Jaqynda elimizde jappay auyl әkimderin saylau nauqany bastalady. Búl demokratiyalyq ózgerister men azamattyq qoghamdy damytudyng biri kórinisi bolsa da, ekinshi bir túsy bar. Ol aimaqtarda rushyldyq, jershildik bólinudi qayta jandandyryp, qoghamnyng tútastyghyna keri әser etui mýmkin degen kýdik. 

Elimizdegi tanymal Uikiypediya jelisinen kópshilik tanymal túlghalar men sayasatkerlerding ómirbayanyn qarap, oqudy jaqsy kóretini jasyryn emes. Búl túrghydan orys tildi Vikiypediya qazaq tili Uikiypediyadan joghary túrghany da shyndyq. Búl endi elimizdegi memlekettik tilding otyz jyl ishinde әli ayaghynan túrmaygh aqsap jatqanynyng kesirinen. Ókinishke oray orys tildi Vikiypediyadaghy sayasatkerlerding biografiyasyna nazar audarsaq, olardyng ómir jolymen qatar, ruyn, jýzin jazyp qoyghanyn angharamyz. Áriyne búghan sheneunikting esh qatysy joq, sebebi maqala derbes, syrttan salynady. Dey-túra maqaladaghy aqparatty týzetuge kez kelgen azamat arnayy shaghym jasap, iske asyruyna bolady. Orys tildi Vikiypediyadaghy birqatar sheneunikterding ómirbayanyna nazar audaryp kórelik.

Búrynghy aqparat ministri Dәuren Abaev jayly Vikiypediyada Úly jýzdin, shapyrashty ruynan ekeni jazylypty.

Bilim jәne ghylymy ministri, kópshilikting kónilinen shyghyp, jastyq kreativpen óz salasyna ýlken ózgeris әkelip jatqan Ashat Aymaghambetovty Vikiypediya jelisi Arghyn ruynyng ishindegi, Qarakesek, onyng ishinde Qoyanshy-Taghay ruynan dep kórsetedi.

Birneshe ministrlikting tizginin ústaghan Baqyt Súltanovty Úly jýzdin, Shapyrashty ruynan ekeni jazylghan.

Sayasattaghy san jyldyq tәjiriybesi bar, qart Qyrymbek Kósherbaevty búl jeli Kishi jýzdin, Álim ruynan deydi.

Ómirzaq Shókeev bolsa Úly Jýzdin, Dulat ruynan, onyng ishinde Siqym dep kórsetedi.

Almaty qalasynyng әkim bolghan, «Samúryq Qazynany» san jyl basqarghan Ahmetjan Esimov bolsa Úly Jýzdin, Shapyrashty ruynan. Vikiypediya ony Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng jiyeni dep sipattaydy.

Forbes boyynsha Qazaqstandaghy baylardyng tiziminde tórtinshi oryngha jayghasqan Timur Qúlybaev bolsa Úly Jýzding Dulaty, onyng ishinde Siqym eken.

Orys tildi Vikiypediya jelisining oqyrmany óte kóp. Ondaghy aqparat pen tanymdyq maqalalar sany qazaq tilindegi aqparatty on oraydy. Tipti qazaq tarihyndaghy túlghalar jayly aqparattar orys tilinde qazaq tilinen qaraghanda kóbirek. Búl kónildi jabyrqatatyn ashy shyndyq. Búl resmy ensiklopediya bolmasa da, ondaghy aqparat arqyly kópshilik qoghamdyq oy týiip, pikir qalyptastyrady. Sondyqtan elge tanymal, biylik tizginin ústaghan azamattar búl jelidegi ruy men jýzine qatysty aqparatty aldyryp tastaghany dúrys dep sanaymyz. Ruyn ata-baba dәstýrine say bileti, tәuelsiz elining tuyn maqtan tútyp, últyn úlyqtaytyn sana bolghanda, últty barlyghynan joghary qoyatyn týsinik qalyptasqan sәtte memlekettik órleu men qoghamdyq konsolidasiya artady. Álde búl rudyng jazyluy «bireulerge» kerek pe?

Ka myrza

Abai.kz