VI

Mektepke kele alasapyran aighaydyng ýstinen týstik. Oqushylar astyq kletining aldyn mektep kensesimen qosa bir-aq qorshap alypty. Dәl ortada astyq tiyelgen eki ýlken jýk mashinasy túr, Huanhy tasqyn apaty sebepti byltyr kýzde kelip bizding astyq normamyzgha ortaqtasqan oqushylardyng bir toby sol tiyelgen astyqtyng ýstine shyghyp alghan eken, jergilikti hanzu, úighyr sabaqtastar siraqtarynan tartyp týsirip jatyr. Qonaqtar shyaujannyng búiryghymen qayta shyghady da Syfan oqushylarynyng sýireuimen qayta týsedi. Tәrtip mengerushisi úighyr sabaqtastarymyzgha kele tiyisip, aldarynan bógep edi, olar keudesinen iyterip-iyterip tastady.

- Biz ne jeymiz, shyaujang jauap berip ketsin, - dep shulasady. Qasqa bas shyaujang men kózildirikti eki-ýsh «maman múghalim» mashinany ainala jaza tayaqtaryn ýiirip jýr.

Qamaugha týsken kók jalday әr jaghyna bir ars ete qayyrylyp jýrgen shyaujannyng jelkesinen Áshim jyauguan kelip qysa qoydy bir kezde. «Talay general, talay ghalym oqyttym» dep keudesin esiktey keretin qasqa bas jelkesinen mytylghan mysyqtay býristi.

- Kimning búiryghymen qashpaqsyn?!... Myna myng oqushynyng astyghyn kim búla dedi saghan?!- dep qadalghan shúnghyl kóz jyauguan birdene dep mingirlegen shyaujandy dedektetip kensege ala jóneldi. - Týsirinder astyqty, joldaryna azyqtyq ýshin eki dagharyn qaldyryndar!- dey ketti. Oqushylar astyqty kiletke qayta kirgizip, qúlyptap tarasty...

VI

Mektepke kele alasapyran aighaydyng ýstinen týstik. Oqushylar astyq kletining aldyn mektep kensesimen qosa bir-aq qorshap alypty. Dәl ortada astyq tiyelgen eki ýlken jýk mashinasy túr, Huanhy tasqyn apaty sebepti byltyr kýzde kelip bizding astyq normamyzgha ortaqtasqan oqushylardyng bir toby sol tiyelgen astyqtyng ýstine shyghyp alghan eken, jergilikti hanzu, úighyr sabaqtastar siraqtarynan tartyp týsirip jatyr. Qonaqtar shyaujannyng búiryghymen qayta shyghady da Syfan oqushylarynyng sýireuimen qayta týsedi. Tәrtip mengerushisi úighyr sabaqtastarymyzgha kele tiyisip, aldarynan bógep edi, olar keudesinen iyterip-iyterip tastady.

- Biz ne jeymiz, shyaujang jauap berip ketsin, - dep shulasady. Qasqa bas shyaujang men kózildirikti eki-ýsh «maman múghalim» mashinany ainala jaza tayaqtaryn ýiirip jýr.

Qamaugha týsken kók jalday әr jaghyna bir ars ete qayyrylyp jýrgen shyaujannyng jelkesinen Áshim jyauguan kelip qysa qoydy bir kezde. «Talay general, talay ghalym oqyttym» dep keudesin esiktey keretin qasqa bas jelkesinen mytylghan mysyqtay býristi.

- Kimning búiryghymen qashpaqsyn?!... Myna myng oqushynyng astyghyn kim búla dedi saghan?!- dep qadalghan shúnghyl kóz jyauguan birdene dep mingirlegen shyaujandy dedektetip kensege ala jóneldi. - Týsirinder astyqty, joldaryna azyqtyq ýshin eki dagharyn qaldyryndar!- dey ketti. Oqushylar astyqty kiletke qayta kirgizip, qúlyptap tarasty...

Ertenine tanerteng estisek, shyaujang sol elu-alpys oqushysymen týndelete zytypty.

Sabaqtastar ýrimjidegi jemenger jadygóilerding ýreyi tipti shashylyp ketkenin aitty. Búlardy «shynghyrta shashyp» jatqan qúbyjyq. - Shyghys Týrkistan tónkeris dýmpui ekeni bәrine týsinikti siyaqty.

