Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 19773 0 pikir 2 Mamyr, 2012 saghat 11:58

QAY QAZAQ «MEN – QAZAQPYN» DEP AYTPADY DEYSIZ

Búl qyryq hikmeti ishindegi tylsym syrly kórkem shygharma ma, әlde týrli tirkesterden, úiqastardan qúralghan úran sóz be? Aqyn Júban Moldaghaliyevting halyqqa keninen tanymal «Men - qazaqpyn» atty poemasyn taldaugha belgili aqyndar Sәken Imanasov pen Maraltay Rayymbekúly qatysqan edi. «Mәdeniyet» telearnasynda týsirilip, gazettik núsqasy «Halyq sózi» arqyly oqyrman nazaryna úsynylyp otyrghan súhbattyng aitary az emes.

Jýsipbek QORGhASBEK: Sәken agha, әdebiyette sózsiz moyyndalghanday bir shygharmalar bolady. Ol jóninde syn ne kóldeneng pikirler aityla qalsa, shyr-pyrymyz shyghyp, qarsy sóz aityp jatamyz. Sonday bir kóldeneng pikirlerdi «Men - qazaqpyn» poemasyna da qatysty oqyp qaldym. Aytynyzshy, osy kórkem shygharma ma, әlde últtyng ruhyn kóteru ýshin ghana jazghan úran sóz be?

Búl qyryq hikmeti ishindegi tylsym syrly kórkem shygharma ma, әlde týrli tirkesterden, úiqastardan qúralghan úran sóz be? Aqyn Júban Moldaghaliyevting halyqqa keninen tanymal «Men - qazaqpyn» atty poemasyn taldaugha belgili aqyndar Sәken Imanasov pen Maraltay Rayymbekúly qatysqan edi. «Mәdeniyet» telearnasynda týsirilip, gazettik núsqasy «Halyq sózi» arqyly oqyrman nazaryna úsynylyp otyrghan súhbattyng aitary az emes.

Jýsipbek QORGhASBEK: Sәken agha, әdebiyette sózsiz moyyndalghanday bir shygharmalar bolady. Ol jóninde syn ne kóldeneng pikirler aityla qalsa, shyr-pyrymyz shyghyp, qarsy sóz aityp jatamyz. Sonday bir kóldeneng pikirlerdi «Men - qazaqpyn» poemasyna da qatysty oqyp qaldym. Aytynyzshy, osy kórkem shygharma ma, әlde últtyng ruhyn kóteru ýshin ghana jazghan úran sóz be?

Sәken IMANASOV: Mening oiymsha, әdebiyetting әr týrli janrynda jazylghan shygharmalar bir-birimen sabaqtas, salalas, ýndes kele beredi. Janaghy publisistika dep otyrghanymyz, ol da әdebiyetting bir janry. Sosyn býgingi zamangha qajetti túrghydan jazylyp qalatyn taza koniunkturalyq  shygharmalar bolady. Al mening óz basym bizding aldymyzda jýrgen, әdebiyetke búrynyraq kelgen, kóbimizge ýlgi bolghan, agha bolghan Júban Moldaghaliyevting «Men - qazaqpyn» poemasyn bir kýndik dýnie dep eseptemeymin. Búl aqynnyng ondaghan jyldar boyyna ishtey dayyndyghymen kelgen, «osyny elge aitsam, jetkizsem» degen jaqsy niyetinen tughan shygharma dep oilaymyn. Ózining azamattyq bolmysyn aqtara kórsete otyryp, qaghaz betine týsken búl shygharma aqynnyng ghana emes, qalyng oqyrmangha oy salyp, solargha da únap, bizding qazaq әdebiyetine, onyng ishinde poeziyagha qosylghan ýlken qomaqty dýnie dep bilemin. Áriyne, «Men - qazaqpyn» degen sózdi birinshi aitqan Júban Moldaghaliyev qana emes. Maghjan Júmabaev ta, Súltanmahmút Torayghyrov ta aitqan. Biraq bar bolmysy men aqyndyghyn osy poemagha sala otyryp, atyna zaty say etip jasalghan dýnie osy.

