Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2994 0 pikir 8 Mamyr, 2012 saghat 06:39

Qajyghúmar Shabdanúly. Qylmys (jalghasy)

V

Ózi «endi ýsh kýn qamalsaq ólermiz» degen Quatty sol qandala ordasynan ýshinshi týnning jarymynda әketip edi. Sarydan túp-tútas qan kýrenge ainalghan tatardyng birin tórtinshi týni inirde, birin týn jarymynda jatqan jerlerinen eki saqshy sýiemeldey túrghyzyp әreng әketti. Men jalghyz qaldym, jalghyz da emespin-au, qújynaghan qalyng qandala meni ghana ortagha alyp, «aymalay» berdi. Búl týnde men de daualgha sýienip túrudan qalyp, shalqamnan jatqanmyn. Sodan qansha uaqyttan keyin alyp shyqqanyn, alyp shyghyp ne istegenin bilmeymin, bir kezde esimdi shala-sharpy jisam, kiyimim shylqyldaghan su eken. Áyteuir bir jaryq ýiding sement edeninde jatqan siyaqtymyn. Shor bolyp júmylyp alghan kózderim anda-sanda zorgha bir syghyrayady. Eki myrza bayaghy kýlimsiregen qalpynda eki jaghymnan tónip túr. Erinderining jybyrlauyna qaraghanda súraq qoyyp túrghan tәrizdi. Isip ketken qúlaghym esh dybys estir emes. Aq kiyimdi bireu denemdi ayaghymen audaryp, ukol qoydy. Onan song ayaghymen qayta audaryp shalqalatty da, betime birdene jagha bastady. Onysyn qabaghyma da, qúlaghymnyng quysyna da taptishtey jaghyp jatqanda úiyqtap ketippin.

V

Ózi «endi ýsh kýn qamalsaq ólermiz» degen Quatty sol qandala ordasynan ýshinshi týnning jarymynda әketip edi. Sarydan túp-tútas qan kýrenge ainalghan tatardyng birin tórtinshi týni inirde, birin týn jarymynda jatqan jerlerinen eki saqshy sýiemeldey túrghyzyp әreng әketti. Men jalghyz qaldym, jalghyz da emespin-au, qújynaghan qalyng qandala meni ghana ortagha alyp, «aymalay» berdi. Búl týnde men de daualgha sýienip túrudan qalyp, shalqamnan jatqanmyn. Sodan qansha uaqyttan keyin alyp shyqqanyn, alyp shyghyp ne istegenin bilmeymin, bir kezde esimdi shala-sharpy jisam, kiyimim shylqyldaghan su eken. Áyteuir bir jaryq ýiding sement edeninde jatqan siyaqtymyn. Shor bolyp júmylyp alghan kózderim anda-sanda zorgha bir syghyrayady. Eki myrza bayaghy kýlimsiregen qalpynda eki jaghymnan tónip túr. Erinderining jybyrlauyna qaraghanda súraq qoyyp túrghan tәrizdi. Isip ketken qúlaghym esh dybys estir emes. Aq kiyimdi bireu denemdi ayaghymen audaryp, ukol qoydy. Onan song ayaghymen qayta audaryp shalqalatty da, betime birdene jagha bastady. Onysyn qabaghyma da, qúlaghymnyng quysyna da taptishtey jaghyp jatqanda úiyqtap ketippin.

- Túr!- degen ýn estildi bir kezde. Kózim de iykemge kelinkirep qalypty. Eki qolymdy tirenip, basymdy kóterip otyrdym. Eki myrza ýlken ýstel tórinde, oryndyq arqalyqtaryna shalqalap jatyr. Týn eken. Tas tóbeden abajurly qos shyraq janyp túr. Esik jaq bir búryshtyng tóbesindegi «shyghyrdan» ótkizilgen jinishke jibek arqan astyndaghy ýstelding irge jaghynan úrshyqqa ilingendey, qos qabattala kerilipti. Onyng ainalmaly qayys ekenin týsinsem de, qinaudyng qay tylsymy ekenin aiyra almadym. Tór jaq búryshta men bilmeytin әrtýrli aspaptar jatyr. Taghy bir búryshta juan tórt siraqty, adam boyy, qoyan jon, býkis dónbek kórinedi. Qalay da etpettetip tanyp dýreleytin «sýiiktimiz» siyaqty, eki jaghyndaghy jalpaq beldikter sol apay tóske jabystyra qúshaqtatatyn «jengelerimiz» shyghar.

Solargha bajyraya qaraghanymdy qyzyqtaghanday eki myrza kýlimsiredi. Men de tez shirap, kýlimsireuge tyrystym.

- Nege kýlesin?- dedi aq sary jay ghana shyray kórsetip. - Aldyndaghy oryndyqqa otyr!

- Stanokty... ústa dýkeni siyaqty eken,- dey salyp, ózimdi taghy da bekemdey týstim. Biraq, sugha toghytqan ba, iyә, diyzenfeksiya nasosy sonshalyq «jomart» pa, kiyimim sumen shylqyldap, tym auyr sezildi. Tórt ayaqtap әreng túryp, oryndyqqa otyrdym.

Aq sary aq súrgha qysqasha audaryp otyryp, mening aty-jónimdi, adresimdi, oryn-túraghymdy súrap jazdy da, rasty moyyndau jónindegi ósiyetin qysqasha aityp ótti. Áneu kýngi ósiyetine qosqan janalyghy - múndaghy «qamaq bólmelerinin» qandala jóninen qaterli «eski ýi» ekenin eskertui ghana boldy.

- Bes-alty kýn ghana jatqannyng ózinde-aq esinnen tanyp, ólim haline týstin. Jeti-segiz kýn jatyp qalsan, ólgening ghoy! Shynyna kelmesen, myna Kyjang yza bolady da, bir ai, tipti odan da úzaq jatqyza beredi. Rasyndy ait ta qútyl!... Men húizumyn, músylmanmyn, saghan janym ashyghandyqtan aitamyn: rasyna kelseng - qútylghanyn, jasyrsang - ólgening ólgen, eshkim ara týse almaydy!... Úiymdaryndy serikterinning bәri moyyndap boldy,- dep shyn janashyrlyq syryn aitqanday aqyryn ghana kýbirledi. Sonan son. - Tezirek moyynday salmasang - qinalyp ólesin! Moyyndaghandardy týgel mektepterine qaytarmaq, jaqsy, taza ýige shygharyp, jaqsy tamaq berip jatyr, úqtyng ba?!

- Úqtym,- dep men de shyn niyetke kelgendey, basymdy iyzep-iyzep qaldym. - Kyjangha mening jauabymdy dәl óz qalpynda jetkizinizshi, rasyn aitayyn.

Aq sarysy audaryp edi, aq súrsy «rúqsat» degendey iyegin nәnsy qaqty.

- Ras sóz әrqashan bir-aq týrli bolady,- dep bastadym men. - Ekinshi týrge ainalsa, ótirik bolghany. Óitetini, ótirik san týrli qúbylmaly bolady. Ótirikting ótiriktigin de, rastyng rastyghyn da sizderdey bilimdi, tәjiriybeli adamdar tez-aq aiyrady. Men sizderge ótirik aityp, ólmekshi emespin. Men jaspyn ghoy, ólgim kelmeydi, jan kerek maghan!

Búl sózimdi audarmadan tyndaghan Kyjang taghy da iyek qagha saldy.

- Biraq, kóp sóz bolmasyn, úiym mәselendi, oghan kim tartqanyn, ózing ne qyzmet kórsetkenindi ghana aitsang bolghany,- dep qosty Kyjan.

- Qanday úiym ol?... Men tek Gomindannyng ghana mýshesimin, sony súraysyz ba?

- «Shyghys Týrkistan» úiymyn ait!- dep Kyjang ýsteldi tyqyldatty. Aq sary múny úighyrsha audardy da, óz sózimen óndep jiberdi:

- ...Mine, úiymdarynnyng atyna deyin belgili bizge, aitqamyn ghoy, seriktering rasyn aitpaghan bolsa, búl atty biz qaydan bilemiz?

- Shyghys Týrkistan!- dep men asa ghajaptanghanday kezek qaradym ekeuine. - «Shyghys Týrkistan!»... Búl ne degen sóz?... Bizding Gomindangha qarsy úiym ba, iyә, dos úiym ba?!

Kyjang jaman tilmen kósip jiberip, ýsteldi qoyyp qaldy.

- Gomindan dosyn qamay ma?...

- Endeshe, men onday dúshpandy mýlde bilmeymin!- dep basymdy bir-aq shayqadym.

- Olay bolsa, nege qashtyndar?- degen súrauyn aq sary audardy.

- Qorqyp qashtyq.

- Neden qoryqtyndar?