Biz mektepke qaytqanda biylghy oqu bitirushilerding aqyrghy synauyna tórt-bes-aq kýn qalypty. Ózimiz juyqta ótilgen sabaqtardy qalghan sabaqtastardyng kóshirmelerinen kýndiz-týni oqyp, tórt tәulik dayyndaldyq. Birde-birimiz Kәmenning tabasyna, mengerushining qapasyna qalmau ýshin qasarysa-egese dayyndalyp edik. Yntymaq pen eges qayraty birimizding miymyzgha singendi bәrimizge birdey sinirgendikten, kýn ara synau beretin sabaqtardan ýzdik shyqtyq ta otyrdyq. Klastan qashqan jeteuimiz osy on bes kýnde dúshpanymyzdy tabalaudan eriksiz tandanugha týsirdik. Synau nәtiyjesi jariyalanghan tizimning eng aldyna sol «jeti qaraqshynyn» esimi irkes-tirkes jazylyp shygha keldi, ortaq nәtiyjelerimizding aldy toqsan neshe, arty alpamsaday seksen bolypty.

Oqu bitirgenderdi jiyp jiberip sóilegen tәrtip mengerushisi mektepting bizge qoldanghan jazasyn iri tisterin aqsita túryp jariyalady. Minezdememizdi eng tómengi shekke týsirip, odan jaza ýshin jiyrma nomer tartypty. Múnday «qyryq nomerli ghana minezi bar» bitirushiler mektep boyynsha segiz ekenbiz. Biri Yusuf Qasym kórinedi. Bizden bir kýn keyin qashyp, sol boyy qútylyp ketken ol ózine nól qoyylsa da mynq etpeydi ghoy. Biz de tym ókpeley qoyghanymyz joq, ortaq nәtiyjemiz sonda da alpys-alypys bes nomer eken. Áyteuir «jigyryna»1 týgel jarap shyghyppyz. «Diplom tiyse qyzmet alu shartymyzdyng tolghany. Búl tabysymyz batys jaqqa ótip aluymyzgha da ynghaylylyq tudyrady ghoy» destik. «Qaraqshylyqtan aman» qalghan sabaqtastargha ýsh kýnnen son-aq diplom men qyzmet joldamasy shygha bastap, ekiden-ýshten ketip jatty. Azayghan sayyn alandap, alandaghan sayyn azyp-jýdep baramyz. Qoshtasa-qoshtasa jiyrma shaqty kýn ishinde qoshqarday bólinip jeti qaraqshy ghana qaldyq.

Meni qaytu qamy emes, Núriya qamy tynyshsyzdandyra týsti. Diplom shygha qalsa Jemsarydan izdeuge asyghyp jýrmin. Biraq, Núriya Jemsarygha әketilgen bolsa, ony biletin Kәmen aldymen asyghugha, jazdyq demalys bastalysymen ketuge tiyisti edi. Núriya joghalghaly mektepten eshqayda shyqpapty. Áli de búrynghysynsha bizdi baqylaumen ghana jýr. Basqa eshqanday alany da, armany da joq siyaqty. Neden ekeni belgisiz, esi auysqan nemese mas bolghan adamsha búlghaqtap, bizdi baspalaydy da jýredi. Búrynghy asqaqtyq-ausarlyghy da joq, eriksizdik pen kónilsizdik shyjghyrghanday búl kýiki kýiine qarap, biz tiyispey de til qatpay anystadyq. Yntyqbay arqyly ghana syr tartyp, Núriya men týrmedegi әkesi turaly súrastyryp bayqadym, bilmeytinin aityp, ant su ishipti. Jemsarydaghy naghashysynyng әdresin de súrapty Yntyqbay, Kәmen kidirissiz aityp, jazyp ta beripti, «senbesender baryp súrandar» degeni siyaqty.

Mektepke qaytyp kelgen kýnning keshinen bastap Kýlәnmen kezdesip túrdym. Biz taugha qashqan kezde Aqylbay qazaq-qyrghyz mәdeni-aghartu úiymynyng «ýgit qyzmet» syltauymen taugha jәne ketipti de, tórt-bes kýnnen song jasyryn kelip qaytypty. Ile jaqtan Shihu, Sauan audandaryndaghy partizan qozghalystaryn tәrtiptestiru qyzmetine tartylghanyn, eng úzaghanda eki ay sol tauda bolatyndyghyn aityp, Kýlәnning razylyghyn alyp qaytypty.

