Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4512 0 pikir 7 Mamyr, 2012 saghat 10:42

Asanәli ÁShIMOV: Ónerding qay salasyn alyp qarasaq ta, bizde elikteushilik basym

- Asanәli agha, siz jas kezinizden bastap synnyng ótinde jýrdiniz. «Shәken Aymanovtyng kýieubalasy» degen ataudyng ózi kóp jayttan shekteluge mәjbýrlegen shyghar...

- Az qazaqty ghana emes, adamzatty bir-birinen bólip-jaru Shәkenning tabighatyna jat bolatyn. Ol tabighatta siyrek kezdesetin som altyn edi. Kýni býginge deyin ózimdi onyng shәkirti sezinemin. Qinalghan, kibirtiktep qalghan sәtte aruaghymen syrlacamyn. Birazyna jauap alghanday bolamyn.

- Shәken atamyzdyng 100 jyldyghy tayap qaldy. Mereytoyyna dayyndyq sezile me?

- Shәken 2014 jyly 100-ge tolady. Ázirge tym-tyrys. Qazaq kinosyn Shәkensiz, Súltan Qojyqovsyz elestetu mýmkin emes.

- Shәken agha keyin bir әngimesinde «Mening eng basty janalyghym - Asanәli» depti. Al keshegi Saghy Áshimovting tólqújaty Shoqan Uәlihanov róli boldy. Siz Saghidy Shәken atamyz tәrizdi mening janalyghym der me ediniz?..

- Asanәli agha, siz jas kezinizden bastap synnyng ótinde jýrdiniz. «Shәken Aymanovtyng kýieubalasy» degen ataudyng ózi kóp jayttan shekteluge mәjbýrlegen shyghar...

- Az qazaqty ghana emes, adamzatty bir-birinen bólip-jaru Shәkenning tabighatyna jat bolatyn. Ol tabighatta siyrek kezdesetin som altyn edi. Kýni býginge deyin ózimdi onyng shәkirti sezinemin. Qinalghan, kibirtiktep qalghan sәtte aruaghymen syrlacamyn. Birazyna jauap alghanday bolamyn.

- Shәken atamyzdyng 100 jyldyghy tayap qaldy. Mereytoyyna dayyndyq sezile me?

- Shәken 2014 jyly 100-ge tolady. Ázirge tym-tyrys. Qazaq kinosyn Shәkensiz, Súltan Qojyqovsyz elestetu mýmkin emes.

- Shәken agha keyin bir әngimesinde «Mening eng basty janalyghym - Asanәli» depti. Al keshegi Saghy Áshimovting tólqújaty Shoqan Uәlihanov róli boldy. Siz Saghidy Shәken atamyz tәrizdi mening janalyghym der me ediniz?..

- Mýmkin. Óner adamynyng tabysy ómirimen ólshenbeydi. Mýmkin, Saghy mening ashqan janalyghym boluy da mýmkin. Onyng kinogha kelui de tosyn qúbylys boldy. Shoqandy týsirmek bolyp, kasting jariyalaghanbyz. Ýmitkerlerding birde-biri oidan shyqpay, biraz uaqyt jýrip aldyq. Ózim syilaytyn Sәbira Mayqanovanyng «Alystan izdeme. Saghy túr ghoy. Týri kelip túr Shoqangha» degen sózine mәn bergen joqpyn. Sózden qoryqtym. Birde operatorlar mening joqtyghymdy paydalanyp, Saghidy dayyndapty. Andap qarasam, múrty qiylyp, Shoqannyng ózinen aumay qalypty. Ortalyq Komiytet te Saghigha toqtady. Bar bolghany 16 jasta general-gubernatordyng adiutanty bolghan, Dostoevskiymen dos bolghan Shoqandy somdau - Saghigha da onay týspedi.

- «Shoqan Uәlihanov» Memlekettik syilyqqa úsynyldy. Biraq osy tústa «әkeli-balaly Áshimovter ózderin-ózderi úsynyp jatyr» degen әngimeler shyqty.

- «Shoqandy» týsiru kezinde akter mәselesi kóp oilandyrdy, men olargha týsinistikpen qaraugha tyrystym. Jaqsy aktermen seriktes boludyng ózi - baqyt. Rejisserding aitqanyna әrkez bas shúlghy beretin akter shahmat oiynyndaghy peshkamen ten. Akter óz rólining avtory bolmay, keyipker jasauy mýmkin emes. Akterge taghylar min de, aitylar syn da kóp, ónerpaz bolyp ghúmyr keshu onay emes.