Jýsipbek QORGhASBEK: Bәrekeldi, jaqsy aittynyz. Men osy habardy týsirer aldynda әdeyi ýsh aqynnan pikir súradym. Bizding aqsaqal aqynymyz Orazaqyn Asqardyng osy poema jónindegi aitqan pikiri sizding pikirinizben ýndes shyqty. «Halyqqa qyzmet etip kele jatsa, odan artyq ne kerek?» degen bir auyz sózben týiindedi. Alayda Begdilda Aldamjar: «Ol kórkem shygharma emes, әnsheyin uaqytqa, zamangha say úran túrghysynda jazylghan shygharma. Ol turaly «Júldyz» jurnalyna jazghanmyn, kórkem shygharma dep moyyndamaymyn», - dedi.  Odan keyin aqyn, publisist Myrzan Kenjebay da osy Begdilda Aldamjardyng pikirine úqsas pikir aitty. «Halyqqa qyzmet etui jaghynan, últtyng ruhyn kóterui jaghynan eshqanday dauym joq. Qos qolymdy kóterip qoldaymyn, al kórkem shygharma retinde olqy týsip jatqan tústary kóp. Jalang didaktika túrghysynda jazylghan shumaq kóbirek», - dep, ózining búl shygharmany onsha moyynday qoymaytynyn bildirdi. Al keyingi jas buyn, talantty aqyn Maraltay ininiz búl jóninde ne der eken?

Maraltay RAYYMBEKÚLY: Baghdarlamanyng aty «Kitaphana» eken. Men birde: «Kez kelgen eldimeken, qalanyng ortalyghy әkimshilik túrghan jerden emes, kitaphana túrghan jerden bastaluy kerek», - dep aityp edim. Sózding basynda ashyp aituymyz kerek, Júbaghanyng búl poemasy kitap sórelerinen oiyp túryp oryn alatynyna kýmәnsiz senemin. Búl poemanyng bastauynda bizding tegimizdegi qaharmandyq, qanymyzdaghy qaysarlyqty bildiretin qas tughandardyng saryny bar.

«Tu týbinen tu alghan,

Jaudy kórse quanghan,

Men Ótemisting balasy,

Mahambet atty batyrmyn», - dep keletin erlerimizding ruhy jatyr. Búl dýniyege qalam tartpas búryn ol kiside ýlken dayyndyq bolghan siyaqty. Óitkeni búl kisi 1943 jyly elge maydan dalasynan saparmen kelip ketken eken. Sol kezde ol «Qazaq» deytin ólenin alyp kelipti. Búl ólendi Ábu Sәrsenbaev únatyp, Jazushylar odaghynyng hatshysy Sәbit Múqanovqa alyp baryp, tyndatqan eken. Keyinnen «Egemen Qazaqstanda» jariyalanghan. Demek, búl óleng jaydan jay kele salghan joq dep aitugha bolady. Jalpy ol kisining ómiri qazaqqa janyn beru ýshin jaralghan adam ekenin bolmysy bildiredi. Al osy kórkem shygharma biz oqushy kezimizde mektepting radiosynan oqylyp jatatyn. Yaghny jastayymyzdan qúlaghymyzgha sinisti bolyp ketti. Halyq ózine «Men - qazaqpyn» degen sózdi sinirip aldy. Búl sóz bizge әli de qajet bolyp túr. Búdan keyin de qanshama qajet bolatynyn bir Qúday biledi.

Jýsipbek QORGhASBEK: Dúrys eken, Maraltay. Men osy jerde sizderge eki aqynnyng eki shumaq ólenin qatar oqyp bereyin. Úqsas, saryndas.

«Osynday bop bilmeymin kimnen tudym,

Bәlky qaysaq, bәlky bir gunnen tudym.

Dep shatypty bireuler «kýnnen tudym»,

Joq, sirә, men qara qúl, kýnnen tudym».

Búl Júban Moldaghaliyevting «Men - qazaqpyn» poemasyndaghy men tandap alghan bir shumaq. Al endi myna shumaqqa qaranyzdar:

«Men qazaq, tal boyymda qazaq qany,

Keudemde meyirbandy qazaq jany.

