"Aq jol" partiyasynyng deputattary Últtyq qordaghy qarajatqa alandap, arnayy úsynys jasady. Búghan deyin biz saytymyzda Últtyq qorgha qatysty birneshe maqala jariyalaghan edik. Ekonomist Maqsat Halyqtyng arnayy súhbatyn jariyalap, onda Últtyq qordyng songhy uaqytta qalay ortayyp jatqanyn aittyq. Resey ekonomikasyn qútqaryp qalugha Últtyq qordyng qanday qatysy bar ekenin jazdyq. Sonymen qatar Últtyq qorymyzda qansha qarjy qalghanyn da faktilermen kórsetken edik. "Aq jol" partiyasynyng atalmysh mәseleni kóterip, dabyl qaghuy óte ózekti. Tómende partiyanyng úsynysyn ózgertpesten jariyalap otyrmyz. 

«Búl aqsha bolashaq úrpaqqa tiyesili» - «Aq jol» fraksiyasy Últtyq qordan «jeudi» toqtatudy talap etti

12 mamyr 2021 jyl, «Aq jol» demokratiyalyq partiyasynyng baspasóz qyzmeti 

QR Premier-Ministrining

birinshi orynbasary

A.A. Smailovqa

Aghymdaghy jyly budjetti naqtylau kezinde shyghystardy óteuding negizgi kózderining biri Últtyq qordyng 850 mlrd tenge somasyndaghy qarajaty boldy.

Jalghasyp jatqan «koronakriziys» jәne budjetting 10,6% múnaylyq emes tapshylyghy jaghdayynda búl sharany qajetti dep sanaymyz.

Sonymen qatar, «Aq jol» fraksiyasy ótken jyldary tipti sol kezendegi rejimde jyl sayyn Últtyq qordan kóptegen milliard qarajat aludyng teris praktikasyna birneshe ret núsqaghan bolatyn.

Osyghan baylanysty Últtyq qordy qúru iydeologiyasyn eske salugha mәjbýrmiz, ol әuel bastan-aq kýizelister kezeninde ekonomikanyng «bolashaq úrpaq qory» retinde qúrylghan bolatyn.

Osy túrghydan alghanda, Últtyq qordan alynghan transfertter bizge tiyesili emes, elding bolashaq úrpaqtaryna tiyesili qarajatty «jeudi» bildiredi.

«Aq jol» fraksiyasy birneshe ret Norvegiya Múnay qorynyng tәjiriybesine sýienuge shaqyrghan, onda aghymdaghy budjettik qarjylandyrugha investisiyalyq tabystyn belgili bir bóligi ghana baghyttaluy mýmkin, al jinaqtardyng ózderi (Qordyng «negizi» bolyp sanalatyn) qoljetimsiz bolyp qala beredi.

Mysaly, ashyq derekkózderge sýiensek 2007-2015 jyldardaghy aldynghy jahandyq daghdarystan keyin Norvegiyanyng Múnay qory ekonomikany qoldaugha bar-joghy 1% aktiv qana júmsady, al osy jyldar ishinde Qazaqstannyng Últtyq qorynan 83 mlrd alynghan, búl qor aktivterining 77 mlrd dollargha jetken eng joghary somasynan asady (2014 j).

Sonymen qatar, 2001-2015 jyldary Últtyq qorgha týsken týsimder 147 mlrd tengeni qúraydy.

Yaghni, Qazaqstan qazirgi daghdarysqa deyin Últtyq qor týsimderining jartysynan astamyn júmsady, al songhy uaqytta Ýkimet Últtyq qordyn  investisiyalardan týsetin qarajatynan artyq aqsha júmsaydy. Osylaysha, 2020 jyly investisiyalyq tabys 3,6 trln tg, al odan kepildendirilgen transfert 4,7 trln tg qúrady.

Búl ýrdisti odan әri saqtau Últtyq qor jinaqtarynyng tolyq sarqyluyna alyp kelui mýmkin. Alayda, Qordyng JIÓ-ning 30% mólsherindegi tómendetilmeytin qaldyghynyng belgilenuine qaramastan, sheneunikter basqa sheshimderge qabiletsiz ekenin kórip otyrmyz.

Biraq búl aqsha bizge emes, bolashaq úrpaqqa tiyesili.

«Aq jol» fraksiyasy múnday ysyrapshyldyqqa jol berilmeu kerek dep sanaydy, әsirese, búl obektiler qúrylysynyng joghary baghasynan bastap, mektepterde qashyqtyqtan oqytugha bólingen noutbukterdi úrlaugha deyingi tiyimsiz shyghyndar men sybaylas jemqorlyq sipatyndaghy úrlyqtargha baylanysty.

Atalghandardyng negizinde «Aq jol» fraksiyasynyng deputattary kelesilerdi úsynady:

1 Budjetting aghymdaghy shyghystaryna Últtyq qordan sheksiz qarajat aludy toqtatu, budjetke jyl sayynghy kepildendirilgen transfertterden bas tartu. Qalypty jaghdayda múnday transfertter sheneunikterding kәsibiyligi men tiyimsizdigin jasyrudan basqa eshtene emes dep sanaymyz.

2. Qazirgi pandemiya siyaqty daghdarysqa qarsy sharalar shenberinde naqty maqsattargha arnalghan nysanaly transfertterdi ghana saqtau qajet dep sanaymyz. Ayta keteyik, múnday tapsyrmany Preziydent Q.Toqaev 2020 jyly 10 shildede Ýkimetting keneytilgen otyrysynda bergen bolatyn.

3. Últtyq qordyng tómendetilmeytin qaldyghyn JIÓ-ge qatysty ghana emes, Qordyng ózining aktivterining somasy boyynsha, aldynghy jinaqtar mólsherinde jәne esepti qarjy jylyndaghy investisiyalyq kiristing keminde 70%-y boyynsha anyqtau qajet dep sanaymyz.

Osylaysha, múnday shyghystargha Qordyng jyl sayynghy investisiyalyq kirisining 30%-dan aspaytyn qarajaty júmsaluy tiyis.

4 Últtyq qordy saqtau maqsatynda bayandalghan tәsilderdi eskere otyryp, onyng Qarajatty qalyptastyru jәne paydalanu tújyrymdamasyn qayta qarau turaly mәseleni taghy bir pysyqtaudy úsynamyz.

Qúrmetpen, «Aq jol» fraksiyasynyng deputattary

Abai.kz