124 000 000 000$. Aqparat kózderining uәjinshe, Qazaqstannyng biylghy jylghy syrtqy qaryzy osy dengeyge jetken! Sonyndaghy ónkey noliderdi óshirip tastap, auyzeki tilde jazar bolsaq, 124 milliard dollar bereshek ekenimiz oqyrmangha úghynyqty bolar. Eger halqymyz sanyn domalaqtap, 16 million dep eseptesek, onda әrbir qazaqstandyq shetelge 7750 dollar qaryz degen sóz.
Áriyne, múndaghy memlekettik qaryzdyng ýles-salmaghy kóp emes. Kóbisi, ekinshi dәrejeli bankter men
korporativtik qaryzdar...

124 000 000 000$. Aqparat kózderining uәjinshe, Qazaqstannyng biylghy jylghy syrtqy qaryzy osy dengeyge jetken! Sonyndaghy ónkey noliderdi óshirip tastap, auyzeki tilde jazar bolsaq, 124 milliard dollar bereshek ekenimiz oqyrmangha úghynyqty bolar. Eger halqymyz sanyn domalaqtap, 16 million dep eseptesek, onda әrbir qazaqstandyq shetelge 7750 dollar qaryz degen sóz.
Áriyne, múndaghy memlekettik qaryzdyng ýles-salmaghy kóp emes. Kóbisi, ekinshi dәrejeli bankter men
korporativtik qaryzdar...
Aytpaghymyz búl emes, memlekettik qaryz ben әleumettik paryzdyng arajigin ajyratu ýshin, onyng el ekonomikasyna paydasy men ziyanyn eksheu ýshin aldaghy uaqytta arnayy toqtalamyz. Býgin әueli jeke adamdardyng qaryz aluy men ony qaytaru barysy turaly sóz etpekti úighardyq. Biz eshkimning qaltasyna qol salyp, әmiyanyn aqtarmaq emespiz. Alayda, qazirgi halyqtyng qaltasyndaghy aqshanyng deni qaryz ekenin әrkim biledi. Qazaq o zamanda bú zaman, dәl múnday qaryz alyp kórmegen-di. Bankterden beriletin «jenildetilgen nesiyelerdin» qyzyghyn kóremiz dep, shyjyghyna shyjghyrylyp jýrgender az emes. Shanyraghy shayqalyp, aghayyn-tuystyqtyng arasy suyp, ómir sýruden baz keshkender de tolyp jýr ainalamyzda. Biri tuysymyz, biri tanysymyz, biri jekjatymyz. Nesiyeni әrkim-aq nesibesine jaratqysy keledi. Bireu - toy, bireu - mashina, endi bireu- biznes ýshin alady. Biraq bizdegi bankterding jeke túlghanyng kýnkórisin sýliktey sorugha negizdelgen jýiesin kóbimizding týsine bermeytinimiz ókinishti. Siz nesie alu ýshin kemi qyryq betten túratyn kelisimshartty qolynyzgha alasyz. Tolyp jatqan qúqyqtar men mindetterding qanday dәrejede ekenine zer salmastan, qolynyzgha qarjy tiygenshe asyghasyz. Sizge 3 jyl, 5 jyl, 10-15 jyl tym úzaq uaqyt siyaqty kórinedi. Ári ay boyynsha tóleytin somanyzdyng onsha kóp emes ekenine ishtey ilanasyz. Kýnderding kýninde, býgin bolmasa da erten, әldebir jaqtan qomaqty aqsha tauyp, sonymen bir-aq kýnde qaryzynyzdan qútylatynday kórinesiz. Búl - qazaq psihologiyasyndaghy eng olqy tús. Sebebi, bizding últ búryn múnday qaryzdyq jýiege ýirenbegen. Enbekpen, adal termen tapqan aqshannyng әldebir dókeylerding milliondaghan qarjysynyng noliderin kóbeytu ýshin júmys isteytinin keyindep bilesiz, biraq bәri kesh ekenin oilaghan sayyn ózeginiz órteneri múnda túrghan is. Esterinizde bolsa, әlemdik daghdarysqa deyingi 3-4 jyl qala-qalalarda ayaldamalargha deyin nesie taratyp, tútas halyqty jaghymdy jarnamasymen ózine tartqan bankterdi de kózimiz kórgen. Elimizdegi qozghalmaytyn mýlikterding qymbatshylyghy shyrqau dengeyge jetken kez de sol mezgil. Ýileri men jerlerin kepilge qoyyp, kóbik aqshanyng kólenkesine ergen-derding daghdarystyng soqqysynda san soghyp qalghandary jetkilikti. Sol kezdegi qaryz-darynan әli qútyla almay, kepilge qoyghan mýkәmalynan túttay bolghandardy kóz kórip jýr. Kýni keshe esepsiz júmsalghan aqshanyng bodauy tym ýlken ekenin endi týsingender de bar, al qaryz ýstine qaryz jamap, ýsh-tórt bankke bereshek bolghandardyng әli de kóp ekeni ras.
