәulethan myrza, Elibay (Ly bay / 李白) taqyrybyna qarsy «tirkelmegen» qozghalystyng da belsendi ókili, «enbek sinirgen qayratkeri». Sol taqyryp tóniregindegi kisilerge dәlelsiz, dәieksiz kiyligip, jeke bastaryna soqtyqqany, etekterinen tartyp, balaqtarynan alghany da esimde qalyp qoyypty. Múndaylardyng «antiqazaqshyl» tobyry ýshin bir ghana qaghidat bar, ol – qazaqtanu, alashtanu ghylymynyng dúrys jolgha qoyyluyna barynsha kedergi jasau. Qazaqta eshqashan memlekettilik bolmaghanyn «dәleldeu», týrik halyqtarynyng birligin joqqa shygharu. Kerisinshe olardy «qúl» etip kórsetu. Sol ýshin Shynghyshandy – «monghol», shýrshitti – «qytay», al qazaqty – solardyng menshikti bodany, qúlaqkesti qúly etip kórsetuge jandaryn salady. Olardyng aituynsha, Qazaq dalasy da bizge tәn emes eken. Bәrimiz Mongholiyadan auyp kelgen berekesiz tobyr, qyryq temirding qylauy, «týrkilesken monghol» ekemiz-mys. Atalmysh tobyrdyng tәuelsizdik jyldarynda Shynghyshan taqyrybyna qalam tartqan daryndy mamandardy «әuesqoy» dep ósekteuining mәnisi sonda.

Álimghazy Dәulethan myrza siyaqtylar arandatushylyqqa aghyp túr. Kerisinshe qulyqtaryna da qúryq boylamaydy. Elibay taqyrybyna jantalasa qarsy shygha, ony «rushyldyq», «jýzshildik» dep qaralay túra, Mekemtas agha Myrzahymetúlyn jaghattay qalysty. Áriyne abyz aghadan «tolyq adam» boludy ýirengisi kelmegenderi anyq. Jaqsynyng tasasyna kiru arqyly ózderining «antiqazaqshyl» kespirlerin kýlegeylegisi kelgen bolar. Shyn mәninde Elibay taqyryby da, týrik, qazaq tarihtanu ghylymy ýshin óte manyzdy. Aytalyq, әl-Mәsudy (X gh.) Elibay shyqqan Tang әuletin (唐朝), «Qaratan» dep jazady. Ári olardy Orta Aziyadan barghan týrikter retinde syipattaydy. Olar da biz siyaqty, Núqtyng (gh.s.) Yafes atty balasynan, onyng Ámir (Ámýr) degen әuletinen taraydy. Arghy atalary Nastartas, Aysa dón, Aysa nәn degen kisiler bolghan (316 – 318-abzastar). Aty-jónderinen de týrky antroponimika anyq bayqalyp túr. Demek búl taqyrypta da týrik tarihynyng tereng jasyrylghan qazynasy bar. Álimghazy Dәulethan myrzalar Shynghyshan taqyrybyna qarsy bola túryp, Maral agha Ysqaqbayúlyn da tónirektegisi kelgeni bar. Biraq kópti kórgen abyz aghamyz onday «búralqylardy» alystan tanyp, manyna da jolatpady. Oqyrmangha endi týsinikti bolghan shyghar. Álimghazy Dәulethan myrza men onyng «antiqazaqshyl» tobyry, tek týrik júrtyna, qazaq halqyna paydaly tarihy taqyryptargha ghana kedergi jasaydy. Kerisinshe oghan qarsylardan astyrtyn qoldaularyn ayap qalmaydy.

