QR Núr-Súltan qalalyq sot alqalary basshylaryna

Kepildik hat!

Biz baspasóz qúraldary arqyly 2021 jyly 20 mamyrda Islam Ábishevting soty bolghaly jatqany jónindegi habar aldyq.

Áriyne, sottyng júmysyna aralasugha qúqymyz joq, degenmen qazaqtyng atpalday azamatynyng taghdyry bizdi eriksiz qolymyzgha qalam aldyryp, óz oiymyzdy bildiruge tura keldi.

«Para alugha oqtaldy» - dep sot bes jylgha sottady. Býgingi tanda 3,5 jyl jazasyn ótepti. BAQ betterindegi mamandardyng aituynsha endigi jerde shartty týrde bostandyqqa shyghugha tolyghymen zandy negiz bar deydi. Kóptegen azamattardyng osylaysha bostandyqqa shyqqanynan da habardarmyz.

Biz ne ýshin búl azamatqa ara týsip otyrmyz:

Birinshiden jas kezinen bastap óner men әdebiyetke jaqyn bolyp, janashyrlyq tanytyp keledi. Sonau toqsanynshy jyldary bolghan qiyn qystau kezinde kóptegen jas aqyn, jazushylargha qol úshyn berip, olardyng enbekterining jaryq kóruine ýlken kómegin tiygizdi.

2013 jyly býkil Qazaqstan boyynsha әli birde-bir kitaby shyqpaghan aqyndardyng ólenderin jinastyryp, әr oblystyng aqyndarynyng ólenderin jinaq etip 17 kitap shyghartty.

Kóptegen әnshilerding shet eldik konkurstargha qatysularyna septigin tiygizdi. Olardyng ishinde jenimpaz bolyp kelgenderi de az emes. Halyq ishindegi talantty jas suretshilerdi, mýsinshilerdi, qolónershilerdi qoldap atqarghan tirlikteri jetip artady.

Keshe qamalghangha deyin 10 jylgha juyq elimizding jyl sayyn 50-den astam әdebiyet pen óner salasyndaghy jas talanttary men abyz aqsaqaldaryn aralastyra otyryp Qazaqstannyng týkpir-týkpirindegi demalys oryndaryna jiberip otyruy da auyz toltyryp aitarlyq is. Osy kezdesulerde qanshama óner tuyndylary payda boldy. Múnyng barlyghy Otanymyzdyng ruhany qazynasy.

Júmys jaghyna keletin bolsaq, ol qay jerde júmys atqarmasyn elding rahmeti men alghysyn alyp jýrgenin ylghy estip otyramyz. Ásirese Óskemen qalasynyng әkimi qyzmetin atqarghan kezdegi enbegi eresen zor. Danyshpan Ál-Farabiyding qayyrymdy qalanyng basshysy qalay boluy kerek degen enbegine jauaptyng naghyz ózi desek te bolady.

Búghan dәlel: qala halqynyng 1000-nan astamy, qarapayym qazaghy bar, orysy bar, jas-kәrisi bar pisirgen bauyrsaghy men bәlishin alyp, Islamdy shygharyp salugha aeroportqa jinaluy. Múnday baq, múnday basshygha degen qúrmet, mynnyng birinde bola bermeydi.

Elimizding su salasynda da talay ondy júmystardy atqarghanyn estip, kórip, bilip jýrmiz.

Auqymdy júmystardy atqara jýrip, budjetting 1,0 trillionnan astam qarjysyn ýnemdeui búryn-sondy bolmaghan fenomen dep aitugha bolady.

Oqtaldy dep sottauyn sottaldy, endigi jerde zeynettegi 65-ten asqan jasy men syr berip jýrgen densaulyghyn eskerip, bostandyq berulerinizdi súranamyz.

Hatymyzdy kepildik hat dep atauymyzdaghy oiymyz, Islamdy bostandyqqa shygharghannan qoghamgha, elge, halyqqa iynedey de ziyan tiymeytinine biz tolyghymen kepil bola alamyz jәne de Qazaqstannyng әdebiyet pen óner salasyndaghy azamattardyng basym kópshiligi jalpy halyqtyng da osynday oida ekendigine senimdimiz.

Qúrmetpen:

1. Úlyqbek Esdәulet – aqyn, Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng tóraghasy, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty.

2. Dulat Isabekov – jazushy, dramaturg, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty.

3. Beksúltan Núrjekeev – jazushy, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty, QR Enbek sinirgen qayratkeri.

4. Tólen Ábdik, jazushy, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty, QR Enbek sinirgen qayratkeri.

5. Smaghúl Elubaev– jazushy, QR Enbek sinirgen qayratkeri, halyqaralyq «Alash» syilyghynyng laureaty.

6. Kәdirbek Segizbaev– jazushy, QR Enbek sinirgen qayratkeri, «Parasat» ordenining iyegeri.

7. Marhabat Bayghút– jazushy, QR Enbek sinirgen qayratkeri, halyqaralyq «Alash» syilyghynng laureaty.

8. Hanbiybi Esenqaraqyzy– aqyn, QR Enbek sinirgen qayratkeri, halyqaralyq «Alash» syilyghynyng laureaty, «Parasat» ordeni men Reseyding «Eseniyn» altyn medalining iyegeri.

9. Kópen Ámirbekov– aqyn, QR Enbek sinirgen qayratkeri, QR Preziydenti syilyghynyn, halyqaralyq «Alash» syilyghynyng laureaty.

10. Ghalym Jaylybay – aqyn, QR Enbek sinirgen qayratkeri, «Qúrmet» ordenining iyegeri, halyqaralyq «Alash» syilyghynyng laureaty.

11. Marat Baydildaúly – jurnalist-jazushy, QR Pedagogika ghylymy akademiyasynyng akademiygi.

Abai.kz