Filim týsirip bolghannan keyingi kezder esime týsse - keudem órtenip ketkendey bolady. Ortalyq Komiytettegiler «Eki Áshimovti úsyna almaymyz» dep talap qoydy. Ras, «Shoqan» úsynylghan eken, basty keyipkerdi somdaghan Saghigha nege berilmeydi? Qoyshy rejisser retinde maghan da berilui kerek. Biraq men ózimdi syzdyryp tastadym. Saghiyma sóz kelmesin dedim.

Balam ot edi. Týsinigi mol edi. Maghan aqyl qosatyn dәrejege jetip te qalghan edi. Abaysha aitsam, men eskining sony, ol jastyng aldy edi... Erkeligi bar bolghanmen, júmys degende sap tiylyp, óz-ózin taba qoyatyn. «Shәkenning kýieubalasy» degen «mәrtebe» maghan bosansuyma mýmkindik bermese, «Asanәlining úly - Shәkenning nemeresi» degen ataudyng ózi oghan auyr tiymedi. Balam ózin-ózi jetildirgen jәne ózin-ózi shiryqtyrghan kýide qúiryqty júldyzday aghyp týsti.

sodan keyin de biraz rólderge týsti. Biraq halqynyng zerdesinde Shoqan bolyp tanbalanyp qaldy ghoy. Ekeuining taghdyry da úqsas. Keyde maghan Saghidyng Shoqandy oinauy - taghdyrdyng qalauy tәrizdi әser etedi. Shoqannyng kelbeti arghy atasy Abylaygha kóbirek úqsasa, men úzaq ghúmyr keship, 94 jasynda dýniyeden ótken Shynghys tórege úqsaydy ekenmin. Soghan qaraghanda kinodaghy taghdyr adamnyng ómirine de әser etedi eken. Sebebi obraz sen ýshin ishten shyqqan jylan... Mysaly, maghan Shynghys tórening beynesi tym jaqyn. Qasymhan Shadiyarov - dosym.

- Tipti Bekejandy da jaqsy kóresiz be?

- Men Bekejannan jýregi bar, әdemi qyzdy berilip sýie biletin, elin qorghay alatyn bilegi bar, oily, minezdi dala rysary beynesin jasadym. Ázirge onyng Qazaqstandaghy jalghyz qorghaushysy, advokaty - menmin. Qorghaymyn. Ony jaghymsyz emes, kerisinshe, jaghymdy keyipker etip, ómirge jaqyndatyp kórsetuge tyrystym. Bәlening bәri qyzghanyshtan tuady ghoy, qanday qazaqqa da namys qymbat, namysyna tiygen son, ol da et pen jýrekting iyesi.

Bir joly Fransiyadaghy «Qyz Jibektin» kórsetiliminde fransuz biykeshterining «anau Qyz Jibekting ózi aqyly azdau boluy kerek, әitpese ghashyq bolugha Tólegen emes, Bekejan layyq» degenderi bar. Olardyng kózqarastary, týsinikteri basqasha ghoy, bizding eposymyzdy qaydan bilsin?!

- Akter ýshin rólding ýlken-kishisi bolmaydy deydi. Siz kinoda da, teatrda da bas keyipkerding obrazyn somdadynyz, búl kezdeysoqtyq emes shyghar?

- Demek, basty rólderding bәri maghan layyq bolghany da. «Qyz Jibek», «Atamannyng aqyrynan» keyin kórermenimdi joghaltyp nemese «ókpeletip» alghym kelmeydi. «Otyzynda orda búzbasan, qyrqynda qamal almaysyn» deydi ghoy, osy kýngi jetistik pen jemisting bәri mening sol 30 ben 40-tyng arasynda istegen júmystarymnyng nәtiyjesi.

- Býginde elimizde «50 teatr júmys isteydi» dep auyz toltyryp aityp jýrmiz. Alayda osy teatrlarda qazirgi kezde klassikalyq tuyndylardan góri kóbine audarma shygharmalar jii qoyylady. Sonda bizde qazir sahnagha shyghararlyq últtyq tuyndylar joq pa, әlde búl rejissuranyng әlsizdiginen be?