Isjýzinde shyndyq búl «antiqazaqshyl», arandatushy, ósekshiler aityp jýrgennen mýlde basqasha. Shynghyshantanushylardyng barlyghy memleketke, halyqqa tanymal túlghalar. Mysaly, men ózim turaly aitsam, Alash úlysy jәne Shynghyshan әuletine qatysty barlyq derlik týpnúsqa qújattardy zerttep, audaru arqyly kólemi jiyrma tomnan asatyn monografiyalyq enbekter jәne ghylymy maqalalar jazghan, naghyz kәsiby tarihshy, tәjiriybeli mamanmyn. Sol enbekterim ýshin 2014 jyly QR ÚGhA Qúrmetti akademiygi degen asa joghary ghylymy ataqqa ie boldym. 2015 jyly, Qazaq handyghy qúryluynyng 550 jyldyq mereytoyy qarsanynda birinshi dәrejeli syilyqtyng iyegeri boldym. 2020 jyly Últtyq Assambleyanyng tósbelgisimen marapattaldym. Odan da ertede, 2004 jyly halqaralyq «Zaman-Qazaqstan» gәzetining marapatyn, 2005 jyly «Qazaqstan Avtorlary» Qoghamynyng sertifikatyn aldym. Osynday zandy qújattardy elemey, basqalardyng Qazaqstangha, halqaragha tanylghan naqty ghylymy enbekterin, alghan resmy ghylymy ataqtaryn qalaghanynsha joqqa shyghara salatynday qúzyretti Álimghazy Dәulethan myrza men onyng tobyryna kim berdi eken? Álde júrttyng «bitke ókpelemesin, itten bezbesin» bilip, dәnigip alghansyzdar ma? Gәzetke jazylghan esim-soy sizdiki bolghanymen, aitylghan arandatushy oilar sizge ghana tiyesili emes ekeni beseneden belgili. Sondyqtan búghan eleusiz qaraugha bolmas. Shynghyshan taqyrybyna qarsy túruda búl «antiqazaqshyl» tobyr, negizinen mynaday ýsh týrli aila qoldanuda: birinshi, taqyrypty «kәsipqolar» men «әuesqoylardyn» tartysyna ainaldyru; ekinshi, taqyrypty «rushyldyq», «jýzshildik» dep qaralau; ýshinshi, qisynsyz әngimelerdi әdeyi kiristiru arqyly taqyryptyng qadirin ketiru. Songhy kezde búghan plagiat qosyldy. Ári osylardyng barlyghy aram maqsat, arandatushy josparlar negizinde birtútas jasaluda.

Asa qúrmeti oqyrman, búl týiinge alda taghy da toqtalamyz. Endi «avtor» myrzanyng tarihy shyndyqty búrmalap, oqyrmandy aldaugha baghyttalghan negizsiz ótirikterine, arandatushy ósekterine tolyghyraq toqtalyp, ghylymy túrghyda toytarys jasap ótelik.

KÁSIPQOY ÓSEKShILER NEGE KÓP?

Álimghazy Dәulethan myrza, siz: «orda shejireshileri jazyp qaldyrghan jazba derek te joq» - degen josynsyz, tarihy shyndyqqa qarsy ótirikti qalay aittynyz? Qalyng mamandardan, qarayghan halyqtan úyalmaysyz ba? Býkil dýniyejýzi jәne tútas Qazaqstan tarihshylary tegis biletindey, Shynghyshan jәne onyng әuleti – adamzat tarihyndaghy artyna eng kóp jazba qújat qaldyrghan últtyq, әlemdik biylik jýiesi bolyp tabylady. Mysaly, «Tariyh-y jahangushay» (eki tomdyq, 1260 jj.), «Jәmigh at-tauariyh» (tórt tomdyq, 1310 jj.), «Shynghys qaghannyng quzauyry» («Qúpiya shejire», eki tomdyq, 1240 jj.), «Ýiәn (iani) tarihy» (15 tomdyq, XIV gh.), «Jana Ýiәn (iani) tarihy» (15 tomdyq, XIX gh. Ky Shau-min (柯劭忞 / O su man) jaghynan rettelgen núsqa). Onyng syrtynda qazaqtyng merkit taypasynan shyqqan Toqta Majartayúly qatarlylar jazghan Lyau (辽), Jin (金), Súng (宋) әuletterining tolyq jylnamasy bar. Ásirese «Súng tarihy» («宋史») pishik (iyerogliyf) jazuyndaghy jylnamalardyng eng kólemdisi sanalady. Demek Álimghazy Dәulethan myrza, siz aitqanday «joq» emes. Qúdaygha myng shýkir, Shynghyshan әuleti turaly týpnúsqa qújattar óte kóp әri olar barynsha kemeldi saqtalghan. Qayta sizde jәne sizding «antiqazaqshyl» tobyrynyzda solardy ne týpnúsqadan, ne audarmadan oqyp, zertteytindey ynta da, bilim de joq. Kerisinshe qazaq halqyna qarsy, rushyldyqty qozdyratyn «derekterdi» oidan oidyryp, joqtan jonyp tabugha shetterinizden shebersizder. Syrt kóz múnday qylyqtardy «jay» falisifikasiya nemese «ýirenshikti» traybalizm dep oilap qaluy mýmkin. Isjýzinde onyng artynda qazaqtyng últtyq ruhyn jong, últtyq birligin ydyratu syndy imperiyalyq sayasattyng qaterli jospary, pasyq missiyasy túrghany anyq. Álimghazy Dәulethan myrza, qúrmetti «kәsipqoy kandidat», siz – sonday «missionerdin» ózi bolmasanyz da, adal jaqtaushysy ekeniniz mәlim.