- Ótken 44-shi jyldyng qysynda mektep hanzu sabaqtastarymyzgha myltyq, tipti pulemet taratyp berip, últtyq oqushylardy qamatty, týnde dәretke shyqsaq myltyq atty. Ýsh týn boyy jataqhanada dәret qyldyq. Artynan estisek, Ýrimji taularyna qúraldy «bandy» kelgen eken. Biyl, osy jaqynda ghana «bandy» taghy da kóbeyipti. Altay taularynan ghana emes, Ile taularynan da kóp shyghypty dep estidik. Olar kelip Ýrimjini qorshay qalsa, hanzu sabaqtastar bizdi qyryp tastaydy dep qoryqtyq. Búl qorqynyshymyzgha taghy bir sebep qosyldy: Osy qystyq demalysta bizdi ýiimizge qaytarmay qoydy. «Jolda bandy bar, qatynas bekip qaldy» deydi. Jol beky berse әke-sheshemizdi mýlde kóre almay qalamyz ghoy, ýige tez jetip alayyq dep qashtyq.

- Sonda, bandygha baryp qosylmaqsyndar ghoy, solay emes pe?

- Joq, bizding ýiimiz qalada. Qalada «bandy» bola ma eken?

- Qaladan bandy shyqpaydy dep kim aitty saghan?

- Bandy degen taudyng jabayylarynan shyghady, qalanyng oqyghan mәdeniyetti adamy «bandygha» qosyla ma?

Eki myrza bir-birine qarap jymiysty. Shyraylarynda «osynshalyq habarsyz ba» deskendey anyrys bar.

- Jaqynda Ileden ne habar jetti senderge? - dep maghan kirpik qaqpay qadala qaldy Kyjan. Jarnamany menzep otyrghanyn seze qoydym. Búl myrza da adamnyng bet qúbylysynan ishin bile qoyamyn deytin «gipnozdardyn» biri bolsa kerek. Bógele oilansam-aq «pәlege» qosaqtamaq tәrizdi. Men de týzu qarap, irkilmey qayyrdym jauabyn:

- Men ilelik emespin ghoy, Ilede hat jazysyp túratyn eshkimim joq.

- Birge qashqandarynnyng ishinde ilelikter de bar ghoy?

- Bar, olar da qalaniki. Ýilerine aman jetip aludy aitady.

Oylanysyp qaldy ekeui. Ilede bolghan oqighany ashyq aityp tergemese ýstemdik ete almaytynyn oilasqan siyaqty.

- Senderdi kim birlestirdi?- dep Kyjang ynylday súrady endi.

- Osy qashqan on toghyzymyz mektepke kelgeli tanyspyz. Byltyr qysta qoryqqanymyzdan bastap syrlaspyz. «Biyl bandy taghy da shyqty» degen sayyn qorqa sóilesip jýrdik. Qystyq demalysta ýidi-ýiimizge qaytyp keteyik desip edik, demalysqa qaytarmay qoyghan son, kýn jylynysymen jayau bolsaq ta jetip alayyq dep kelistik...

- Ýilerine tura tartpay, Boghdagha qashqandaryng bandygha qosylu maqsattaryndy dәleldemey me?

- Ýige qaray tura ketsek, jayau adamgha óte alys. Boghdada «bandy» joq jәne birneshe sabaqtastyng tuysqandary, jiyen, naghashy, bóle, qúdalary kóp eken. Solardan kólik, kómek súraugha bardyq, olar әsker shaqyryp ústap berdi...

Kyjang aqyra túrdy ornynan:

- Úiymyndy moyyndaymysyn, joq pa?!

- Birigip qashqandarymyzdy úiym deseniz, osynday úiym bar. Al әlgi... әlgi nemene edi?... A... shyqsyn týrkin!.. shyqsyn týrkin degenderinizdi týsinbeymin de! Ótirik aityp sizderdi alday almaymyn!

- Serikterinning bәri aityp otyrghanda sen nege moyyndamaysyn?

- Sizderdi aldap qútylmaqshy bolsa, ózderi biledi, men sizderdi aldamay, alaldyghymmen qamqorlyqtarynyzgha ie bolmaqpyn.

- Qamqorlyq?... Moyyndamasang ólesin!

- Ótirikke moyyndamaghandy óltirsenizder óltire berinizder! Biraq, Jyang zúnsay onday búiryq týsirmes!

Kyjang art jaghyndaghy elektr knopkasyn basyp qalyp edi, sart-súrt basyp eki jendet kirip keldi. Álgi qos arqan tartqan ýsteldi ymdap qaldy Kyjan. Eki jendet eki bilegimnen ústap, arqan túsyna apardy da, qojalaryna qayta qarasyp alyp, ýstelding tór jaq shetine sýiredi meni. Búl shette qiyametting taghy bir júmbaq qinauy baryn sezdim.

Bir jendet ong bilegimnen ústap, qolymdy ýstel betine tiygizip edi, ekinshi jendet býiirdegi bir tetikti qayyra qoydy, kәri qasqyrdyng azuynday múqyl tister sap ete týsip, qolymdy bileziktigine deyin jútyp ala qoydy da, myjyp jiberetindey, qysyp bara jatty.

- Ei, shynyndy aita salmaymysyn, qolynnan airylasyn!- dep aq sary qasyma jetip keldi de jendetterge hanzushalap, toqtata túrudy súraghansydy. - Serikterinning bәri moyyndaghan úiymdy әshkereley salsang bolmady ma, mynau qolyndy qazir-aq myljalap júlyp tastaydy.

- Bilmesem nemdi әshkereleymin, basymdy júlyp tastasa da rasy sol. Onday úiymdy biz bilmeymiz. Olardy shylghy ótirikke moyyndatqan osy stanok shyghar. Qaytadan... әkelip... tergenizder!... Qaytadan... rasyna keledi olar!... Olar... a.. olar ótirik....

Qanshalyq shydayyn desem de songhy sózdi eriksiz shynghyra qostym.

- Toqtat! - dedi jendetterge aq sary. Ekinshi bir tetikti basyp qalghanda tister sәl bosata berip, qysqan boyy toqtay qaldy. Aq sary Kyjanyna qarady.

- Moyyndaymysyn, joq pa? - Kyjang ýstelin shart etkizdi. Men de saq ete týstim:

- Ótirikke me?... rasyn ait dep tәrbiyelegen ózin, endi ótirikke moyyndamasam óltirmekpisin?

- Shyn úiym bar!... aitpasang ólesin!

- Joq!... Bar bolsa men ózim bilmeymin be?

- Bilesin, aitasyn! - dedi jaghy qisayyp, tistene qalghan Kyjan, - Moyyndamasang - qinap óltiremin seni!... Apar sol kameragha!- dep endi jendetterine saqyldady... Qashan shynyna kelgenshe jatady.

«Qasqyr» auzynan qolym әreng shyqty, múqyl tister kirigip, jabysyp qalghan eken, shyqsa da janynan airylyp shyqqanday sylq týsti. Túla boyymnan ter shýmektep aghyp barady.

- Shynyn aityp boldym, ótirik aitpadyng deseniz, qalay óltirseniz óz erkiniz, shyny kerek bolsa, búdan basqa shyndyq taba almaysyz! Taba almaytyn sebebiniz, shyndyq bireu ghana! Aytqamyn ghoy, óziniz oilanuynyzdy ótinemin, - dey salyp jendetterding aldyna týstim.

Tang bozarsa da әli qap-qaranghy túrghan sol qandala ordasyna qayta bardym. Qatarlas kameralardyng bәrinen kýnirenis, qinalys ýni estildi. Bәri de hal jetkenshe qandalamen qyrqysyp bolyp «mә, jeseng jege» kelgen siyaqty, dәrmensiz ynyranys kóp estildi. Men de qúlay kettim...

Qolymnyng qaqsauynan ba, әlde qandala shaqpay ma, әiteuir denem tynysh siyaqty. Tisimdi qatty basyp tildep jiberdim bir kezde. Anau bir uaqyttaghy Repqatsha týtek bir ashu biyley qaldy. «Partizandar óz uaghynda kele qalsa qasqyrlargha búlay jem bolmas edik qoy, әttegene... Repqat!... Batyrym!... Qaza bolghan-aq shygharsyn?... Tazdyng ýnin der kezinde óshirip, jaudy faktyden totityp-aq ketipsin! Qolgha týsken jarnamadan úqqan «Shyghys Týrkistan» atyn ghana ústap otyryp qalypty ghoy... Repqat!... Esil agha!... Tiri qalsam qúz jartastargha atyndy qashap jazarmyn!... Kel, Núriyash, birlesip jyrlayyq, joqtayyq ony!... Qaydasyng janym, qaydasyn?!... Qaydasyn?!... Qaydasyn?!- dep qatty aiqaylap jiberippin.