- Kezinde Cherchilli, Stalin sekildi adamdar teatr degennin, jalpy, óner degenning ne ekenin tereng úghynghan. Mysaly, qatygez Stalinning ózi óner adamdaryna tiyispegen. Onyng zamanynda kinonyng týsirilimi Stalinsiz ótpegen. Kino týsirilip jatqanda ol filimning ýzindilerin arnayy kelip, kórip túratyn. Ol kishi teatrdyng bir qoyylymyna segiz ret barghan eken. Demek, onyng ónerge degen mahabbaty zor bolghany ghoy. Biz mәdeniyetti bәrinen joghary qoya biludi ýirene almay kelemiz. Kóshede jýru ýshin de, adammen sóilesu ýshin de, dastarqanda otyru ýshin de mәdeniyet kerek. Biraq bizdegi mәdeniyetting tómendigine kinә artudyng ózi qiyn. Óitkeni biz feodaldyq qúrylymnan birden yrshyp-yrshyp, asyghyp kelemiz ghoy. Sondyqtan bizde entigis bar. Basqalar jayau asyqpay kele jatsa, biz soghan ilesu ýshin jýgirip otyruymyz kerek. Ózge órkeniyetti elder әldeqashan asyqpay bayau jýrip-aq, bizden ozyp ketken.

- Bizding qazaq túlghadan kende emes. Qazir olardyng qatary seldirep barady. Keyde qorqynysh biyleydi. Solardyng kózi ketse qazaq kimdi túlgha dep tanidy? Kimder túlgha bolady? Sayasattyng salqyny túlgha degen úghymdy tym alasartyp alghan joq pa?

- Búryn ýlken tizimmen dýr silkinip, kez kelgen sayasy apattyng aldyn alushy edik. Dýr etip qarsy túrghannan keyin bizdi tyndaushy edi. Qazir qatarymyz azayyp qaldy Rayymbek Seyitmetov pen Ánuar Moldabekov, Núrmúhan Jantórinder barda qanday edik? Ózimdi tasqa salsa da múqalmaytynday sezinushi edim. Qazir dostarymnyng bәri tastap ketti. Asyghyp ketti. Songhy birer jylda Aqseleu, Qadyr, Túmanbaylardan da kóz jazyp qaldym. Ábdijәmil agham da óz әleminde túnshyghyp qaldy. Onyng da dauysy shygha bermeydi. Qazir men solardyng amanaty tәrizdi sezinemin ózimdi.

IYә, tirshilikte talaylarmen úzaq jyldar sahnada teatrdyng qyzyghy men shyjyghyn birge kórdik. Endi bireulermen ómir jolynda tabysqan jan dostar edik, al endi birazy óner jolynda ózimiz qadir tútyp, qasterlegen túlghalar bolatyn. Múhtar Áuezov, Ghabit Mýsirepov, Ghabiyden Mústafiyn, Sәbit Múqanov syndy asqaraly jazushylar teatrdan bir sәt qol ýzip kórmegen naghyz túlghalar. Olar - ózderine deyingi últym dep ótken Alash azamattarynyng jalghasy. Odan keyingi qazaq teatry men kinosyna óshpes iz qaldyrghan Serke Qojamqúlov, Elubay Ómirzaqov, Qaliybek Quanyshbaev, Qúrmanbek Jandarbekov, Shәken Aymanov syndy sahna ónerining sanlaqtary, olardyng ókshesin basqan Núrmúhan Jantóriyn, Ydyrys Noghaybaev, Seyfolla Telgharaev, Tanat Jaylybekov, muzyka ónerining jaryq júldyzy Shәmshi Qaldayaqov, kýni keshe әzilimiz jarasqan Ánuar Moldabekov pen Esbolghan Jaysanbaevtar - bәri-bәri qaytalanbas túlghalar. Alayda jer basyp jýrgende júmyr basty pende eshqashan jýz payyz túlgha bola almaydy eken. Tek ómirden ótkennen keyin ghana túlghanyng pendeshiligi birte-birte úmytylyp, el esinde onyng jarqyn beynesi men iygi isteri qalady. Sondyqtan túlghany tirisinde baghalay alu mýmkin emes. Kezinde orystyng Belinskiy degen úly synshysy óz zamanynda «orystan bir jaqsy jazushy shyqpady-au» dep jylarman bolghan eken. Sonda onyng qatarynda Pushkin men Gogoli jýripti. Al osy ekeui orystyng úly jazushysy emes dep qazir kim aita alady? Ózimizben qatar jýrgende qanday túlgha bolsa da «e, sony qoyshy» deymiz. Talay úly túlghalardy mensinbedik qoy kezinde. Halyqtyng talghamy, uaqyttyng sýzgisi shyn asyldy asyqpay tandaydy eken.

- Ótken ghasyrdyng 60-70 jyldary qazaq mәdeniyeti ýshin altyn ghasyr bolghanday. Nebir dýldýl jazushylarymyz, maytalman rejisserlarymyzdyng tuyndylary sol kezde dýniyege keldi deytinder bar. Siz qalay oilaysyz?