- Aghang Ýrimjide túrsa tútqyndalaryna kózim әbden jetti. «Qatersiz jaghday tuylghanda bir-aq qayt, alansyz kýtemin» dep attandyrdym,- dep kýrsindi Kýlәn.

Beretin synauym bitkenshe Kýlәn maghan Núriyanyng tabylatyndyghy jayynda ýmitti sózder aityp, kónildendirip túrdy: «Jemsarydan sheshemning bir bólesi kelip qaytqan, soghan tapsyrdyq. Eger Kәmenning naghashysy jaqta bolsa, ol tappay qoymaydy. Óz ýiine úrlap keltirip alyp, habaryn jetkizbek boldy. Tez arada habarlaydy» dedi.

Onan keyin bir baryp kezdeskenimde, qazaq-qyrghyz mәdeni-aghartu úiymynyng kluby týrmeden shyghatyn «ýsh aimaq» adamdaryn jatqyzugha dayarlanghanyn aitty. «Ár kýni ýshten-tórtten shyghyp kelip jatypty. Keletinderding tiziminde Núriyanyng әkesi Ýmbetbaydyng aty da bar eken. Ol kisi shyqsa әrqanday jerden izdestiruge de mýmkindik tuylady ghoy!»

Óship bara jatqan ýmitimdi osylay ýrley jyltyldatyp jýrgen Kýlәn, mektep synauy ayaqtap, nәtiyjemiz jariyalanyp bolghan son, meni kórse-aq jylaytyn minez tapty. Kýlimdep túratyn ótkir qara kózi móltildep jasqa tola qalady da, syrt ainalyp, eki alaqanymen betin basa solqyldaydy.

- Ólgenin estimeseng nege jylay beresing Kýlәsh, osynyndy ghana aitshy!- dep ótindim bir rette. Tór ýiinde onasha otyrghanbyz. Ýn qatpay túqyra egildi. - Álde aghaydan hauiptenemisin?!

- Joq, ony ózim attandyrdym ghoy, Músataydyng kerisi ghoy... Jaudan kek aludy aityp jiberdim, odan haupim joq... men... sender ýshin... senderding jýrekterin... sen búlay jýdegende... ol erekshe edi ghoy!... Qanday halge týsti deymin!- dep Kýlәn qayta egilgende men kenk ete týstim. Qasiretting qatty qystalyp túrghan kólinen sanlau taba qoyghan iri tamshylar yrshyp-yrshyp ketip edi, Kýlәn kózin sýrte salyp jalt qarady.

- Kel, sonyng bir әnin aitayyq!

- Qaysysyn?- degendi әreng aittym da, ózimdi óz uysyma alghanday týiilip, beky qoydym.

- «Yapyr-aydy»... ózine alghashynda... sәlemdemege jibergen әni edi ghoy,- dep Kýlәn da bekemdelgendey tamaghyn kenep alyp, shiraq әuenmen bastay jónelip edi, Núriyanyng ózi tandap qosqan ólenining bir shumaghyn ayaqtata almay, ekeumiz de enk-enk etip qalyp toqtastyq. Ýnsiz jylas, tilsiz daghdyryspen otyryp qalyppyz. Jan qaltalarymdy sipalay berdim. Núriyany ansap, tauda jazghan ólenim týrme tintuinde joghalghandyqtan esimde qalghany boyynsha qayta jazghanmyn. Sony tauyp úsyndym Kýlәngha:

- Ózim oqyp bere almaspyn qazir, soghan arnap jazghanmyn, - dep úsyndym.

Kózin sýrte otyryp, eki qaytara oqyghan Kýlәn:

- Ólmepti!- dep qaldy da barmaghyn tistey jylady.

- «Ólmepti» degen osy sóz «ólgen» degendey maghynasymen miyma shoqtay basyldy:

- Ólip...pe? - dep yshqynyp qaldym. Kýlәnning shiray qoyghany sezildi.

- Jo-joq, kim aitty?... Aytpashy múnday sózdi!... Ólmes, әli-aq kórisersinder.... múnday óleng arnalghan adam mәngi jasaydy degenim ghoy...

Kýlәn oqys sózin osy sózdermen juyp sendirmek bolsa da, múndayda asa bekem boludy, jas adamnyng múnday kýiikten qaterge úshyraytynyn da eskertui kýdigimdi qozdyra týsip edi.