- Baqyrma!- dep aqyrdy syrttan bireu hanzushalap. Basymdy kóterip aldym, esik sanlaularynan jana shyqqan kýn sәulesi týsipti. Túryp baryp syghalasam, basyna kenep dorba kiygizilgen әrkimdi dәretke shygharyp jýr eken. Saqshylar búrynghyday júdyryqtap, teuip aidamay, sýiemeldep әreng әketip barady. Tútqyndar ólim halyne týsken song úrudy toqtatqan siyaqty, kenep jamylyshtan ayaq jaqtary ghana kórinedi. Birnesheui bizding joldastar ekeni bayqaldy. Bәri kibirtiktep-sendelektep ótti. Jýristerinen qaysylary ekendigin aiyra almadym. Tergeu bastyghynyng «toyghyzyp, borlap jatqany osy bolghany ghoy! - dep kýbirledim. - IYә, rasynda moyyndatqan-aq ekensing ash qandala!»

Qayta túryp abaqty qabyrghalaryna ýnildim. Qandalanyng órbigen mol úrpaghy kýreng syrgha ainalghan óz aruaqtarynyng ýstinen ersili-qarsyly órip jýr. Bir ghajaby, mening ýstime qaptamapty. Tergeu bólimine kirgizerde malshyndyrghan diyzenfeksiya dәrisinen jolay almay, mysy qúryp jýrgen siyaqty, kóbi menshe әreng qybyrlaydy.

Jendetter meni de túmyldyryqtay jetelep, úrmay dәrettendirip qaytty. Búl retki syqpa momy men elu gram sudy kýndegi satala aspaz emes, taza kiyingen bir lauhan1 әkelip esikten ústatty da, syrtqy bosaghagha sýienip ýnile kýbirledi maghan. Úighyrshany hanzu ýninde qaudyrlatyp shala sóileydi eken:

- Atan-anang bar?... Mening bala úqshaydy, әdemi bala úqshaydy! Ay-hay-hay, jap-jas ólu qiyn-qiyn, mende jýrek auyrady, - dep janashylghansy kirjiyip, basyn shayqap-shayqap qaldy. - Búl ýkimet sen moyyndaydy, qoya beredi. Seniki úqshaydy, ózing úqshaydy, birneshe shyauhozyndy2 jaqsy ýige shyghardy, tamaqty hop-hop jegizdi. Qaytaramyz deydi. Sen de moyynda,  mektep qaytasyn!... Beker-beker qinalyp óletin bolmaydy, myna jan jaqsy, tiri jaqsy. Ólesin, atan-anang jylaydy, ne boldy!... Úqtyn?... moyynda, qayt-qayt!...

- Ei, lauhan, janyng ashysa sudy nege molyraq әkelmeysin?

- Áiya, kórip qoyady, osy ýige menindi qamaydy! Mening balang kóp, men bahady!

- Óz balandy baghu ýshin әzәzildik istep, ótirikke moyynda dep azghyryp, elding balasyn qyrghyzbaqsyng ghoy! Óz balandy bireu osylay óltirse qayter edin?... Alday almaysyng búl ótiriginmen, bireui túmsyghyndy japyra óledi... Joghal, kәri saytan!- dep aighay saldym.

- Baqyrma, baqyrma, meniki janashidy aitady, - dep býkshendey jóneldi. Sol lauhannyng eki kameragha tamaq aparghan kezinde ylghy osylay kýbirlep jýrgeni sezildi, qatarlas kameralardan menshe aighaylaghan yzaly ýn estilip jatty.

Kiyimimdegi dәri iyisi tarap ketken eken, ekinshi kýni týnde denem qayta duylday bastamasyn ba. Esime endi týsti, moyyn oraghan kóilegim men balaq tanghyshymdy tergeushiler joghaltypty. Maykamdy sheship alyp, moynyma endi sony oradym. Búrynghyday týregep túra hal joq. «Shie bóri» órip jýrgen daual men kiyim syrtyn sipap tastar artyq qol da joq. Jalghyz qolym bet-auyz ben qúlaqtan bosar emes, sýienip otyryp alyp ynyrsudan basqa «shara» qalmaghan. Týn ortasynda esik ashylyp, qol shyraq jarq ete týsti. Úighyrsha sóileuinen aq sary súrqiya ekenin tanydym.

- Ei, oilanyp boldyng ba? - dep súrady.

- Neni oilanamyn, bar shynymdy sóilep bolghanmyn.

«Músylman» tergeushi basqa kameragha estilmeytin bәseng ýnmen sóiledi.

- Óluine endi tipti jaqyn qaldy, men aqyrghy ret súraugha keldim. Rasyn aitsang qazir-aq qútqaramyn.

Qatarlas kameradaghylar estisin dep әdeyi bar dauysymmen aighaylay jauap berdim:

- Basqaday rasym joq!... «Sharqyn týgin» dep pe edin, onday úiymdy kórmeppin de, estimeppin!

- Aqyryn sóile!- dep zekip qaldy tergeushi.

- Aqtyq ret ashyq dauysymmen sóilep, aq ólimmen óleyin, úiym mәselesi bizde joq, mýlde joq!... Moyyndaghandary bolsa temir qasqyrynyzgha qayta bir shaynatynyz, mening aitqanymnyng ras ekenine sonda senesiz.

- Ei, basqa sózdi qoy, ekinshi qaytalay kelmeymin, aitatynyng bolsa, tez ait! Músylmandyq ýshin qaytalap súrarym tek osy ghana!

- Músylmandyghynyzdan ótinerim «tek» mynau ghana: meni bireu izdep kelse, «biz emes, biz asyraghan myna qandalalar óltirdi» dep sýiegimdi tapsyryp beriniz... Basqa sóz joq. Qosh, aqyrettegi qarasat maydanynda kórisermiz әli-aq!- dep qaldym әdeyi.

Tergeushi esikti qatty japty da shaqyldata qúlyptap kete berdi.

Jylday kýn batyp, ghasyrday týnning jәne biri jartylaghanda esik taghy ashyldy. Esek dәmeli tergeushim taghy súramaq shyghar dep, ýmitin mýlde kese ýzuge dayyndalyp edim. Jan qúralyn jalanash ústaghan qara kiyimdi saqshy eken, «shyq!» degendey búlghang etkizdi qúralyn. Jalghyz qolymmen daualdan daualgha sýiene shyghyp aldyna týstim. «Ústa dýkenine» ilby bettegenimde shaq ete týsti de, sary ghimarattyng art jaghyndaghy ala kólenkeni núsqady. «Atatyn alany sol bolghany ma» degendey ýnile qarasam, jalghyz atty jenil arba túr. Aqay aitqan ker jotagha osymen aparyp atatynyn nemese oryn auystyratynyn - osy ekeuining biri bolatynyn sezip, tynaya týstim, qolymnyng syrqyraghany da, qandalanyng uyty da sezilmey qaldy. Ólim jalmar bolsa óligim masqaralanbasyn degen sezimmen moyyn oraghan maykymdy sym qaltasyna tygha salyp, tórt dóngelekti jadaghay arbagha jetip toqtadym. Ýstine jabylghan brezentting qymyrlap qaluynan bir adam jatqany bayqaldy. Eki saqshy meni soghan aiqastyra shalqalatyp, brezentting qayrylghan jarymymen japty da, shetin basa otyrdy. Aldyda otyrghan biri arbany aiday jóneldi.

Temir shenberli dóngelekterding shaq-shúq shoqalaqtauyna qaraghanda, shetki kóshemen ketken siyaqtymyz. «Endi mәngi ketken siyaqtymyz» degendey, «beytanys qabyrlasym» sanymdy qysyp-qysyp qaldy, «atady» degendey bir jazudy qaytalay syza berdi. Mening ol jaqtaghy «qasqyr» shaynaghan ong qolym iykemge keler emes. Bilegimdi әreng jiyp aparyp, ayaq kiyimine ýikedim. Quattyng berezent batinkasy bar edi, juan túghyr qysqa siraqty sol tәrizdi. «Atpaydy» degen belgi bergim keledi. «Ólimge aidaghan adamdy baylamay, búlay bos jatqyzar ma» dep te, «bir ýlken qylmysqa zorlap bolsa da qol qoyghyzbay atar ma» dep te dәtke quat dәlel aitqym keledi. Biraq, Gomindannyng qara niyeti әrqanday qara jazagha jete alatyndyghyn eskerip, óz dәlelime ózim de senbey, «baqyl bol, Núriyash, aqtyq ret bir kóre almay kettim» dep qalghym da keledi.

Búryla-búryla shoqalaqtap kelgen arba toqtay qalghanda jýregim órekpy jóneldi. Qasymdaghyny jerge ýnsiz sýirey týsirip әketti. Brezentti siyryp jiberip jiberip jalt qaradym. Tónip túrghan bir saqshy keudemnen qoyyp jiberip, brezentti jaba qoydy. Qaraqshynyng qoly qyshyghany bolmasa, úratyn jóni joq eken, ekinshi týrmege kelip kirippiz. Tórtinshi týrmege keterde kórgen zal mandayshalyghyndaghy abajurly shyraq manayyn aiqyn kórsetti. Qasymnan týsirip әketkeni, óz sezgenimdey, Quat eken, zal esigine kire bergeninde kórip qaldym.