- HH ghasyr qazaqtyng til-óneri, mәdeniyeti ýshin altyn ghasyr boldy. Teatrymyz odaqtaghy alghashqy tórttikke ilindi. Oljas ta sol kezde tanyldy dýiim júrtqa. Búghan qazaq elining basy-qasynda jýrgenderding yqpaly boldy. Ashyq aitpaghanmen, ishtey qoldady. Sendi, dem berdi. Búl әdebiyetke kelemin degen jastargha jol ashty. Memleket tarapynan bólinip jatqan qarjy, qoldau janamyn degen jýrekterge ot, qyz quatyn jigitterge at berdi. Sebebi bizder ghasyr basynda atylyp ketken Alash ziyalylarynyng shiryghyp ósken úrpaghymyz. Bizge basqasha bolu, basqasha ústanymmen ómir sýru mýmkin emes edi.

- Qazir qazaq kinosynda bir jylymyq bar. Ong ózgerister bar. Búl sol altyn ghasyrymyzdyng janghyryghy emes pe?

- Jana jas tolqyn ósip keledi. Solarda izdenis bar.

- Jyl sayyn «Euraziya» jәne «Shәken júldyzdary» atty eki kinofestivali ótedi. Búl kinofestivalider qazaq kinosynyng tanyluyna, damuyna qanshalyqty ýles qosyp jatyr?

- Keshegi Aymanov, Qojyqov, Begaliyn, Qarsaqbaevtardy qazaq kinosynyng tarihynan syzyp tastap, tarihty ózinen bastaghysy keletinder shetelding arzanqol syilyghyna mәz bolyp jýr. Sondyqtan da qazirgi óner ómirsheng bola almay, ailaker-alpauyt tobyrdyng arasynda adasyp jýr. Al «Shәken júldyzdary» bayqauy turaly aitar bolsam, múnyng basqa konkurstardan aiyrmashylyghy, búl - studentterding diplomdyq júmystary. Búl bayqaudy jastardyng tyrnaqaldy rejisserlik enbekteri, alghashqy ýlken bayqauy dep qabyldau kerek. Bayqau keleshekte talantty jastargha baghyt berudi maqsat etedi. «Shәken júldyzdaryn» kóbi dúrys týsinbey, bayqaugha qatysqan jastardyng shygharmalarynyng ishinen jaqsy kino izdeydi. Alayda múny qyruar qarjy júmsalatyn halyqaralyq bayqaularmen salystyrugha kelmeydi. «Shәken júldyzdarynyn» abyroyyn asqaqtatu ýshin men 80 myng evro berip, Depardieni shaqyra almaymyn.

- Sonymen, qazaq kinosy bizdi әlemge qay qyrynan tanytyp jýr? Ol iydeologiya qúralyna ainala aldy ma?

- Qazaqstannyng syrt elderdegi imidjin qalyptastyratyn - qazaq kinosy. Amerikany alpauyt elderding qataryna qosugha jol ashqan onyng kinosy. Ózbekstan óz elin kino tilimen jarnamalay bastady. Oghan sener bolsaq, Orta Aziyada Ózbekstannan artyq júmaq joq. Al bizde bәri basqa... Bizde mәdeniyet janalyqtary - aua rayy burosynyng aldynda bir eki sekundtyq aqparatpen shekteledi. Qazaqtyng mәdeny qory qanday janalyqtarmen tolysyp jatyr degen saualdyng jauaby aspanda ilinip túrghanyna jiyrma jyl boldy. Biz mәdeniyet, ruhaniyat mәselesin tabaldyryqqa ysyryp tastadyq. Elbasymen kezdesuding sәti týsip jatsa, men osy mәselelerdi aitatyn shygharmyn.

- Osydan biraz búryn Ermek Túrsynovtyng «Kelin» filimine erinbegenning bәri syn aitty. Sol kelin Oskar syilyghy jolyndaghy dodada alghashqy segizdikting qataryna ilindi. Qazaq «Kelindi» nege jersindirgisi kelmedi?

- «Kelinde» býkil tirshilik analardan bastalady. «Ana men tabighat ana egiz úghym» degen filosofiyalyq astar jatyr. Ermek inim osy kino arqyly qazaq kinosynda naturalizmge boy aldyryp, tyghyryqqa tirelmegenin dәleldedi.

Ermek Túrsynovtyng ózindik qoltanbasymen erekshelenip túrghany únaydy. Ol úsaq-týiekke moyyn búrghysy kelmeydi. Mәselening mәiegin jaryqqa shygharghysy keledi. Kózdegen nysanasyn filosofiyalyq túrghyda zerdeleydi. Onyng endi ghana jaryqqa shyqqaly túrghan «Shaly» jayly da osyny aitugha bolady. Men biletin Túrsynov arzanqol dýniyege aty-jónin «bylghamaytyn» jan. Olar barlyq kýsh-jigerin jaqsy tuyndy jasaugha júmyldyrdy.