- Ólenge әn jasap kóreyin, ózi kelgende qosylyp aitarmyz,- deui ghana ýmitimdi demegendey, mýlde óshirmey jyltyratyp shyghardy.

Erteninde tanerteng sol kónilsiz qalpymyzben ashanagha kirdik. «Jeti qaraqshy úrlaghan ýrker qyzynday» tyghylyp Kәmen de qarap túr bir jaghynan. Jaqynnan beri tipti ólegzy kýzetetin bolghan. Diplom men qyzmet joldamasyn kýttirip sarylghan saghyz kýnderdi ayaqtastyrarday aiqaylay kirdi tәrtip mengerushisi:

- Jeteuing tamaqty tez jender de, tizilinder!- dedi. Ýmitimiz janghanday jadyray shyghyp, tizile qaldyq.

Kәmen sonymyzda, mengerushi aldymyzda, qaqpadan shyghyp qúlday tarttyq.

- Joldamamyzdy oqu-aghartu mengermesinen tóte berip, taghy da ósiyetpen tartpaq shyghar,- dep Shaqan kýbirledi.

- Joq, kisim, mynanyng týsi tym suyq, basqa sharasy bar ma eken әlde?- dep Yntyqbay kýbirledi.

Songhysy rasqa shyghatynday, mengermege búrylmay óte shyqtyq. Nanlyannyng úzyn kóshesi jayylghan qalyng jaymamen, duyldaghan qalyng saudagermen jәne alarmanmen azan-qazan bolyp jatyr.

Búl bazar ishkerige qashatyn jemengerlerding dýniyelikterin arzangha satatyn bazary ekenin úqqanbyz. Kóterilgen sәskening tymyryq ystyghynan terlep kele jatqan bizding kónilimizge búl sasqalaq bazar samal soqtyrghanday, jayly lep beredi. Jaza maydanyna apara jatpaghanday sezilse, jadyrap, jelpine jýrer edik. «Zamannyng qay syry, mamannyng qay qyry» tap bolaryn oilap, jerge qaray beremiz.

Alangha jetpey búrylyp, «mәdeniyet klubynyn» qaqpasynan kirdik. Aulanyng týp jaghyndaghy shaghyndau zalgha kire bergenimizde jazagha emes, azagha әkelgenin týsindik. Zal tórinde qyzyl-jasyl bolatpen bezelgen kishkene sahna qúrypty da, Ghúpyr tazdyng ýlkeytilgen suretin qara lentamen kómkerip, dәl tórge ilipti. Ýsh jýz shaqty adam soghan qarsy qaray tizilipti. Kóbi bizding úiymnan ústalghan adamdar eken. Tús-tústa qaruly sary ayaqtar túr. Kópshilikti jara jýrgen mengerushi bizdi eng aldyna qatarlady.

Sahna mandayshasy men bosaghasy, zal qabyrghalary týgel úighyrsha úrandarmen tolypty. «Batyr Abdyghúpyr mәngi jasaydy!» «Marhúm Abdyghúpyr mәngi tiri!» dep aiqaylaghanday badyrayady.

- «Batyr Repqat mәngi jasaydy!» dese siyar edi,- dep Serәli kýbirledi.

Qalpaghyn basa kiygen Taz sureti tirisindegidey ses kórsetip, týksie qaraydy. «Sen de kelding be, basyndy i, moyynda» dep tikireygendey.

Aza sahnasynyng aldyna birneshe juandy «bastap» Búrhan Shahidy shyqty. «Bastap» shyqqanday kóringenmen aidalyp shyqqany aiqyn úghylghanday. Artyndaghylar qoshamettegensip, iytermeley berdi. «Siz sóileniz, siz sóileniz!» degen hanzusha kýnkilder estildi.

Úzaq týrmeden janylshaq bolyp shyqqany ma iә búl aragha sóilermin degen dayarlyghy joq pa, «nisi-nisi» dep bógelip, tym kibirtiktey sóiledi ghalym. Ózi siyaqty sózi de narau, jýdeu bastaldy. Shyng Shysaydyng alghashqy qyzghylt dәuirinde «Altaydan әz keldi, Ýrimjiden Taz keldi, kókten Búrhan týsti, jerden Shúrqan shyqty...» delingenindey, talay myghymdardyng jiynyna, sózding qiynyna qatynasyp ósken sheshen sózden jaqúty emes edi, myna Taz jaudyng batyrlyghynan jaghjúty bolyp qinalyp túrghan siyaqty. Berekesi shashylghan sózinen ózi de qysylghanday tership, qyzyl sary jýzi nart qyzylgha ainala qaldy bir kezde, ýkimet «batyr» dep jariyalaghan son, aza jiynynda batyrlyq qúrap bermeuge eriksizdenip kýshengeni eken.