Áleumettanushylardyng pikirinshe, qaryzdanugha peyil adamdar shoghyry qozyqaryn kópshilikting arasynan kóp kezigedi eken. Búlardyng negizgi bóligi aqshany payda tauyp, ósiru maqsatynda emes, kýndelikti jetispeushiligin boldyrmau ýshin qaryzdanatyn kórinedi. Tipti, qazirgi qaryzdanghan qazaqtardyng jartysynan kóp bóligi, úlyn úyagha, qyzyn qiyagha qondyru ýshin, sýndet toy, besik toy, altyn toy, alpys, jetpis jyldyqtar ýshin alynady deydi. Bir kýndik toydyng myng kýndik qiynshylyghy baryn keyindep úghyp jatamyz. Sonday-aq, tómengi mólsherdegi nesiyelendiruding qúryghyna ilikkenderding basym bóligi bir ailyqpen kýn kórip, nәpaqasyn aiyryp jýrgender. Alda-jalda júmysynan aiyrylyp, yaky basqa bir qiynshylyqqa tap bolsa, nesiyesin tóleudi merziminen keshiktirip aluy kәdik. Ol degeniniz payyzdyq ýstemening eselep ósuine jaghday tughyzady. Million qaryzynyz bir jylda әldeneshe million bolyp aldynyzgha keledi. Taghy da tólemeseniz, sotqa sýireydi. Bir qyzyghy, bankting talap-tilekteri sizding oqymay-aq qol qoyghan kelisimshartta kórsetiletindigi. Qaryzy bar adamnyng boyyna as sinbeydi. Qaryzdyng da paryzy bar. Qolmen alghan son, moyynmen kóteruiniz kerek. Otbasynyz ben bala-shaghanyzdyng auzynan jyryp, ay sayyn bekitilgen merzimnen búryn bankke jýgiresiz. Bir ay boyy istep alghan ailyghynyzdyng qomaqty bóligin әldebir esepshotqa audarugha mindettisiz. Ony tóleu de, tólemeu de - uayym. Songhy jyldary elimizde depressiyagha (kýizeliske) úshyraghandardyng kóbeygenin aityp, dәrigerler dabyl qaghuda. Kýizelisting kýiigin tartqandardyng bir bóligi bankke bereshekter ekenin eshkim joqqa shyghara almas.
Qaryz - batystyq ekonomikanyng negizgi qaynary. Siz bankten kepilge zat qoyyp nesie alasyz, biraq sol qarjy arqyly ózinizding naqtyly jobalarynyzdy jýzege asyrasyz. Búl jerde eng basty mәsele, alghan aqshanyzdyng úzaq merzimge berilgendigi. Memlekettik zang ayasynda әrbir nesie alushy ol aqshasyn tabys kózine negizdey alady. Óitkeni, bizdegidey payyzdyq ólshemi tym joghary emes. Tipti, keybir elderde jeke bankterding nesie arqyly tabar paydasy tym az. Olar sol azdyng ózin qanaghat tútady. Al bizdegi bankter she? Kezinde bank arqyly beriletin nesiyening ýstemesi tipti 25-30 payyz mólsherinde bolghany әmbege ayan. Qarapayym týsindirgende, siz belgili bankten 1000 tenge qaryz alyp, ony ýsh jylgha bólip tólediniz delik. Jylyna 30 payyzdan ósse, әr jyl sayyn 333 tengeden qosylady. Ýsh jylda taza ósimge 999 tenge beresiz. Myng tengenizdi 1999 tenge qylyp qaytarasyz. Búl sәl qarabayyrlau týsindiru bolsa da, shyndyghy sol. Qazir 22 payyz, 17 payyz, 14-15 payyz mólsherinde nesie berip jatqan bankter kóp. Solardyng ózi úzaq jyldyq qaryzy-nyzdy әldeneshe ese ghyp qaytarugha jýielengenin úmytpaugha tiyissiz. Mәselenki, Kaspiy bankten «Eurojóndeu» nesiyesi boyynsha 1 million tenge alsanyz, 18,99 payyz ósim boyynsha 3 jylda 1 million 8 jýz myng 10 tenge etip qaytarady ekensiz. Al eger de 5 jylgha alsanyz she?.. Múnyng syrtynda nesie alu ýshin jinar qújatynyzdy qosynyz. Ol az bolghanday, әr banktegi alghan somanyzdyng kólemine qaramastan komissiyagha ústalatyn aqsha taghy bar. Key bankterde 10, kelesisinde 7 payyz. Taghy da 1000 tengeni mysal etelik. Siz sol somany alu ýshin 70 ne 100 tengesin komissiyagha berip ketesiz. Ol neghylghan komissiya, ne ýshin ózi nesie tarata otyryp, onshalyqty somany ústauy kerek, qanday zang ayasynda bekitilgen? Búl súraqtyng jauabyn tabu qiyn. Eger myng emes, milliondaghan aqsha alar bolsanyz, qanshama aqshanyzdy komissiya kemirip alatynyn bajaylay berge-niniz jón. Jәne ol aqsha sizding bankten alghan nesiyenizden ústalatynyn jәne ony da ósimimen qaytaratynynyzdy jәne qolynyzgha almaghan aqshadan da ózgeler payda kórip otyrghanyn jәne komissiya ústap qalghan somany tóleuiniz óziniz ishpegen sýtke bergen aqsha siyaqty ekenin eshqashan úmytpanyz. Qysqasy, memlekettik túrghydan, nesiyelendiruding osy bir babyn tekserip, komissiya ústaytyn aqsha turaly anyq-qanyq oilastyrghan jón.