- Qazaq kinosyndaghy jana esimder jayly ne deysiz?

- Jana esimder bar, jetedi. «Siz kimsiz, KA myrzada» esirtkitasymaldaushynyng qúrbysyn oinaghan Gýlsharat Júbaevadan jaqsy artist shyghuy mýmkin. Ázirge ayaq alysy jaman emes. Barlyq trukterdi ózi oryndady. Ámbebap. Aytpaqshy, ol «Kelinde» basty róldi somdady. Al rejisserlardan Ahan Satay, Rýstem Ábdirash, Ermek Túrsynovqa ishim jylidy. Jaqsy kino solardyng qolynan keledi dep ýmittenemin. Olar aldaghy uaqytta «kommersiyanyng auylyn shiyrlamay» tarihy qúndylyqtargha moyyn búrsa eken deymin. Bizding ekrandarymyz tariyhqa tórinen oryn berse eken deymin. Bizding jigitterimiz «Mústafa Shoqaydyn» obrazyn somdaugha talpyndy. Ábish Kekilbaevtyng «Kek» shygharmasyn ekrandaugha tyrysty. Smaghúl Elubaevtyng «Aq boz ýiden» shyqqan «Súrjekey» de ortaqol bolyp shyqty. Áytpese qanday materialdar edi...

- Nege? Ne jetpedi?

- Jaqsy kino ýshin iydeya tym az. IYdeyannyng 80 payyzyn ekran jútyp alady. Ssenariydi myqtylau kerek edi. Akterlardy dúrystap irikteu kerek. «Qyz Jibekti» týsirgen kezde aldymen Jibek rólin somdaytyn aru men Bekejandy somdaytyn serini izdedik. Qosalqy rólderdi solardyng bitim-bolmysy, minez-qúlqyna qarap tandadyq. Nәtiyjesinde bir ansamblige baghynghan, birin-biri tolyqtyrghan jәne biri bolmasa shanyraghynyng bir uyghy qoparylyp ketetin keremet tarihy tuyndy dýnie keldi. Áytpese Mústafa Shoqay Jibek tәrizdi epostar әleminen kelgen joq. Onyng jýrip ótken joly býgin de sayrap jatyr. Myqty kino jasaugha tamasha mýmkindik bar edi. Tek ózegin taba almaghanyna ókinemin. Qazirgi kezde shetelding filimderin aitpaghanda, ózimizding rejisserler týsirip jatqan filimderde sheteldik akter oinasa boldy, ghajap tuyndy dep qabylday beremiz. Eger osy prosess úzaqqa sozylatyn bolsa, qazaqtyng dýniyejýzilik mәdeniyetke qosar últtyq sipattaghy bolmysy ense týzey almaydy. Órkeniyet aidynynda bizding Amerikadan, Europadan esh aiyrmashylyghymyz bolmaydy. Al últtyq ýrdisinen ajyraghan elding ónerin eshkim de túshynyp kórmeydi. Shyndyghyna kelsek, akterlik sheberlik jóninen ózimizding qazaq akterleri kóbinen myqtyraq. Al anau Shvarsenegger, Van Damm degender akter emes, eng aldymen, sportshylar, Andjelina Djoly sekildi aktrisalar - modeli. Biraq biz osyny týsingimiz kelmeydi, ónerding qay salasyn alyp qarasaq ta, elikteushilik basym. Kýni keshe Abay alysyp ótken nadandyq әli bar bizde. Bizding әli qúldyq psihologiyadan aryla almauymyz - ýlken kemshilik. Bireuge baghynu, tabynu basym, jaltaqpyz. Kezinde Múhtar Áuezov «ónersiz el - el emes» degen edi. Men osyghan qosylamyn. Kenestik iydeologiyanyng kesirinen kezinde biz ózimizding últtyq batyrlarymyzdan góri Gitler, Napoleon, Groznyy turaly kóp bildik. Óz basym alpystan asqanda tól tarihymyzdy qayta oquyma tura keldi. Osynyng zardabyn qazir qazaq kinosy tartyp keledi. Negizi, últtyq boyaugha qúrylmaghan tuyndynyng ghúmyry kelte. Bizding qazirgi kiynemotografiyadaghy ózderin «jana aghymdaghy tolqyn» dep ataytyn jastarymyzdyng shygharmalary europalanyp barady. Múnday túghyrtasy shayqalyp túrghan tuyndylardyng bolashaghy da joq. Mine, últsyzdyq, namyssyzdyqtyng mandayy tasqa tiyetin jeri - osy.