- Marhúm Abdyghúpyr Ýrimjini zor qyrghynnan saqtap qaldy, - dep juan basyn iyzey sóiledi endi, - Ghúpyr ahún bolmasa, neshe myndaghan azamat, onyng ishinde myna túrghan sender de qyrylatyn edinder... Sondyqtan, onyng ruhy Ýrimji halqymen mәngi birge jasaydy!..».

- Ghalym shyraqtar da «sondyqtanyna» jauap tabu ýshin talay soqpaqqa úryna beredi eken-au?- dep kýrsindi Quat.

- Taz tajaldyng ornyna ony der kezinde óltirgen Repqattyng atyn qoysa búl sóz altynmen jazylghan arnauday bolar edi ghoy?- dep Yntyqbay týksiydi. Men olargha keshirim oilata kýbirledim:

- Qaterdegi basyn osynday jel sózben qútqara túrghany da jón shyghar, aman bolsa talay septigin jasaydy búl kisi bizge!

Bir juan súr zaldaghylardy «ýsh minut azagha» shaqyrdy, juandardyng bәri suretke qarap túra qalghanda, art jaqtan әskery búiryq shaq ete týsti:

- Ly jyn!1... Abdyghúpyrdyng qúrmetine ýsh minut taghyzym!

- Bas iymey, osy ly jynyna ghana túralyq, - dep joldastaryma kýbirledim, - syltaugha din jauaby bar.

Ózim búl ýsh minutty zalgha qiyrlay qaraumen ótkizdim. Aldaghy juandardan basqa eshkim bas iymey, bizshe kekireye qarap túra berdi. Basqarushylar osy raydy bayqap, kópshilikting qosylmaghanyn ózderine sәtsizdik keltiretinin bilse kerek, úran shaqyrmay-aq taraugha búiyra saldy.

Mengerushi bizdi tizilgen boyy ertip oqu-aghartu mengermesine apardy. Jaza kesimin estirtuge osy aza kýnin belgilegen eken. «Sebepsiz saldar joq» ekenin qanshalyq qanqúily bolghanymen Gomindan da biledi ghoy, osy qaraly jiyn arqyly «qylmysymyzdy» anghartsa qynq etpey dabyrasyz kónetindigimizdi eskeripti:

Aldynghy jyly toq soqqan Toqty Sәmetting ólim sebebin jaba toqyp jasyryp ketken kerdy súr bastyq esikten shyghyp, bizdi shola qarady. Qolyndaghy qaghazdy jayyp, jeteuimizding atymyzdy shaqyryp, azuyn basa sóiledi:

- Aza jiynyna qatynastyndar, kim ólgenin kórdinder, a... kórdinder. Senderdegi mәsele turaly... Biz bilmeymiz, sayasy basqarmanyng tapsyrmasy osy, senderge ýsh shart qoyylghan: birinshi, 1945 jylghy 5-shi aidyng sonynan bastap eki jylgha deyin Ýrimji qalasynan basqa jerge baru qúqyqtaryng alyndy;  ekinshi, sol eki jyl ishinde qyzmet súrau qúqyqtaryng alyndy; ýshinshi, jastyqtaryng ýshin, kenje qalghan jarty milaryndy tolyqtyru ýshin ýkimet rashotymen oqytamyz, búl - qamqorlyq! Úqtyndar ma, joq pa?... Býginnen bastap Shýnlyantuangha1 óttinder, merzimi bir ai. Qalghan ornalastyrudy sonan song kóremiz, úqtyndar ma, joq pa?... Baryndar, mengerushi ózi aparyp salady.

«Kóshege shyghu qúqyghymyzdan» da aiyrylyp, týrmege týsip qalmau ýshin siltegen jaghyna ýnsiz jýre berdik. Shýnlyantuan degeni qaytalay tәrbiyeleu retindegi ýsh ailyq sayasy kurs edi. Shinjyangha Gomindan ýkimeti ornaghaly audan bastyghy dәrejeli mәnsaptylar kezektesip osynda oqyp jatqan. Búl kezegining ailyq qana bolyp ashylghanyna shýkirshilik aitqandaymyz. «Qútylu orayy sony bitirisimizben-aq tabylar» destik.