- Týs!- dedi maghan bireui. Men de kirdim sol zalgha. Esik-esikten ótkizip, eng týpke iytermelep әkeldi de, sharqyldatyp shoyyn qúlypty ashty. Bir kiltshi, shyraqsyz kameragha iyterip qalyp, esikti japty. Shaq ete týsse de alghashqy kirgenimdey yrshy qoymadym. Dәl tórindegi bilektey-bilektey temir torly terezesining jaqyn kórinuine qaraghanda, shaghyn ghana kamera ekendigi bayqalady. Taqtay sәkide qatarynan bes-alty adamnyng jatqanyn úiqy pysylynan bayqadym. Shanghyr ete týsti bireuining ayaghy, kisendi eken. Jýregim zu ete qaldy. Jaghalay tenselip kelip, bir kisilik bos oryn baryn bilsem de, qandala taratqym kelmedi. Esik jaqqa ilbip qayta baryp, tas kirpish edenge qisaya kettim...

Qatty úiyqtappyn. Týrme túrghyndarynyng betime tóne qarap, sóilesip túrghany estildi bir shaqta. Oyanghanymmen «jayly» orynnan qozghalghym da, kózimdi ashqym da kelmedi. Zil batpan denem qybyr etudi jaqtyrmaytynday. Úighyrshasy da, shala tildi hanzushasy da bar beytanys ýndilerden siqyma kórimdik súrarday jalt etip qaraugha zauqym da joq siyaqty. Kózimdi júmghan boyy jata berdim.

- Astaghyfirolla, jýzi qannan kórinbeydi... Bú qanqorlar qangha toyyp qalghan ba?- dedi bir úighyr. - Múnshalyq shashypty, maqtaly shapanymen qosa jep qoysa bir túng qan payda tappas pa edi?

- Qansyrap qatyp qalghan ba, tiri me ózi?

- Tiri, demi bar eken,- dedi biri. - Biraq qinaudan óler shaghynda ghana shygharghan siyaqty ghoy?.... Bir qolyn shaghypty.

- Jas jigit eken ózi,- dep bireui ýnildi, - dýngen be, sibe me?

- Emes, monghol yaky qazaq qoy deymin.

- Qane, men kóreyinshi,- dey jetti bir qazaq, - qazaq qoy, anyq qazaq. Bet-auzy isip ketip tanylmaghany ghoy... balam, ey balam, oyanshy, kózindi ashy!

Men kózimdi syghyraytyp әreng ashtym, taghy da shor bolyp júmylugha taqaghanday. Seldir aq saqal-múrtty, aryq súr qart ta kózin syghyrayta tónip túr eken:

- Po, beybaq-aq, qabaghyn jauyp alypty ghoy! Syzgha jatyp qalypsyn! Talyp qalghanynda sýiretip әkep tastay salghan ghoy tegi!... Jigitter, kóterip sәkige jatqyzyndarshy!

- Joq ata, kiyimim tolghan qandala!- dep qaldym.

- Týsindim, asyl azamat eken búl,- dep bir kisendi úighyr qúshaqtay kóterip aldy meni, - bizdi qandaladan ayap jatypty.

Aqsaqal men semizshe hanzu býkshendey úmtylysyp, astylarynan tósenish suyryp, sәkidegi bos oryngha tósedi de úzyn qara múrtty úighyr kisenin shanghyrlata kóterip kelip otyrghyza qoydy. Bas jaghyndaghy odeyalyn aldyma tastay saldy da:

- Bar kiyimindi sheship tasta!- dep búiyrdy. - Qazir adalaymyz!

Men basqa kiyimimdi sheshtim de úyalystan jymiyp, symymnyng janqaltasynan ish kiyimimdi suyrdym.

- Úyalma, balam, ony da  tasta!- dedi shal. - Laghnattyng ol abaqtysyn jaqynda myna Jamal da kórip shyqqan.

Ong qolymnyng iykemge kelmey jatqanyn kórgen egde hanzu batpaqqa tola qatqan batinkemdi baypaghymmen suyryp tastap, symymnyng balaghynan tartty.

Jastau jigitterding biri kóilek, biri qysqa yshtan әkelip kiygizdi de dәret bóshkesi túrghan búryshqa apardy meni. «Monshasy» da osy búrysh eken. Búla denemdegi qandy dymdalghan oramalmen ysqylap tazalap jatqanda, shaldar ashylghan esik aldyndaghy kýzetshige adam sanyn aityp, shynyday-shynyday aq momy men bir shelek kýrish kóje kirgizip aldy...

Týrmede kóp jatqan yspor tútqyndar sol kýni keshke sheyin meni sýndetke otyrghan jalghyz úlynday, orap-shymqap kýtumen boldy. Kiyimimdi juyp keptirip te, bastan keshkenderin aitysyp ta ýlgirdi. Maghan da súrau az qoyylghan joq. Kórgenimdi qysqasha aityp, jauap berip bolghan son, qatarymda otyrghan qarttan aldymen súraghanym Núriyanyng әkesi boldy.

- Ata, Altaylyq ekensiz, Ýmbetbay deytin kisini bilesiz be?

- Bilushi edim, balam... Onymen qanday tanystyghyng bar edi?

- Ol kisining inisining balasy menimen sabaqtas edi.

- E...- dep alyp kýrsindi shal, - Ýmbetbay osy tórt-bes kýnning aldynda ghana myna bizben jandas «qabyrda» jatqan. Densaulyghy jaqsy, pәle-jaladan aman kelip edi. Ótken jarym aidan beri ol kisini taghy bir qyrsyq shalghan. Qazaq tynysh jýre me, «osy Ýrimjining ózindegi bir jaudan kórsetindi bar kórinedi. Kýmәndannyng sayasatyna tanyp qinap jýr, qatty qorqytyp jatyr» degendi habarlap edi maghan. Býgin bes kýn boldy, sol kisi «qabyrynda» (kamerada) joq, qayda әketilgeni belgisiz... «Týrmeden bosatamyz» dep ýmittendirip otyrghanda ghayyp boldy.

Kәmenning isi ekenin sezip, boyym týrshige jóneldi. Qandala shabuyldata kelip, dәl tóbeme uly tisin basyp qalghanday boldy. «Sonyng isi... Núriyany joghaltysymen shyrmaghan eken... Ákesi týrmeden shygha qalsa qyzyn zorlap iyemdene almaytynyn biledi ghoy. Izdeusiz qaldyru ýshin sol myqty әkeni týrmeden shygharmay qúrtpaq bolghany ghoy» - degen oimen qynjyla otyryp:

- Kiyim-keshegi men kórpe-jastyghy Kamerasynda qalyp pa, әketip pe? - dep súradym.

- Eki kýnnen song әketipti, «qabyrynda» eshnәrsesi qalmapty.

- Onda basqa týrmege auystyryp jibergen shyghar?

- Bizdi birjolata alyp qalu niyetinde bolmasa, endi olay auystyrar qisyny joq edi, balam, «qazaq-qyrghyz úiymynyng kepildigine shygharamyz» dep әr kýni aityp, jaqsy tamaqtandyryp jatqan qazaqtary osy qatardaghy «qabyrlarda» ghana... búdan bólip әketudin.... qúryp-órtenip ketsin, bәri qinau.

Búl sózden ózim ýmittener kameragha kelgenimdi úqsam da, Núriya taghdyry serpildirmey, basa týsti.

- Osynda birge jatqandardyng ishinde tynshy bar ma? - dep sybyrlap súradym qarttan.

- Joq, balam... tynshygha ne tabylady búl «qabyrdan?»... Kóre-kóre kózi tesilgender ghoy búlar. Ondaydyng jaghyn úsatyp jiberedi myna Jamaldar!

Tausylmas múnyn úzaq sonar naqshasymen* tolqytyp, shalqasynan jatqan Jamalgha qaradym.

- Búl kisi de bosap shyghu ýmitindegilerding biri me?

- Búl segiz jylgha kesilgen. Áli ýsh-tórt jyly bar. Biraq, artynda aqtap, izdep-súraushylary kóp siyaqty.

- Nege kisendelgen?

- Búl myqty sart,- dep kýlimsiredi qan-sólden airylghan súr shal. - Múny qalqa mongholdyng shpiony dep Altaydan ústaghan eken. Neshe týrli zyghyryqtan ótkizip, qinap-qinap, eshnәrsege moyyndata almay kesipti. Sodan qyzyp auyrghan adam. «Shyng Duban naqaq kesse, Gomindan bolghan neme әdil bolsa nege bosatpaydy meni, sender de sol qanqorsyndar» dep soqtygha beredi. Anau óleni aitylyp bolghansha eshtene úqpaydy, esh sózdi tyndamaydy da.

Jamaldyng asqaq әnin tyndap, ayanyshpen qaray berdim. Myqty әnshi, qaraghayday tik ósken, symbatty adam eken. Qara qonyr jýzi men qasqa basynan, qayratty qara múrtynan esh qaterden tayynbaytyny kórinip túr.

- Anau semizshe lauhan ne qylmyspen kelgen?- dep súradym.