- Siz kitaptarynyzda Saghy men Mәdiydi erkelete almadym, inim, bauyrym tәrizdi qaradym deysiz. Al kishkentay Asanәli qalay ósip kele jatyr. №1-ge úqsaytyn ynghayy bar ma?

- Men onyng artist bolghanyn qalamaymyn. Al mamasy keybir keyipkerlerimning sózin jatqa aitady deydi.

- Taghy da sizding shygharmashylyghynyz jayly. Osy kýnge deyin jeti kitabynyz shyghypty. Kýndelik jazuynyzdyng sebebi ne?

- Kýndelik ishtegi sherdi syrtqa shygharu ýshin kómek. Ol mening býkil quanyshym, qayghym, syrymdy ishine býgip jatyr. Keleshek úrpaq ózine keregin ekshep alar. Ómirimning әrbir kezenining dengeyin kýndeligime qarap baghamdasa deymin.

- Siz segizinshi kitabynyzdy bolashaqtyng enshisine qaldyrypsyz. Onyng orny bólek bolghany ghoy.

- Solay bolghany. Sebebi segizinshi kitaptyng jýgi auyr bolghandyqtan keleshekting enshisine qaldyrdym. Keyin meni izdegender bolsa, oilarymnyng mәiegin segizinshi kitaptan tabady dep ýmittenemin. Onda qazir aitugha bolmaytyn, eshbir iyirimge kónbeytin oqshau oilarym bayandalady.

- Sizding shygharmalarynyz turaly kópshilikting pikiri on. Jazushylar arasynda «Asanәlining aforizmderi» degen payda boldy. Odaqqa ótip, qatarymyzdy tolyqtyrudy oilap jýrgen joqsyz ba?

- Anau bir jyldary «Mayranyng әni» shyqqan kezde Jazushylar odaghynyng tóraghasy Núrlan Orazalin «Jazushylar odaghyna» mýshelikke ótsenizshi» dep qolqalaghan. Mening esimde bir qalghany Asanbay Asqarov aghamyzdyng jazushylardyng qataryn toltyrmaq bolghany. Óte salu onay bolghanmen, onyng salmaghy qiyn tәrizdi. Biraq odaqtyng salmaghy basqa shygharmashylyq úiymdargha qaraghanda basymyraq pa deymin. Teatr qayratkerleri odaqtarynan góri Jazushylar odaghy ózin-ózi tyndata alady. Qazir jazushylarmen kóbirek kezdesemin. «Qazaqta synyqtan basqanyng bәri júghady» degen sóz bar. Qadirbek 60 jasqa tolghanda «Úrymen joldas bolsan, úry bolasyn, jazushymen joldas bolsan, jazushy bolasyng » degenmin.

- «Siz kimsiz, Ka myrza?» filimi de «Qazaqfilim», Resey, Tailand kinogerlerin aralastyryp týsirgen joba. «Kóshpendiler» jayly da sony aitugha bolady. Kinojobagha shetel mamandary aralasqannan keyin sózsiz onyng últtyq biregeyligine әser etti, bayytty ma?

- «Atamannyng aqyry» Kenester Odaghynyng tanymal kinoteatrlarynda el-júrtqa keninen tanystyryldy. Filimning túsaukeser rәsimderi dýrildep ótti. Ásirese, bardy baghalap, óner ishindegi kýrish pen kýrmekti ajyrata biletin Mәskeu men Leningradtyng kórermenderi «Atamannyng aqyryn» aptalap, ailap tamashalady. Ókinishke qaray, Shәken Aymanov filimning býkilodaq júrtyn tabyndyrghan júldyzdy sәtterin kóre alghan joq. Shәken Aymanovtyng ainalasyndaghylar búl filimnen britandyq Djeyms Bond turaly tuyndylarmen ýilesimdilik tabatyn. Djeyms Bond - aghylshyn jazushysy Yan Flemingting oidan shygharghan agentining esimi. Onyng prototiypi - britandyq әigili barlaushy Sidney Reyli. Búl shygharma ekrangha shyqqannan keyin ghana óte tanymal boldy. Al búghan deyin әrtýrli eksperiymentter jasap, qyryqtan asqansha ózin-ózi tappay jýrgen ortanqol jazushynyng shygharmasy ekrandalghan song әlemdi sharlap jýre berdi. Qalamgerge jolyqqan britan produsseri Alibert Brokkoly Garry Zalismanmen birigip, Flemingting romandaryn ekrangha shygharu qúqyn satyp alyp, 1961 jyly әigili «Bondiananyn» alghashqy filimin bastap kelip jiberdi. 1962 jyly Terens Yangting rejisserligimen «Doktor No» degen ataumen týsirilgen filim kýni býginge deyin jalghasyp keledi. Osy uaqytqa deyin «007 agent» turaly 22 filim týsirildi. Kórermenge eki jylda bir filim úsynylyp otyrady. Sóitip, Djeyms Bond san úrpaqtyng sanasymen sabaqtasyp ketken ghúmyrly keyipkerge ainaldy. Shәken Aymanovtyng da júrt jýregin jaulaghan Qasymhan Shadiyarov turaly filimdi jalghastyryp, birneshe úrpaqty tәrbiyeleytin halyqtyq kinotuyndy jasauyna bolatyn edi. Biraq erte ýzilgen ghúmyry ony jalghaugha mýmkindik bermedi.