Syfan mektebining syrt jaghyndaghy dónge Bahulan sayyn kese órley saldyq, «Shýnlyantuan» mektebi sonda edi. Taghy da mengerushi jetektep, Kәmen aidaghan malsha tizilip jettik te, jýgimizdi mektep arbasy әkelip tastady. Múndaghy әskeriy-sayasy shonjar mengerushilerding aldynda bizding mengerushimiz kaukelek qaqty. Ars etip ala týse almaytynyn bayqap, qaytugha bettegeninde sonyndaghy Kәmendi ústay aldym. Jol-jónekey aqyldasuymyz boyynsha Yntyqbay jetip keldi de:

- Kәmen, ýsh jyl dәmdes boldyq, aqyrghy aqylymyz bolsyn,- dep sýze qarady, - Núriyanyng joghaluy senen bolghany anyq. Onyng qútylu jolyn endi ózing ashpasang ajalyng bizden bolmaq!

- Bizding ólmeytinimizdi qanshalyq aqymaq bolsang da týisingen shygharsyn,- dedim men, - Núriya syndy jazyqsyz jas jan izdeusiz, súrausyz ketpek emes, әkesin óltirseng de tuysyn, tuysqanynday qiysqan dos-jarandaryn óltirip bitire almaysyn!... Kinәndi juatyn kezeng de osy kez. Jaqynnan beri tiri ólik bolghan siqynnan endi týsine bastaghanyndy bayqaymyz. Bireu erte, bireu kesh týsinedi. Biraq, búdan ary ketseng aspangha úshsang da qútyla almaysyn! Endi ait bizge, qazir qayda?... Jónin aitsang ol qútylady, al sen ol qútylghanda ghana qútylasyn... Qanyna múqtaj emespiz, sondyqtan aqyrghy ret súrap túrmyz!

Kәmenning mandayynan ter búrqyrap, óni kýrenite týsti, qyzarghan sarghylt kózi jasauray qaldy.

- Mening de ózderindey sorly ekenimdi keyinirek... týsinersinder, Núriyanyng joghaluy ollahy menen bolghan emes, bilmeymin!

- Sen biletin bolasyng da, biz bildiremiz, onan da ózing qútqaryp jiber,- dep qoya bere saldym.

Sol kýni jatyn ornymyzdy ynghaylap alugha demalys berildi. Dayyn aghash keruetterge tósenishterimizdi jaya salyp, qaqpa aldyna shyqtyq. Ózimiz kórgen jogharghy Qyzyl tau jaghy tastaqty beles, qalyng zirat edi. Sonda byltyr jerlengen Momynbay marhúmnyng sayghaq aghash mektep qorghanynyng shyghys jaq irgesinen ghana kórindi. Soghan baryp qúran oqyp edik. Arjaghyndaghy sementtep qatyrghan sәuletti jana zirat «men múndalap» kózimizge shalyndy.

Tanertengi aza sahnasynyng mandayshasyna jazylghan úran osy ziratta túr. Ghúpyr Tazdyng «ólmes» eskertkishi eken. Qaharly ashu qolymen qatu tiygen balgha nemese kerke, irgesining әr jerin әlden-aq qopara jarypty, zirat ýsti dәrethanagha ainaldyrylyp, «danqty eskertkish» sary ala, qyzghylt qonyr, kók bórte japalarmen әlem-jәlem «bezelip» qalypty. «Mәngi jasaytyn qaharman» әlden-aq asaryn asap bolghan eken.

- Qojasyna ústap bere almasa da, dәleldep kórsete ketken «enbegi» ýshin biz de dәm tatyra keteyik, - dep Serәli shaptyryp bolghan son, Shaqan da jalpiyp otyra ketti...

Aty darday sayasy mektep atalghanymen, «Shýnlyantuan» da óz aldyna bir kýlkining úyasy ekenin bayqadyq. Oqytushylary mayordan genaralgha deyingi sypyra «danyshpandar» bolghandyqtan, saqaldy oqushylaryn múrnyn sýrtuden bastap qayta tәrbiyeleuge kiristi.