- Ol kelgeli ýsh jylgha әli tola qoyghan joq,- dep jymidy shal, - qytaylyghy joq dep qamaghan syqyldy. Shonjy jaqtiki, qazaq ishinde ósken, jerlik qytay. «Qúiyrshyq» dep ústaghan birneshe el adamyn aqtap saqshygha barghanda, «olay bolsa sen de bandy» dep qosaqtap aidap әkelipti.

- Óziniz «qúral tapsyrmady» degen qylmyspen keldim dediniz ghoy, qúralynyz bar bolsa da tapsyrmay qoyghansyz ba?

- Joq, balam, ózim qúral ústap kórmegen adammyn. Bir kezde jalghyz úlyma qos auyz qús atar satyp әpergenmin. Onysyn qolqalay bergen song úlym baldyzyna berip jiberipti. Baldyzy taghy bireuge berip joghaltypty. Sony tauyp bere almaghanym ghana... Mine, jeti jyl boldy, kórmegen qinauym qalmady sol ýshin. Qazaq onghan ba, sony qozylatyp kóbeyte bergen syqyldy.

- Onbaghany bar qazaq emes, atqa miner el basylary shyghar,- dedim men, -  kórsetindi solardan bolady ghoy, halyqty óz qorasyndaghy qoyynday bólip, iritetin de, shiritetin de solar emes pe?

- Múnyng miyma qonady balam, bólip qana qoymay sýzistire jýredi biri men birin. Sodan ózimizge-ózimiz jauyghyp telim-telim boldyq ta jýrdik qoy... Kim oilaghan búlay bolaryn? «Bólingendi bóri jeydi» dep aita jýrip-aq auyl basylarynyng etegine jabysyp bóline ketetinimiz bar. «Itting sorlysy kósh basshygha eredi» deydi, sóitip jýrip ashtan óletin-aq halyq ekenbiz.

- Siz oqyghansyz ba?- dep qaldym shaldyng pikirliligine tandana týsip.

- Bizde oqu derlik oqu bola ma, balam. Eskishe әptiyektik qana birdemem bar edi, odan da airylyp qalghanmyn. Aytyp otyrghanym - kórgenim ghana ghoy. Kóre jýrsek te kórmeppiz búryn, osy týrmede jatyp oilandyq.

Qart osy sózin aita salyp, janbasy astynan jamaulyq boz shýperek aldy da qara batsayy tysty tymaghyn jamay bastady. «Shygha qalsaq býtinirek shyqsyn» dep kýbirlep kóktedi.

- Balam, osy oqyghandarynnan oqymaghan soqyrlyqtyng ózin jaqsy kórip qaldym,- dep qart endi bir taqyrypqa kóshti. - Oqyghandaryng ýkimetke aldanghysh keledi eken. «Ana ýkimet», «jana ýkimet», «myna ýkimet» desip aldanady. Bәrining bir ýkimet ekenin uaqytynda biri úqsashy!

- Bәri solay emes shyghar?

- Osyny bәrinen-aq kórgendeymin balam. Eng aqyldy, kózdi, oqyghan dep senetinimiz Shәripqan marhúm edi ghoy, estiytin shygharsyn?... Sol da aldandy ghoy Shyng Dubangha, ajaldyng auzyna óz mashinasymen, óz erkimen shauyp kelip týsti ghoy!

- Shәripqandy ghana emes, Sovet odaghyn da aldap ketpedi me, ol súrqiya?... Shaqang basqa ne jóninen aldanypty?

- Sol súrqiyannyng týgi qyzyldyghyna qyzyqty ma eken, alghashynda tym belsenip ketti Shaqan... Álgi, aldymen ketken búqat beysini Shyng Dubangha sol ústatypty desedi. (Ondaghy Altaydyng dutyny sol kisi ghoy). Búqattyng tuysy Mankey de qoldy bolyp kelip tergeushige bergen jauabynda Shәripqannan sol kegin alypty: «Shәripqan Shyng Dubanmen soghysu ýshin Sovetten Jemeney shekarasy arqyly kóp qúral aldy» depti ol marhúm...

- Ol kisiler aitpasa da aitty dep basqalarynyzdy moyyndatpaq bolghan ghoy, tergeushiler osy joly bizdi de sol súrqiyalyghymen qinady.

- Ótirik bolsa jandary shyqsyn, әiteuir Shyng Dubannyng qúral jii qyrghyny sodan bastaldy ghoy... Meni de sharpyp kýidirgen sol qúral, qús atarda ne әkesining qúny bar deysing әitpese! Moyyndaghanyna molshylyq-kenshilik qylamyn degenine aldanghan oqyghandarymyz qyrylyp boldy. Solardyng ishinen әiteuir Dәlelqan ghana qalqa mongholgha qashyp qútylypty. Aldanbay qalghan - bizding nadan aqsaq1 qana. Qazir jaqsy desedi ghoy, joldary bolsyn, kisilerimnin!

Tónkeris jayynda túnghiyq týrmening ne estip jatqanyn bilgim keldi:

- Ne jaqsylyqtaryn estidinizder?

- E, balam-ay, «el qúlaghy elu» ghoy... Ózderinning de temir qasqyr men ash qasqyrdan, asharshylyq tajalynan tez qútylyp, múnda kelulering solardyng aibyny shyghar. Olar kýsheymese, eng bolmaghanda jarym sýiekterindi kemirmey, jap-jas senderdi shygharar ma?...

Ár kýni týske deyin naqsha aityp jatatyn Jamal bir kýni tanertengi tamaqtan song tereze aldyna taman baryp edi. Bir kezde sәkiden týse jýrelep otyra qalyp, terezening tómengi kózinen baspalay syghalady.

- Beri kel, beri kel,- dedi maghan, - otyryp qara, bú góilerding sayasy oiynyn kórseteyin saghan... Anau baylauly sary jigitti kórding be? - dep týrme aulasynyng arghy shetine taman, qoly baylauly túrghan jigitti kórsetti. - Búl - Altaylyq qazaq jigit, men tanimyn. Óni sary bolghandyqtan alyp shyqty. Áne, әr kameradan ynghay sarylardy jiyp, baylap alyp shyqty. Osylardyng bәri de Shinjyanda tuyp-ósken azamattar, bәri de bizge tanys. Anau qyrma saqal - qúmyldyq tatar, myna bergi búira bas - shәueshektik orys. Myna shyqqany qúmyldyq qazaq, anau úzyn sary ilelik orys!... Anaghan qara, tepkilenip shyqqany... qarsylyq kórsetken siyaqty, qarap túr, onyng auzyn túmshalap tastaydy, kóshede sóilep әshkerelep qoyady dep qorqady. Ol hanzusha jaqsy sóileytin aqsulyq tatar... Mine biz jaqtan shyqqany sening jerlesin. Beri qarasa tanisyng әueli, ózing qúralpy ghana...

Jerlesing degen tatargha kóz almay qarap túrmyn. Ony arjaghyndaghy ýsh-ýshten tizilip jatqan jiyrma shaqty aq sary, shiykil sary, kók kóz kýrenderge aparyp qosty. Beri qarap túrsa da kózim búldyrap, tany almadym.

- Búlardy qaytedi?- dep súradym Jamalgha tanyrqay qarap.

- Búlardyng kóbi sary, keybiri qonyrsha bolsa da orysqa úqsaydy, kózining kókshildigine qylmysty. Tórt kósheden soqqylap ótkizedi de «qolgha týsken Sovet әskeri» dep jariyalaydy. Altay men Ileden bastalghan halyq tónkerisin «Sovet odaghynyng shapqynshylyghy» etip dәleldemekshi... túra túr, túra túr, qaqpa jaqtan kele jatqan myna shiykilderge qara endi, búlar - amerikandyq qojayyndary,- dep kidirgen Jamal artymyzdan entelegen «qabyrlastardy» otyrghyzdy, - terezeden kórinip qalmayyq...

Men kóz almay qarap qaldym. «Amerikandyq» degenderining arasynda europalyq basqa elderding tilshileri de bar siyaqty. Bәri de foto apparattaryn dayynday jetip, әlgi baylanghan sarylardy syrtyldatyp suretke týsire bastady. Men ornymnan yrshyp túrghanymdy sezbey qalyppyn:

- «Sovet odaghy Shinjyangha shapqynshylyq jasady» dep dýniyege jar salmaqshy eken ghoy, myna sayasy jaldaptar!

- Otyr, otyr!- dep Jamal iyghymnan basa qoydy. - Terezeden qaraghanymyzdy kórse bәrimizdi jazalaydy.

- Búlar ózderining anyq shinjyandyq ekenin nege aitpaydy?- dep bulygha týstim men.

- Olay dese atyp tastaytynyn aityp qorqytyp qoyghan. Sonda da aitatyndarynyng auzy túmshalauly túrmay ma?... Sayasat әshkereleytinderdi atyp tastaytyny ras, «soghys qylmystysy» dep atyp, jariyalay salghandary bar!