- Qasymhan beynesi ózinizben birge qartayyp keledi. Keyipkerinizdi 40 jyldan keyin eline oralghanyn qalaytyn tәrizdisiz?

- Elbasy Núrsúltan Nazarbaev astanalyq kórermendermen birge «Siz kimsiz, Ka myrza?» filimin tamashalady. Preziydent kinotuyndygha rizashylyghyn bildirip «Mynaday adam kelgende Ýkimet qarsy alu kerek edi ghoy» degen úsynys aitty. Men jauap retinde «Onyng jalghasy kelesi seriyada» dedim. «Qasymhan tughan eline kelu kerek» degen iydeyany Elbasymyz da qoldady.

«Atamannyng aqyryn» jalghastyru Shәken aghanyng aldyndaghy ótelmegen paryzym retinde seziletin. Keyipkerimning taghdyry meni 40 jylday úiyqtatpady. «Qalay boldy eken, qayda jýr eken, qaytsem eken» degen oilar kókeyimnen ketpey qoydy. Ary oilanyp, beri oilanyp, osy Ka myrzagha toqtalyp, jazdyrdyq. IYdeyasyn ózim berdim. Eki-ýsh jyl boldy, shyghardyq. Ssenariy boyynsha Tailandtyng týrmesinen shaldy tauyp, memleket aralasyp, arnayy әskermen (spesnaz) baryp, elge qaytardyq. Ras aitasyz. Bas keyipker de menimen birge qartayyp keledi. Qasymhan Shadiyarov ol kezde 30-da bolsa, qazir - 70-te. Keyipkerimdi óltirgim kelmeydi. Onyng 40 jyldan keyin ózin mýldem tanymaytyn elge oralghanyn qaladym.

- 40 jyl boyy jat jerde jýrip qazaqy mentaliytetten qol ýzip qaldy. Sýiikti keyipkeriniz «meni qanday ortagha alyp keldi?» dep sizge ókpelep jýrmey me?

- Oiynyzdy týsinip otyrmyn. Kórermendi sendire almaysyng dep túrsyz ghoy.

- Qasymhan jat jerdegi «missiyasyn» adal oryndady. Ol :

- «Ey tәkәppar dýniye,

Maghan da bir qarashy.

Tanimysyng sen meni

Men qazaqtyng balasy» dep qazaqtyng tektiligin moyyndatty.

Biraq «Atamannyng aqyrynyn» bir keyipkeri aitqanday, tughan jeri ýshin tolarsaqtan saz keshken erlerining esimin bilu eline shart emes.

- As-agha, syrttan kelgen qazaqtyng sinisip kete almaytynyn kózimiz kórip jýr ghoy.