Saldyrtyp sar belinde Saryarqanyn,

Janghyrtyp, salghan әnim qazaq әni», - deydi. Búny «Men - qazaqpyn» degen taqyryppen Quandyq Shanghytbaev jazghan eken. Eki shumaqtyng qaysysynyng kórkemdik jaghy basymdau?

Sәken IMANASOV: Bireui ekinshisinen asyp ketti degen sóz joq. Bir birine úqsas, salalas aqyndardyng qoltanbasy ekeni birden seziledi. Ol kezde kez kelgen adam júmysqa, qyzmetke túru ýshin ózin «Batyraqtyng otbasynan shyqtym» dep kórsetetin. Ol qoghamnyng boyyna sinip ketken, sayasatqa oiysyp ketken bolatyn. Nege desen, sol kezdegi jazghan shygharmandy aldy artyna qaray otyryp jazatynsyn. Senzura әrbir sózinnen ilik izdep túratyn zaman boldy. Bar azamattyghy iri bolmysynan kórinip túratyn Júban Moldaghaliyev te sol zamannyng balasy ghoy. Sondyqtan kim jazsa da, sol jaghynan attap kete almaytyn zaman bolghan.

Jýsipbek QORGhASBEK: Maraltay, biz osy poemanyng janrlyq sipatyn aiqyndap alsaq jaqsy bolar edi. Uaqytynda tiyisti baghasy berilgen shygharma ghoy. Biraq basqa da kózqarastar joq emes ekenin jogharyda aittyq. Túmanbay Moldaghaliyev kezinde osy Júban Moldaghaliyevting «Men - qazaqpyn» poemasy jóninde diplom jazghan eken. Sonda «búl poema - lirikalyq poema» dep anyqtama beripti. Sosyn Qadyr Myrza Áliyding de bir sózi bar eken. Men sizderge oqyp bereyin: «Júban Moldaghaliyev poemalaryn ýlken eki topqa bóluge bolady. Birinshisi, epikalyq saryndaghy dýniyeler. Ekinshisi, lirikalyq-publisistikalyq saryndaghy dýniyeler. Oqighasyz, oigha, tolghaulargha negizdelgen. Búghan «Men - qazaqpyn» poemasyn da jatqyzugha bolady», - deydi. Sizderding oilarynyzsha qalay?

Maraltay RAYYMBEKÚLY: Bala kezimizde búl poemany talay ret oqydyq. Sol kezde bir dәuirding tynysy, qazaq deytin halyqtyng armany, maqsaty arghy jaghynan dem berip túratyn siyaqty bolatyn. Sol kezde sonday sózder aitylmasa bolmaytyn zaman boldy.

Jýsipbek QORGhASBEK: Uaqytynda últtyn, halyqtyng ruhyn bir kóterip tastaghan poema boldy deysing ghoy.

Maraltay RAYYMBEKÚLY: Joq, әli de kóterip túr ghoy. Sózimizding basynda aityp kettik. Búl jerde shyndyqtyng betine tike qarap aitatyn bolsaq, lirikalyq-publisistikalyq jaghyna tartatyn siyaqty. «Qay janr bolsa da ol ónerding taram-taram salasy» dep, jana Sәken aghamyz aityp ketti. Qadaghanyng pikirine toqtau kerek siyaqty.

Sәken IMANASOV: Jalpy, Júban ósu joldaryn kórsetetin «Qyzyl galstuk», «Oktyabri balalary» degen poemalar jazdy. Ólenderinde de epikalyq jaghy basymyraq bolyp jatty. Al Júbandy lirikalyq aqyn retinde tanytqan shygharmasy - «Jyr turaly jyr» edi. Ózderinizge belgili tatardyng úly aqyny Músa Jәlelding ómirining Moabit týrmesindegi bir kezenin alghan. Qalam ústaghan qazaqtar Júbaghanyng osy poemasyn attap kete almaydy.

Maraltay RAYYMBEKÚLY:

«Ne kóp bizding dalada,

Jataghan boz jusan kóp.

Ol esinde qalady,

Sol dalada tusang tek.