Kelgen alty-jeti tilshi suretke týsirip bolysymen «soghys tútqyny» atalghan sarylardy tolyq qúraldanghan sary ayaqtar kelip aiday jóneldi.

- Endi kóshe aralata úryp, «batyrlyqtaryn» kórsetedi,- dep tistene kýrsingen Jamal iyegin ústap, basyn shayqap-shayqap jiberdi de, kisenin sharqyldata qaytyp baryp, ornyna qúlay ketti. Qapalyqtyng teri keng mandayynan búrqyrap, kýrenite qúlady.

Gomindannyng osylaysha әshkere arsyzdyqqa kóship, halyqaralyq zor jala jabuy Shyghys Týrkistan tónkeris órtining ózin shala bastaghandyghynyng belgisi edi.

- Búlardyng ishinde rasymen soghysta qolgha týskender bar ma?- dep súradym Jamaldan.

- Joq, búlardyng bәri Qúlja soghysynyng aldynda týrmege aidalyp kelgender ghoy...

Jamaldyng sózin bir búryshqa jantayghan súr shal bóldi. Ol sirinkening bir qorabyn qúlaghyna basyp, endi bireuin auzyna tósep sanghyrlady.

- Ei, ne deysin, anyghyraq aitsanshy?... Mә, Jamal, mә, mening qúlaghymnyng jayy kelmey qaldy, tórtinshi «qabyrdan».

Kisenin shaldyr etkizip yrshyghan Jamal shaldyng ornyna jetip qúlady da, sóilese jóneldi (irge kirpishteri arasynan ótkizilgen mashina jipten qúrylghan «telefon» eken). Kóshege aidalghan sarylar jayynda qysqasha habarlap, ekinshi jauabynda, men turaly bolu kerek: «býgin ýshinshi kýn, bir jas jigit kelgen... oqushy... Syfan mektebinen» dep salyp, sonynan estigenin maghan kelip aitty:

- Joldastaryng osy zaldyng qarsy kameralaryna kelip ornalasypty.

- Nesheu eken?

- Olardyng kórgeni on shaqty...

Týrmede kóp jatqandardyng qysym kóre jýrip-aq sonshalyq tehnikalasyp alghanyna tandandym. Berik yntymaq bar jerde alynbas qamal joq ekenin endi anyq kórgendeymin. Búl dýniyede búlargha estilmeytin habar joq siyaqty.

Sodan tórt-bes kýn ótip, boyym ýirenip qalghan kezimde qamaudaghy әielderding qay kamerada ekenin súrastyryp edim. «Qazaq qyzdyn» eshqanday deregi shyqpady. Qaynatadan habar tipti joq. Dertting eng auyry osy Núriya jayy bolyp, basymdy uqalata berdi.

- Balam, búlay túqyryp otyra berseng qyzbagha dusharlasasyn, - deydi shal («qyzbasy» jýike auruy eken). - Onan da myna Jamalsha әndete ber.

Sodan bastap әnshi ekeu boldyq. Qarttyng sýrlenip alghan qatty jýregin neshe ret erite mekirendirip, neshe ret ezip jylatyp ta aldym.

- Balam, osy sening Núriya deytining kim?- dep súraydy shal. Úiyqtap jatyp aighaylap qoyatyn siyaqtymyn.

- Qaryndasym,- dey salamyn. Shal basyn iyzektetey otyryp:

- Jassyng ghoy, balam, adamnyng basynan әr ne ótedi. Talay-talay qyzyqty dýnie ótken ghoy bizden de, - dep kýrsinedi. - Habarsyz qalghan kәri ata-anannyng kýiigi senikinen de qiyn shyghar. Bәrine kýiine berseng ne onarsyn? Tas týrme - tas bauyr, tastay bekip almasang myjyp tastaydy.

Kóp kórip, «kózi tesilgen» qarttyng búl sózi zor qayrat bergendey yrshyp túryp, arly-berli jýrip ketemin. Tastay berik qayratqa mingensip jýrgenimning ózinde de aspanday keng oily kóz jaspen dymdanyp, «jaudyray qarap túrady» maghan, «biraz kýn taugha shygha túrayyqshy» dep qalghanday seziledi. Borday bop qayta ýgilemin. Onyng asa ystyq jýregi meni otqa týsken temirtektey mayyrady.

Bir jeksenbi kýnning týs kezinde Jamalgha syrttan mәnti kelip qaldy. Sendelip men jýrmin, Jamal mәntini qatargha túrghyzghanday iriktep tize bastady. Bayqasam, bir býrmelisin birinshi qatargha, eki býrmelisin ekinshi qatargha, ýsh, tórt, bes býrmelilerin taghy sol retine qaray tizip otyrypty. Sonan song ýlken ayaqqa birinshi mәntiden bastap jara bastady da, et aralas sәbiz qimagha tesile qarap otyryp әr mәntiden ekiden-ýshten sәbiz әrip tapty. Ol әripterdi әlgi reti boyynsha ýsh qatar etip tizdi de, kisenin shaldyr etkize atyp túrdy ornynan: «Jyn», «Búratala», «azat» degen ýsh sózdi jazu qúrapty.

- Kel, Bighabil, bәring kel, bәring kel!... Kórinder mynany: Jyng men búratala Gomindannan qútylypty!... Alyndar, quanyshqa, jender mynany!- dep ózi bireuin qolyna alyp otyra ketti. - Qashan azat bolghanyn kórsetetin bir-eki sifr qosa salghanda ghoy bizge qashan jetetinin eseptep shyghar edik!...

Osy quanyshtan ýsh kýn ótkennen songhy bir sәskede tyrtyq tamaq húizu kiltshi esik ortasyndaghy tesikti ashyp qalyp, mening atymdy shaqyrdy da:

- Mә, mynau anket, toltyrasyn, qansha tez toltyrsang sonshalyq jaqsy,- dep qaghaz ústata sala jóneldi. Kestening súraytyny: ózim eng kóp jazyp әdettengen aty-jónim men mekenim, eng úzaghy - jiyrma jasymnyng keyingi jarymy bolghan oqu tarihym, eng qiyny - búl jolghy qashu sebebim eken. Atqa jenil ótirigimdi jeldirtip jiberip, shapshang toltyrdym da, ótkize saldym.

Ertenine tanerten, oilamaghan jerde saqam alshy túrghanday, esik shalqasynan ashyldy. Kiltshisining «shyqtyn» degen sózi kózimdi shyraday jandyrdy. Bir ay ishinde-aq birge tughanday bite qaynasqan «qabyrlastarymdy» qayta kire bir-birden qúshaqtay qoshtasyp shygha berdim.

Týrmeden shyqqan adamgha týnek te núrday kórinbey me, sәskege kóterilgen kýn qalay jarqyraydy desenshi?! Túnyq aspan Núriyashymnyng kózindey jaudyrap kóringende jalyn atylghanday boldy jýregimnen. - «Ah, qaydasyn, Núrym?!»...

Kiltshining bastaghan jaghymen eki iyin ainalysymmen jarq ete týsti joldastarym, ashana aldynda juynyp sýrtinip jatyr eken. Týp-týgel!

- Au, Bighash, amanbysyn?.. Densaulyq qalay? - dep aldymen Músa jetip, eng saghynyshty inisindey qysa qúshaqtap sýidi betimnen. Búrynghy jarau ghana qara týrmeden qanyltaq qaragha ainalyp shyghypty. Qanbaqtay kóterip aldym...

- Osynda qaytyp kele jatqanymyzda sanynan shymshyp amandasqanmyn. Terisin qandala sypyryp alyp qalmaghany anyq,- dep ezuin qúlaghyna jetkize kýlip túr. Bәrinen Yntyqbay ystyq amandasty:

- O, baluanym! - deuge ghana ýlgirip qúshaqtady ol. Qalyng qabaghynyng astyndaghy ójet kózine jas irkile qaldy. Eshqaysymen kýresip kórmesem de, «baluan» atauy - sening jauabynmen jyqtyq degeni eken.

- Halyqtyng qalilary qyrqay shalghan ghoy shyraqtar,- dep Quat anyqtady búl sózdi, - Halyq talaby bolmasa, bizding jauabymyz jyqqandy qoyyp, júqpas edi búl jauyzgha! Myna Ámirqannyng qúlaghy men tamaghyna, ana Serәlining iyegine qarandarshy, jauaptan jyghylaryn, ertenine odan úyalaryn biletin bolsa, osylay istey me?...

Serәlining iyeginen qarmaq salyp asypty, tesip ótken qarmaqtyng tereng tyrtyghy túr. Ámirqandy jinishke symmen qylqyndyryp, moynyn qiyp týsire jazdapty. Oghan moyyndamaghan song qúlaqtan ilip qúlaghyn jyrtyp jiberipti. Dәrigerge tiktirse de mәngilikke tilik en salghanday. Osy eng jasymyzdy moyyndatyp alugha bar zúlymdyghyn júmyldyrghan eken. Ýirengen jauabynan sonda da janylmay, jaza baspay shyqqan qaysar, Ámirqandy qúshaqtap sýiip-sýiip aldym.