Álimghazy Dәulethan myrza, siz jәne siz «siyaqty», biraq betperde kiygen taghy bir-ekeuing barsyzdar. Sizder, shyn mәninde «kәsipqoy tarihshy» emes, kәsipqoy ósekshige, kәnigi arandatushygha ainalyp ketkensizder. Ózderiniz «әuesqoy» dep ataytyn tarihshylardyng sonyna kisi saludan, jýrgen-túrghan jerlerinizde olardy ghaybattaudan, jalalaudan jalyqpaysyzdar. Ári bilmestikpen emes, bile túryp isteysizder. Óte jinishkelikpen jasalghan jymysqy jospargha say selbese qimyldaysyzdar. Dәl siz dep aitpay-aq qoyayyn, sizderding «adamdarynyz» arasynda telefon tyndau, tele doraghysh (telesufler / 提词器) arqyly bopsalau, arandatumen shúghyldanatyndar da bar. Sizderding qazaq tarihtanu salasyndaghy arandatularynyz jat kýshter jaghynan eshqashan qostausyz, qoldausyz qalghan emes. Sizder Shynghyshandy «monghol» desenizder, ana jaqtaghylar «Qazaqstanda 14 mln monghol bar» dep jar saluda. Sizder kezindegi shýrshitti – «qytay» etip kórsetsenizder, olar qazaqty – Ching patshalyghy (清朝) túsynan «ózderining otary» sanaydy. Sizderding sol azdyrushylyqtarynyz óz «jemisin» berip te ýlgirdi. Qazir biraz shәkirtteriniz Qazaq handarynyng atasyn – úly Shynghyshandy «monghol», «jauyz» dep qaraydy. Olar Qazaqtyng úly Abylay hany «Qytay» patshalarymen mәmilegerlik qatynasta bolghan dep sanauda. Isjýzinde ol kezdegi patshalyqtyng tituldyq halqy mýlde basqa, shýrshit (manchjur) edi ghoy. Al Qytay biyligi Abylay hannan bir jýz otyz bir jyl keyin, 1912-jyly ghana qúrylghanynan shәkirtteriniz әli beyhabar. Sóitip «búryn shyqqan qúlaqtan (qazaqtan) songhy shyqqan mýiizdi (qytaydy) ozdyryp» jýrsizder. Búlardyng bәri, әnsheyin «janylys» emes. Shyn mәninde Qazaq memlekettiligine, últtyq birligimizge qaghylyp jatqan qaterli synalar bolyp tabylady. Sondyqtan da olardyng keybir úshqary ziyalylary bizge territoriyalyq talap qoida. Óitkeni shýrshit pen qytay ekeuin «bireu» dep ózimiz «moyyndadyq».

Onymen qoymay, ózdering perde artynda túryp alyp, elim dep kelgen Zardyhan agha Qinayatúlyn dúrys zertteu baghytynan janyltyp tyndynyzdar. Últqa, mamandyqqa adal biraz kәsiby tarihshylardy da Shynghyshan taqyrybyna qarsy arandatpaqshy boldynyzdar. Endi Mәmbet agha Qoygeldiyev pen Qoshyghara Salgharaúly aghamyzdy betke ústay qalypsyzdar. Bile-bilsenizder, búl abyz aghalarymyz – sizderding Gharasat maydanynda tóbelerinizge ústaytyn qúrbandyq terileriniz emes. Qayta olar – Alashtyng adal úldary, Qazaqtyng ghúlama tarihshylary. Eki aghamyzdyng da ataq-danqyn búrynnan bilem. Qútty qúzyrlarymen elge kelgeli jaqsy tanyspyn. Qoyshyghara aghamyz kitabyma alghy sóz jazyp berip, tarihtanu ghylymynda baghym ashyluyna medetker boldy. Enbekterinde, súhbattarynda mening Shynghyshantanu salasyndaghy kózqarastaryma ýnemi qoldau kórsetip keledi. Al Mәmbet aghamyz da betimnen qaghyp kórgen joq. Qayta maghan ghylymy ataq bergen abyz akademikterding arasynda ol kisi de boldy. Óitkeni biz de sol kisining kemesinenbiz, alashtanu baghytynda jýzip bara jatqan inilerining birimiz.

Jalghasy bar...

Tileuberdi Ábenayúly Tynybayyn,

QR ÚGhA Qúrmetti akademiygi,
Shynghyshantanushy,
shyghystanushy, audarmashy.

Abai.kz aqparattyq portaly erkin aqparat alany. Múnda oy jarystyryp, pikir almastyrugha kez kelgen adam qúqyly. Jogharydaghy spiykerding pikiri redaksiya ústanymyn bildirmeydi. Aldaghy uaqytta maqalada esim-soylary atalghan jekelegen azamattar redaksiyamyzgha jauap beruge niyetti bolsa, olardyng da pikirin beruge әzirmiz. 

Abai.kz

40 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5407