Otyny joq auyldyn,

Sol jylytty oshaghyn

Kýiik keshken arudyn,

Sol suytty qúshaghyn», - dep keletin óleng bar. Múny poeziyanyng ýlgisi dep aitugha bolady. Ádebiyetten habary bar adam múnymen talasa qoymaydy. Osynday jyr joldary «Men - qazaqpyn» poemasynda da jetip jatyr. Men búl poemasyn Oljas Sýleymenovting «Adamgha tabyn jer endi» poemasymen salystyratyn edim.

Sәken IMANASOV: Aqynnyng azamattyq túlghasy neghúrlym biyik bolatyn bolsa, onyng shygharmalary da sol biyikten kórinedi. Pendeshiligi kóp bolsa, onyng shygharmalaryna oqyrmandy nandyra almaysyn. 1958 jyly men Júban Moldaghaliyevti kórdim. Ótejan Núrghaliv esikti teuip ashatynday әdebiyetke shulatyp keldi ghoy «Júldyz» jurnalyna jetelep, ertip bardy, men úyandau edim. Sol kezde Júbekendi birinshi ret kórdim. «Júldyz» jurnalynyng bas redaktory eken. Odan keyin de at ýstinde jýrdi. Júbannan da myqty aqyndar bizding qazaq әdebiyetimizde óte kóp. Biraq sonyng bәri Júbannyng dәrejesine jete almady. Taza aqyndyq túrghydan alghanda ol kisimen iyqtasatyn da, aldyna týsip ketetin de aqyndyr barshylyq. Al azamattyq túrghydan alghanda, tendese alatyny az. Ásirese qylyshynan qan tamghan Kolbinge qasqayyp qarsy qarap túryp sóilegeni bar. 1964 jyly jazylghan shygharmany osy uaqytta da el auzynan tastamay aityp jýrse, onda onyng maqsatynyng oryndalghany.

Maraltay RAYYMBEKÚLY: «Qazaq Asan bolyp tuylyp, Asan Qayghy bolyp óledi» degen eken Júbaghan. Júmyr jerding betindegi qay  qazaq «men - qazaqpyn» dep aitpady deysiz. Biraq Júbaghannyng «Men - qazaqpyn» degeni jinaqtalyp kelip, qorghasynday qúiyla qalghanday bolyp túr.  Qajet bolyp qalar dep, Aqúshtap apamyzdyng ólenin alyp kelgen edim. Bylay bolady ghoy, keshki saghat beste auruhanada asqazany ghana auyryp jatqan adam, tanghy beste oyanbay qalady. Qasynda telefon túr, әieline, bala-shaghasyna habarlasyp, «mazam bolmay jatyr» degenge shamasy kelmey qaldy ma?» deydi. Búl kisi 23 jasynda «Qazaq» deytin óleng jazsa, 44 jasynda «Men - qazaqpyn» degen poemasyn jazdy. Býkil ómirin osy arnagha salyp ketken adam ghoy. Men Aqúshtap apamyzdyng ólenin oqyp kóreyin:

«Qazaqsha aksent, oqyghan qatal ýnmen,

«Zamandaspyz» dedi oghan qatang ýnmen.

Jeltoqsannyng kórgenshe on altysyn,

Bir kýn búryn batsamshy, batar kýnmen.

Qorghaghanmyn men jaudan Sovet elin,

Áli kýnge Otandy әn etemin,

Men qazaqpyn dep edim bile túra,

Shovinizm degenning bar ekenin.

Úrpaghyma halim bar ne der endi,

Qorladyndar búl qazaq degen eldi.

Qyzdarymdy sýiretip búrymynan,

It talasyn dep pe edim nemeremdi

Aqynsha aitsam úly elding búl mazaghyn,

Úly dalam kótergen kýlli azabyn,

Tyng jerimdi iygergen bauyrlary,

Traktoryn taptaghan qyr qazaghyn.

Múnyna da shydady halqym menin,

Berdi emes pe, biyligin, altyn kenin.

Túnghysh túrsyng alghashqy dәmin tatyp,

Týsinbeysing zamandas saltyn eldin.

Dep ýirettin, mәngýrtsin, bәri nadan,

Til men dilden aiyryldy tilim, dalam.