Ángimemizdi Qazaqstannyng syrtqy qaryzynan bastap edik. Soghan qayta ainalyp soghalyq. Qazaqstandaghy ekinshi dәrejeli bankter nesiyege beretin múnshama aqshany qaydan alady? Jogharyda aitqanymyzday, shetelden olar da qaryzgha alady. Bir aiyrmashylyghy, 3-5 payyz shamasynda, tipti odan da tómen boluy mýmkin. Olar Qazaqstandaghy týrli baghdarlamalar boyynsha, óndiristerge, industriyaldyq baghdarlamalargha, jeke kәsipti ny-ghaytugha júmsaymyz dep memleketke esep beredi. Al Qazaqstandyq bank bolghandyqtan, ertengi kýni qaryzyn qaytara almasa, oghan memleket jauapty. Sondyqtan Sizding qaryzdy uaqtyly qaytarmauynyzdyng memleketting syrtqa qaryzdanbauymen tikeley baylanysy bar. Iya, shetelden kelgen qarjynyng bәrin qarapayym qazaqstandyqtargha bermese de, negizgisin taratyp, ýsteme payda kórip otyr bankter. Olar sonday-aq, memleketten de әleumettik sektorlardy damytugha qoldau bildiru ýshin qyruar aqsha alady. Ony tómen payyzben halyqqa taratamyz dep uәde de beredi. Kaspiy bankting «Eurojóndeui» sonyng bir kórinisi. Al shyn mәninde, bәri de jeke bankterding qyruar payda tabuyna oray-lastyrylghanyn ishiniz sezip otyrghan shyghar. Islam qaghidatynda ósimqorlyq ýlken kýnә sanalatynyn bilemiz. Sonyng mәnisin endi-endi týsinip kelemiz...
Toqtarәli TANJARYQ.

AYTAR OIGhA AYQYNDAMA
Saghyndyq SATYBALDY,
ekonomika ghylymdarynyng doktory:
Qaryz alatyn kezde, ony qalay qaytaram dep oilanu kerek. Qolyna tiygen qomaqty aqshanyng qasynda ay sayyn tóleytin aqshanyz mardymsyz siyaqty kórinedi. «Sudyng da súrauy bar», alar kezde búl aqshany nege jaratamyn, osy aqsha ózin aqtay ma, aqtamasa, onyng ornyn nemen toltyram degen saualdy ózinizge qoyghanynyz dúrys. Qazaq: «Qabyrghanmen kenes» deydi ghoy. Qabyrghanyz - jarynyz. Bala-shaghanyzben, jarynyzben jaqsylap kenesu kerek. Keybir kisiler ony oilamaydy, ózining mýlkin otbasymen aqyldaspastan kepilge qoyyp, nesie alady. Al onyng zardabyn keyin ózi, bala-shaghasy tartady. Sonyng kesirinen shayqalghan shanyraqtar kóp. Sonan keyin alghan aqshany ýnemdi, maqsatty júmsau manyzdy. Toygha alghan nesiyeniz toy taraghan song alqymynyzdy qysady. Al shaghyn kәsipke alyp, ol isinizdi órkendete alsanyz, sóz basqa. Nesiyeni uaqtyly tóleu de - mәdeniyettilik. Uaqyty ozghan sayyn, onyng ýsteme payyzy artady. Ony merziminde tólep ýirenseniz, birtindep qútyla alasyz. Erteng bәrin bir jolda tóley salamyn degen salghyrttyqtyng paydasynan ziyany basym. Sonday-aq, eng manyzdy mәsele qay bankten qaryz aluynyzda. Ár bankte әrtýrli mólsherlememen, әrtýrli payyzben nesie beredi, bank tandauda da qatelespeu kerek.
«Dala men qala» gazeti