Aq sәldebozdan bir-bir tósek japqysh berdi de, aghash keruetke tegis jayylghan kórpelerimizdi sonymen qymtatyp, aghash sylaqpen ysqylatyp, sylatyp ýiretti. Qúighan kirpishtey qyrlanyp, tórt búryshtalyp shyqqangha deyin ysqylaymyz. Bir ailyq kurstyng bas sabaghy osy eken. Tanertengi bir saghatta terlep-tepship osyny «oqimyz» da, tizile salyp, alandy ainala jýgiremiz. Búl sarpyldaq dene tәrbie emes, qiyn qyspaqty ekinshi sabaqtyng qonyrauy ispetti edi. «Tәnir tarazysy - qyl kópirden» óterdey jiyauguandardyng ózderi de qysyla tership, qodyrayysyp alady. Jýgirtip әkelip bir-birden qazyqsha qadap, tóbemizden basa toqtatady da: «Shapkyndy týzep kiy!» dep biri, «ash qabaghyndy, kóter iyegindi!» dep biri saqyldaydy... Kishi jyauguandar solay zyqynasyp bolghan song «qalay, mynauymyz» degendey óz bastyqtaryna jautaqtasady.

- Alyp tastandar janqaltalaryndaghyny!- dep bizge endi bas jyauguan súqtanady. - Symdarynnyng týimesine saq bolyndar, Sanmujang kelgende ashyq túrmasyn!... Áyya, ol bir qaraghanda-aq ishegindegini kórip qoyady... Atylatyn jolbaryssha qarap, óz attaryndy dauystap atandar!...

Bas jyauguan dara-dara qalshiyp, siyrek tizilgen ýsh jýz shaqty kursantqa osy ósiyetterin aita jýrip, art jaghyna jaltaqtaumen bolady. «Sanmujan» dep qana atalatyn aq qolghapty, sary sarjy kiyimdi kurs mengerushisi mamyrlap kele jatqany kóringende ghana jaqtary tynghan jyauguandar tintuge bar mýlkin jayyp salghanday, sytylyp alystap shygha beredi.

Asa qymbatty birdenesin joghaltqan kisishe timtine tikireygen bastyq әrqaysynymyzgha «senen basqa eshkim alghan joq» degendey shyraymen qadala qarap bir toqtaydy. Ár-qaysynymyz «aqpyn da saumyn» degendey raymen atymyzdy aqyranday atap qalamyz. «Atylatyn jolbaryssha», qabaghan itshe nemese qútyrghan qasqyrsha kórinetin keskinimizge kóbirek tigiletin bastyq, eger ózi sau, aqyldy adam bolsa, bizding bәrimizdi de qútyrghanynan sau emes dep iә atqysy kelip túrghan ynghay jaudan basqa jay adam joq dep týsiner edi. Ózine azuymyzdy qansha bassaq, sonsha sýiinetindey, kózimizdi shadyraytqansha qarap túryp alady, boyymyzdaghyny kózimizding aghynan kóretin «gipnoz» siyaqty tesireyedi. Osy bir ay ishinde, «maqtannyng delqúlysy ekensin, týrtip qalyp aghyzar ma edim» dep kózine әlde neshe bilegenimizdi de týisinbey ótti. Degenmen ýkimetterge adyrayyp, badyrayyp ósken qularmyz ghoy, «kóregen ústazdyn» otyz ret ótegen osy «sabaghynan» da jaqsy nәtiyje alghandaymyz.

Gomindannyng óz ólshemimen aitqanda ýshinshi sabaghy ghana naghyz sabaq tәrizdi ótti. Lektor - sol bastyqtyng ózi. «Júngonyng taghdyry» arqau etilgen tarihtyq, sayasy teoriyalyq qoyyrtpaq taqyrypta jeti-segiz ret leksiya berdi. Bir leksiyasy eki-ýsh kýn talqylanady. Ár leksiyanyng aqyrghy talqysy kýni maqtan delqúlysynyng ózi kelip qatynasady. Sol leksiyadan týsinilmegen mәseleler jayly súraydy.