- Onyng tughan, ósken jeri - Qazaqstan. Elim dep, tughan topyraghyna jatamyn dep keldi Qazaqstangha. Qasymhannyng qyzmeti bizding ortamyzgha sinisip ketudi mindettemeydi. Sizder bәrin bilip otyrsyzdar. Biraq «Asanәli aitu kerek» dep mening auzyma qaraysyzdar. «Qasymhan elge kelgeli jatyr. Oghan bizding ortamyzda oryn bar ma? Onyng eldegi taghdyryn bilgimiz keledi» dep qoghamdyq sanany týrtpekteu, qalghyp ketken sanany týrtip oyatu sizderding mindetteriniz emes pe? Maghan biren-saran hattar «Qalay boldy? Qasymhan elge kele me? Elge kelgen song ne isteydi?» dep súraydy. Elge kelgen Qasymhandy memleket kinonyng tilinde bolsa da bauyryna basu qajet. Qazaqtyng ishindegi dau-damayynan oqshaulandyryp, qamqorlyghyna alu kerek. Qasymhan róli memleket ýshin de, qazaq ýshin de qústyng qanatynan tonyp qalatyn erekshe túlgha, erekshe jan. Biz sol kezde ghana ósip kele jatqan balalarymyzgha ýlgi bolarlyq túlghany kino tilinde somday alamyz. Qasymhannyng endigi taghdyry - sizderding qoldarynyzda. Ol da pende. Ol da bir kýni jaryq dýniyemen qoshtasady. Sýiikti keyipkerimning ómirining songhy jyldarynda qazaghy ýshin erlik jasap, dýniyeden kóshkenin qalaymyn. Onyng mәngilik mekeni qazaq topyraghy bolghanyn qalaymyn. Qasymhandy elining dәl Bauyrjan Momyshúly tәrizdi songhy sapargha shygharyp salghanyn qalaymyn. Ýkimet tarapynan qoldau bolyp jatsa, jaqsy kino shygharugha men kepildik beremin. Materialdyng nobayy mening basymda pisip-jetildi. Men onyng ekrandyq beynesin somdap, qatarlarynyzgha qosugha dayynmyn. 35 jasymda saqalymdy Shadiyarov ýshin ósirdim. Áli kýnge alyp tastaghan joqpyn. Kýni býginge deyin onyng obrazynan aryla almay kelemin.

- Qazaqstandyq kinoindustriyada qomaqty qalamaqy alu mýmkin be?

- Kórshi Reseymen salystyrghanda jaghday mәz emes. Mysaly, «Qyz Jibek» pen «Atamannyng aqyry» bir jylda shyqty. Qalamaqysy da onshalyqty qomaqty bolghan joq. Al endi gollivudtyq akterlerge qaranyz. Sauatsyz truk jasaghan bozbalalarynyng ózi milliondardy qaltasyna basyp ketti. Al Gollivud degen ne? Búl óner emes, qyryq últtan jiylghan akterlerding shoghyry, әdemi jasalghan gýl destesi. Ol tek amerikalyq armangha ghana baghynady. Búl milliondap qarjy qúiylghan, sonyng tabysy eselenip qaytyp jatqan biznes-joba, AQSh-tyng qyryq qúraq mәdeniyetin әlemge jarnamalap jatqan iydeologiyalyq qaru. Onyng avtorlary kózdegen maqsatyna jetti. Al otandyq kiynematograftarda prokat mәselesi kýni býginge deyin sheshilgen joq. Men jýrgen jerimde kinogha baryndar deymin. Bizding qogham kinoteatrdy emes, DVD-ny qalaydy. Biraq televizor kinonyng «dushasyn» jetkize almaydy. Memleketting kinogha degen kózqarasy ózgermese, osylay bolyp qala bere me dep qorqamyn.

- «Shoqan Uәlihanovta» siz somdaghan Shynghys súltannyng beynesi kóz aldymyzda jalt etti de joq boldy. Jas balanyng qolyna kәmpit berip qaytyp alyp qoyghanday әser qaldyrdy. Shoqanynan aiyrylyp qalghan Shynghys súltannyng kónil kýiin, keyingi ómirin sizden artyq eshkim somday almas dep oilaymyn.

- Súltandyqqa Shoqan da ózin-ózi úsynghan. Biraq ótpey qaldy. Sol kezde Shynghys súltan «biz qamshynyng sabyn syndyryp almadyq pa?» deydi. Múnda filosofiyalyq astar jatyr. Mening somdaghym kelgen keyipker kóp. Ol Abay, ol - Qúnanbay, ol - Ahan, ol - Shynghys. Ol - Abylay men Kenesary. Ákelerining dengeyine óremizding jetpegendikten, balalaryna ghana kinomyzdyng tórinen oryn berdik. Onda da jetistire almadyq. Biz Shoqandy aittyq. Shynghys jayly aitugha óremiz jeter emes. Óremiz jetpegendikten, Abylaydyng jas shaghyn kino tilinde somdadyq. Qytay men Reseyding ortasynda jýrip-aq qazaqtyng mýddesine kelgende qalghyp ketpegen, ýsh jýzding basyn qosqan 60 jastaghy Abylay beynesin somdaudy taghy da bolashaqtyng enshisine qaldyrdy. Sonday Qasym han, Kenesary, Shoqan, Abay tәrizdi úrpaqty dýniyege әkelgen qasiyetti әkeler әli tabaldyryqta kezek kýtip túr.

Búl mening ishte qalyp bara jatqan armanym. Eger sәti týsip jatsa - Qúnanbay men Shynghys tóreni somdaugha qazirgi jasym mýmkindik berer edi.

- Ángimenizge raqmet.

Súhbattasqan

Gýlbarshyn Aytjanbay

«Ayqyn» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5373