Keshe alanda sabaghan sening tenin,

Al tayaqty jegender mening balam.

Aqyn jýrek tartyp túr sodan qayghy,

Shydamaspyn aitpaugha jaram jayly.

Keshir meni, zamandas, osy joly,

Júban sizge pikirles bola almaydy», - dep aitsa kerek. Búl Aqúshtap apamyzdyng kórkemdep jyrgha týsirgeni ghoy. Keybir aqyndarymyzdyng ómiri basqa, óleni basqa ghoy. Al myna kisi bar bolmysyn osyghan arnaghan.

Jýsipbek QORGhASBEK: Qazaq synamasa sóilemeydi. Keyde synatyp baryp, sóiletip alghangha eshtene jetpeydi. Búl poema keshegi zamanda da anyz boldy, býgingi zamanda da anyz bolyp otyr. Erbolat Qúdaybergenov degen sazger әnshi bar. Sol jigit «Men - qazaqpyngha» әn shygharyp, qazir aityp jýr. Sosyn qazir qazaq estradasynda osynday bir baghyt payda boldy. Kórkemdik jaghy talas tudyryp jatatyn shyghar, biraq janaghynday әnder sahnany qoyyp, toy-tomalaqta aitylghan kezde eldi «Qara jorghadan» kem dýrliktirmeydi.

Maraltay RAYYMBEKÚLY: Erbolat bauyrymyzdyng oryndauyndaghy osy әnde jýregindi suyryp alatynday iyirim bar. Múnyng bәri jaqsy dýniyening sәulesi ghoy, shaghylysu. Mysaly suret ónerinde naturmort degen janr bar. Sondaghy túrghan zattar bir-birine sәule shashyp túrady. Sol siyaqty adamdardyng da bir-birine sәule týsirip túratyny bar. Búl Júbaghannyng shygharmasynyng bir qasiyeti bolsa kerek.

Sәken IMANASOV: Ádeby jaqsy dýnie әleumettik silkinis kezinde tuady. Júban men Qasymdardyng ruhyn kótergen kez Úly Otan soghysyndaghy qaharmandyq. Býkil kenes elin ózimning elim dep qabyldap, jýregimen sezindi. Osyghan say olardyng patriottyq sezimi de qazaq jerinen góri ýlken masshtabta sharyqtap ketti. Sol kezde әdebiyetke kelgen Júbekender men býgingi jastardyng tirligin salystyrugha kelmeydi. Olardyng otansýigishtik qasiyeti sәule shashyp, ot shashyp túrdy. Qazirgi jastar, Maraltaydyng ini-qaryndastary da soghan kózin jetkize almay keledi. Búlar ómirding kólenkeli jaghynda kele jatyr.

Maraltay RAYYMBEKÚLY: Alla jaratqan qazaq degen halyqtyng bir perzentimiz ghoy biz de. Júban aghamyzdyng poemasy kórkem shygharma ma, publisistika  ma dep aityp otyrghanymyzdyng ózi jaydan jay emes. Ádebiyetimizdegi kórkemdik izdenister jýrip jatyr. Qazirgi jastar әlem әdebiyetin jaqsy mengergen. Bәrinen habary bar. Osy tynysh kezendi paydalanyp, qyzmet jasap jatqan jastar bar.

Jýsipbek QORGhASBEK: Sol kóshting basynda qazir orta buyn bolyp qalghan osy Maraltaydyng ózi de bar. Ángimemizding ayaghy ózimizdi ózimiz qayraumen, ózimizdi ózimiz qamshylaumen ayaqtalyp kele jatyr. Jalpy, sózben de eskertkish túrghyzugha bolady eken. Júban Moldaghaliyevting «Men - qazaqpyn» poemasy qazaqtyng ruhyna túrghyzghan eskertkish dep esepteymiz. Osynday keng tynysty, ruhty, asqaq romantikalyq shygharmany talqylaugha kelip, tatymdy, túshymdy әngime aitqandarynyzgha myng da bir rahmet!

Gazettik núsqasyn jasaghan - Baljan MÚRATQYZY

«Halyq sózi» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5340