- Mineky baluan degen!... Mineky batyr degen!...

Toygha kelgendey sәndi kiyingen aq súr Kyjang jetti. Aq jaghagha qara galstugyn qatyra baylap, súr shlyapany bir shekesine qondyra kiyipti.

- Betterindi taza judyndar ma?- dep bәrimizge ýnile-ýnile qarap shyqty. - Jaghany týzender, týimeni tolyq salyndar... ekiden tizilinder... tәrtipti jaqsy saqtandar, a, óte jaqsy saqtandar, ýlken kisi kezdesedi sendermen. Onyng aldynda iyilip, ayaqtaryndy qosyp túryndar... Al, ilesinder mening artymnan!

Ýlken tórt kósheden ótip, búl kýnde «Bau-an sliynbo»1 atalghan búrynghy Duban mekemesine baryp kirdik. Bәrimizdi Ju shaulyannyng «qabyldau zaly» aldyndaghy úzyn oryndyqtargha otyrghyzyp, general kelgende qaqshiya qalatyn jón-josyndaryn tәptishtep ýiretti.

«Sary ayaqtardyng әskery sary ala qolbasshylaryn qarsy alarmyz» dep otyrghanymyzda, jyryq etek úzyn qonyr torghyn shapannyng etegi sýiretile jalbyraghan dәu «Jangýdýi» mamyrlay kele jatty. «Erkek» ekenin qonyr shlyapasy әigilegenimen de generalymyz tipti qyzyq kórindi bizge: shýperek týime-bauly, iyinsiz jendi qara torghyn keudeshesin syrtynan kiygendiginen jyryq etek shapanynyng úzyn etegi «taytaylarynyn» beldemshe kóilegindey kólbendeydi, «tәniri» mol qúighan shoyyn tabaday qalyng bet-jýzdi, qisyq kóz, juan túmsyq qara súr aspansyghan asqaq hanymsha syzdana jetti.

- Bizge ýlgi etpek «úly mәdeniyetimen» keldi ghoy, tikeyinder!- dep kýbirledi Aqay. Qazqtay qatyp túra qaldyq. Arystanday ajar, jolbarystay jon kórsetpek raymen kekireyip, kóz qúiryghymen shola qarap ótti general. Týp jaqtaghy bir esikke baryp kirisimen, tergeushimiz qolyn shoshang etkizip, qabyldau bólmesin núsqady.

Jiyrma-otyz adamdyq qana kishkene zal eken. Qonaqasygha dayarlanghanday taza aq dastarqan jabylyp úzynnan tizilgen ýstelge әinek stakandar men termos, sigar, gýl sauyttar qoyylypty. Biz otyrysymyzben aq halatty әiel kirip, stakandargha qaynaghan su qúiyp, aldy-aldymyzgha qoyyp shyqty.

Aqay men Serәli «qandala ordasynda» múnday bir stakan sudyng neshe adamgha jetetinin eseptey kýbirlesip otyrghanda úzyn etek general kirdi. Taghy da shaq-shúq qazdiya qaldyq. Ol esik jaqtaghy oryndyqqa shirene jayghasyp, bizdi qol isharasymen otyrghyzdy da nәn qonyr ýnimen syzdyqtata sóiledi. Audarushy súrsy da nәn ýnimen terensite-qymbatsyta, naqtap audarghanymen miymyzgha qonary ýsh auyz ghana sóz boldy: «sender tym nadan, óte mesheu oqushysyndar, sondyqtan, kimge aldanghandyqtaryndy da bilmey qaldyndar», «zor qylmys ótkizsender de sol sebepti bir ret, tek bir ret qana kenshilik ettik. Júnhua Mingonyng búl qamqorlyghyna mәngi boryshtarsyndar. Gazetterde ýkimet aldyndaghy osy boryshtaryndy jazyndar», «bәring jap-jas ekensinder, ishkerige, әsirese Chúnchiynge baryp oqysandar kózdering ashylady» dey kelip, «tolyq týsinikti Hu chujannan» estiytindigimizdi eskertti de, qayqaya jóneldi.

Tergeushiler bastyghy endi bizdi saqshy basqarmasyna ertip apardy. Hu gojynnyng qabyldau bólmesi shyjyghan ystyqtan terlep kelsek te tondyratynday yzgharly sezildi bizge. Ýsh qabyrghagha birdey irgelete qoyylghan arqalyqsyz úzyn oryndyqtardy boz qyrauday tozang basypty. Áyelderdi keruetinde  qabyldaytyn búl qan isher bólmesinde kópten-aq eshkimdi qabyldamaghan siyaqty. Esik jaq qarsymyzgha qoyylghan shaghyn qonyr ýstel men eki oryndyq qana múzday jarqyrap, taza sýrtilipti.

Qoy qara shashyn jaltyrata maylap, jygha taraghan, qyry pyshaq jýzindey qonyr sym-kostumdy, úzyn boyly qara súr kele jatqanyn ashyq terezeden kórdik. Artynan sәuletti eki ofiyser dedek qagha erip keledi. Qantalay shatynaghan kózine qaray sala yrshyp túrystyq. Ol bizdi qútyrghan qasqyrsha yrsiya sholyp túra qaldy. Jaltyr ýsteldi súq sausaghymen sipap jiberdi de, art jaghyna moynyn búra týiildi. Eki ofiyser jarysa jýgirdi syrtqa. Ekeuining qatar jýgirgeni bir ghana ýstel sýrtkish oramal eken. Bireui sony ústap, bireui qosar  attay bos shauyp keldi de, biri әkelgen oramalymen, bir alaqanymen oryndyq ýsteldi ysqylap-ysqylap jiberdi.

- Býitip tapqan shenderindi...- dep Quat kýbirledi.

- «Qan isher» dese qan isherim-aq eken-au!- dep syzdyqtata Aqay jymidy. Súrauly pishinmen tanyrqay qarap Músa otyr.

- Germaniyanyng shpiondyq mektebinen órbitkish qandala nәsildendirudi de jaqsy oqyghan eken-au,- dep kýbirledi bir orayda.

Eki qyzmetker ofiyseri ornyn qansha ysqylap-sýrtkenimen bastyghy ýstel-oryndyqqa jiyrene qarap, tik túrghan kýii sóiley jóneldi. Álgi eki sorlynyng biri audarmashy eken. Basqarma bastyghy ishki auqym jóninen «Shyghys Týrkistan» mәselesin ashpay, búrynnan el qúlaghyna qanyq «Ospan bandysynyng segiz jyldan bergi lanyn» sóz etip edi. Onyng «tolyq qúraldy qaraqshylyghyn», әlige deyin joyylmay «halyqty búlap-talap», «qyryp» kele jatuy «jiyangerdin» «tirek bolyp qútyrtuynan» ekenin sóilegende óz qútyryghy da asqynyp, jaraghan burasha zirkildey jóneldi. Aq kóbik atqan ezui men shoqtay qyzarghan kózi, әr sózining arasyna «a» dybysyn nygharlap qossa da tistenuli qalpynda yrsiyatyn iri tisteri atylghaly túrghan asa iri jyrtqyshtay tym suyq kórinis beredi eken. Sóite kelip, eng soyqandy bir súraudy qoyyp kep qaldy bizge:

- Ospan bandylaryn qarulandyryp, qútyrtyp otyrghan kim?

Búl qandesting atatpaq bolyp túrghany Sovet odaghy ekenin bilsek te, әdeyi anyra qarap jym-jyrt otyryp qaldyq.

- A... kim?... Kim jauap beredi?... Aytasyndar ma, joq pa?!

Eshqaysynymyz jauap qatpay túqyra týsip edik, eng ýlkenimiz ekeni saqalynan tanylatyn Aqaydy núsqady:

- Sen sóile!

- Ospandy qarulandyrghan japon jiyangerligi! - dep shimirikpey qatyp túra qaldy Aqay.

- Qoyannyng miy qúrly miyng joq eken! - dep zekidi Hugojyn. - Altay men japoniyanyng arasy qansha jer ekenin bilmeymisin? Aralyghynda bizding ólkemiz, milliondaghan armiyamyz túrghanda japon qaytyp qarulandyrmaq!... Sen jauap ber!- dep sonan song Yntyqbaydy, Shaqandy, Quatty, Salyqty bir-birden túrghyza berdi. Bәri de sol bir jauaptan jazbady. «Japon» atalghan sayyn atylyp shygharday shaqshiya týsti qandy kóz. Bәrin bir-bir tildep óte berdi.

Búl súraugha Shinjyang kóleminde «japonnan» basqa jauap layyq kelmeytinin týsindirgim keldi. «Sonda osy boqtyqtarymen ózderin tildeu ghana dúrys bolatynyn qosa týsiner» degen oimen rúqsat súray týregelip sóiledim.

- Ospan «bandysy» - bizding memleketimizding jauy. Ishki jauymyzgha, әriyne, syrtqy jauymyz ghana kómektesedi. Jaugha dosymyz kómektesedi desek, tildemek týgil qayta týrmelep qoysanyz da dúrys bolar edi. Japon fashizmi - elimizge kópten shapqynshylyq jasap kele jatqan eng qas jauymyz ghoy. Sondyqtan, Ospandy japonnan basqa eshkim de qarulandyrghan joq dep týsinemiz!

- Y ... hy... - dep gýj etti Hu Gojyn. - «Qyzyl jiyanger» degen kim?

- «Qyzyl jiyanger!» ... Ol nemene? - dep men tandanghanday ózinen súradym. - Onday jiyangerdi mýlde estimegen ekenbiz. Bizding memleketting manynda japonnan basqa jiyanger joq, shekaralas dosymyz - Sovet odaghy ghana bar. Ony bizge jau dep eshkim oqytqan emes... «Qyzyl jiyanger» dep Japondy aityp túrghan shygharsyz, әlde?

Hu Gojyn yrsylday kýldi, kýlkisining ózi de yryldaghanday estildi.

- Senderde my joq!... Senderdi «adam» dep ataghannyng ózi aqymaq!- dep zirkildep aldy da, bәseng ýnge auysyp, týsindiruge kiristi. - Bәring otyryndar!... Qyzyl jiyanger sol «dosynnyn» dәl ózi. Ony «dos» dep sayasat ýshin ghana aitamyz, - dep bastady da, «Júnhua Mingonyng naghyz jauy sol» ekenin, «elimizding ishindegi bandylardy ýzdiksiz qarulandyrumen ghana tynbay, óz armiyasyn Shinjyangha jiberip ýzdiksiz shapqynshylyq-qyrghynshylyq jýrgizip» jatqanyn «úghyndyrdy». - Oghan bizding qúdiretti armiyamyzdyng qylshyghy da synbady, biz jendik! - dep sóz sonynda arlandyq kórsete toqtady. - Múny senderge tolyq týsindiru ýshin ghana aityp túrmyn. Sender oghan aldanyp zor qylmys ótkizdinder, búl ret kenshilik ettik. Ekinshi ret qatelessender qatal jaza qoldanylady. Qayta qatelespeulering ýshin ghana týsindirgenim ghoy. Múny ózge eshkimge aitpaysyndar! - degen eskertu ólekshindigin qayta әshkereley saldy. - Bir adamgha aitatyn bolsandar menen rahym kýtpender, úqtyndar ma? Úqpaghan mәselelering bolsa osy jerde súrap alyndar, basqa jerde sóilesender bastaryndy myljalaymyn!

Aqay tym ibaly qalypqa týse rúqsat súrap ornynan túrdy:

- Biz onshaqty jyl oqyp bilmegenimizdi býgin sizding sózden ghana bidik, týsindik. Qatelespeuimiz ýshin ýlken qamqorlyq ettiniz, rahmet chujan, - degende kógildir sary kózi oinaqshy qaldy da, qyrma qonyr saqaly tikireye týsti. Ólekshindigin betine basqaly túrghanyn seze qoydyq. Alghysyn qaytalay aitty Aqay. Dәl «qyzyl jiyanger» jaghynan qatelese qoymaspyz, myng rahmet. Sovetting «jiyanger» ekendigin biz rasynda da bilmeytinbiz. Bilmeytindigimiz «aqymaqtyghymyzdan» emes, biz oqyghannan bastap oqytushylarymyz «dos» dep qana týsindirip keledi; jau ekenin gazetten de kórmedik... gazetten «qyzyl jiyanger» degen atau oqyp kórdinder me, sender?!

- «Kórmedik», «onday maqala da jazylmady», - dep biz shu ete týstik.

- «Mineki, chujan, sauatymyzdy siz ghana ashtynyz. Osy týrmege týsip, sizden osynday «úly týsinik» alghan bizding baqytymyz zor eken, biz endi qatelespeymiz. Sizden týsinip alatyn bir ghana súrauym qaldy. Ol bylay: qalghan sabaqtastarymyz tipti nadan, «qyzyl jiyanger» degennen mýlde beyhabar nadan. Siz «eshkimge aitpa» dediniz, basymyz ýshin biz, әriyne, aitpaymyz, gazet te, oqytushylar da solay, aitpaydy. Solardyng bir toby taghy da biz siyaqty ýiin izdep qashsa, biz siyaqty ústalyp, sizding aldynyzgha keledi. Osy qiyn júmbaq «qyzyl jiyangerdi» sizge olar da aityp bere almay qinalady. Olar da «qoyannyng miy qúrly miy joq» aqymaq emes pe, әriyne, aityp bere almaydy. Sonda, bilmegen olardy boqtaysyz ba, bilip túryp aitpaghan bizdi boqtaysyz ba?

Hu chujang búl ret kóbirek yryldaghanday kýlip aldy da, úzaghyraq «týsinikke» kiristi. Búl retki týsiniginen týiir taba almay mezi boldyq ta әiteuir, alghashqysynday arlansha emes, ólekshinshe qynsylaghanyn ghana týsinip jymiystyq. Birdemesin solay kýbirlep aityp bola sala, arlandyghy qayta ústaghanday adyranday jóneledi.

- Búl retki auyr qylmysqa senderdi nadandyqtaryng jetektedi. Múnday hayuan týisigi qayta qatelestiredi. Búdan qútylyp, adam bolularyng ýshin Chunchiynge baryp oqyndar. Júnhua Mingo ýkimeti senderdi adam etu jolynda qamqorlyghyn ayamaydy. Aeroplanmen barasyndar, әrqaysyna qyryq myng dollardan jol rashotyn beremiz. Búdan ýlken qamqorlyq qay elde bar... ras pa, ras emes pe?!.. Qaysysyng Kuliyding qay qalasyna baryp oqimyn desender rúqsat, qyryq myng degen song sol qyryq myn... Myna Jyau fuguan1 men Uang tilmashqa tizimdelgennen keyin mektepterine qayta túrasyndar. Aeroplan biyleti alynyp bolghan son, aqshalaryndy qoldaryna berip, jolgha salamyz. Solay ma, solay emes pe?!

- Ýiimizdi saghynghandyqtan, ózimiz izdep kelgen osy mektepterimizdi de tastap qashtyq qoy,- dep birnesheuimiz qatar kóterilgende Hu Gojyn esikten shyghyp ta ýlgirip edi.

- Áli de hayuan týisigimen sóilep otyrsyndar, oilanyndar! - dep qayryla jauap qayyrdy da, eki qyzmetkeri bizding tizimdi ýstelge jayyp jiberip, bir-birden súray bastady.

«Adam etu» degeni adam saytan etu, «shpion zavodyna» jiberu ekenin týsingen bizding joldastardyng eshqaysysy jazylmay, әlgi sózderin qaytalady. «Ýkimetimiz shyn qamqorlyq etkisi kelse, ýiimizge jibersin, әke-sheshemizdi kórip, aqyldasyp keleyik» degen pikir aitysyp otyryp aldy.

Syfan mektebinen tәrtip mengerushisi men «týie» juryndy shaqyrtqan eken. Hu Gojyn olarmen kensesinde aiyrym sóilesti de, sabaqtas on ekimizdi solargha tapsyryp berdi. Eki «ústaz» esirkegen ray kórsetti. Ekeui de qasqyr erkeletip, aidahar ayalaghanday «eljirey» kýlimsireydi.

- Áyya, qatty jýdepsinder, tozqypsyndar! - dep mengerushi bastay jóneldi de:

- Siz de synghan kirpishtey, mayrylghan qylyshtay azypsyz-au!- degendi kýlimsirey kýbirlesip biz ilestik.

 

Ádiletti tergeushim, sol kezende bizding tozuymyz da, ayazday qysqan tәrtip mengerushining yzghary synyp, azuy da anyq edi. «Qúday esirkegende» sizge de joghary jaqtan bir núsqau kele qalsa, múzynyzgha jyly núr qúighanday aza qaluynyz ghajap emes shyghar. Qasqyrdyng qoyan boluy men qoyannyng qasqyr boluy adamzat qoghamynda asusyz kezen, ótkelsiz ózen emes qoy, ysqyra bermeseniz eken!

Osy taraugha baylanysty ózinizge aitylghan osy pikirden zor qylmys joq-aq shyghar. Ómir ózgeredi deytin «qanqúily» keri tónkeris sózimen qazirgi jahannam oshaghynda jatqan onshyldar ghana ezeurep ólip jatpay ma, kóregen qyrsyghym!

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»



1 Lauhan (hanzusha) - shal, qart degen sóz.

2 Shyauhozy (hanzusha) - jas jigit, bozbala.

* Naqsha (úighyrsha) - әn, ólen.

1 «Aqsaq» dep Ospandy ataydy, Ospan bir ayaghyna oq tiygendikten sylty basady eken.

1 Bau-an sliynbo (hanzusha) - amandyq saqtau qolbasshylyq shtaby.

1 Fuguan (hanzusha) - adutant, kómekshi ofiyser.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377