- Týsinbegen qanday mәselelering bolsa da súrap alyndar, bizden osy jerde súrap týsinulering alaldyq, týsinbey de súramay ketsender aramdyq bolady,- dep taqauyrlaydy. Bir emes, bar leksiyasynda sóilense de «miymyzgha qondyra almay» qoyghan bir «mәselesi» bar edi. Lektordyng búl sózindegidey demokratiyany Gomindan shanyraghynan kýtpeytindigimizden súramay kelgenbiz. «Húnhua halqy ózining úzaq tarihynda eki ret qúldyqqa-baghynyshtylyqqa týsti. Biri - Monghol biylegen dәuir, biri - Manju biylegen dәuir» dep, búl dәuirler «Júnhua halqynyng basynan ótken eng qaraly dәuir» ekenin әr leksiyasynyng bas jaghynda qynjyla, qayghyra sóileytin de, sonynda kerisine shyghyp, bes sausaghyn tarbita jayatyn: «Mynau bilek - Júnhua últy, onyng bes tarmaghy mine mynalar - hanzu, manzu, monghol, músylman, tiybet. Kórdinder ghoy, búl beseui - bir bilekten taraghan tuysqan, bir ghana Júnhua últy. Búlardyng tez arada bir-birine qayta kirigip toghysuy, bir ghana túlghagha ainaluy sózsiz. Bólinui mýmkin emes» dep tepsine kóteriletin.

Kurstyng songhy kezenindegi bir kýni lektor súrau qondy quzay týskende bizding sabaqtastar kýbirlese jóneldi, leksiyalarynyng bir-birine qarama-qarsy osy eki «logikasy» turaly kýbirlesip edik, estip otyrghan bir úighyr sabaqtas, ornyna qol kótere týregeldi:

- Júnhua últy degenimiz hanzu últy ma? - dep súrady ol lektordan.

- Hanzu - Júnhua últtarynyng biri, eng negizgisi, dep,- lektor bas barmaghyn shoshaytqanda úighyr sabaqtas odan basqa tórt sausaghyn jaya qoydy:

- Myna tórteui ógey me?

- Ógey emes, ... aittym ghoy, olar da Júnhuanyng óz balalary, estimeding be?

- Júnhua últynyng tarihtaghy eng qaraly eki dәuiri monghol men manju biylegen dәuirler ekenin bar leksiyanyzda sóilediniz... әkesining qúrghan memleketin ýlken úly biylesede, ekinshi yaky ýshinshi, tórtinshi úly biylese de bola beredi, әiteuir bәri Júnhuanyng óz balalary eken, múragerlik etipti, ózge bir memleket basyp almaghan kórinedi, endeshe ol dәuirler tarihymyzdyng qúldyq betteri bolyp esepteletini nesi? Men osyny týsinbedim.

Tilmashynan tyndap, siyrek qyrma saqaly tikireye qalghan Sanmujang lektor ornynan atyp túrdy. Ózi jariyalap otyrghan «demokratiyasyna» ózi qayshy kelmeuge tyrysqanday kýlimsiregen bolsa da, kekse sayasatshynyng qara tory jýzi qyzghylt tarta qaluynan sasqany bayqaldy. Kursanttardyng kóbi osy súraudy quattay duyldaghanda tipti sasqanday, әr jaqqa jaltaqtay berdi, endi óz shyndyghyna basyp qalmasa, óz artyn ashyp qalghanday úyatqa batatynyn sezip sasty. Shinjyandaghy qazirgi últtyq mәselening eng shiyelenisken kezenine qaray kiyip alghan týlki terisin yzamen tastay salyp, aylyghyn asha, shonqiya otyrdy da, aqyra sóiledi:

- Júnhua últtarynyng úly hanzudan basqasy alghashqy jabayylyq dәuirden әli alystap shygha alghany joq. Olar hanzugha toghysqanda ghana tolyq adamgha ainalady. Júnhua memleketi ýshin aitqanda, biylik basynda hanzu bolmaghan dәuirding bәri joghalu dәuiri esepteledi. Qazir kimde kim búdan basqa iydeyada bolsa, aldymen sol joghalady! Úqtyndar ma, joq?!...

Ústazdyng osy sózi basymyzgha soyylday shaq ete týsti de, múnan basqa dúrysyraq sózderin esty almadyq.

- Úqtyq, endi úqtyq, - dep du ete týsti kursanttar, kýlki aralas súraudy jaudyra úzaq duyldady.

- Japon, әlde, Amerikan basyp alsa ghana joghalmaytyn shygharmyz?! - dep bir toby Gomindan isine jaray dúrys syqaqpen kýlse, bir sypyrasy tizginin aldy-aldyna qoya berip egespen lagha kýldi.

- Bir úlynyng ghana «úly», basqa úldarynyng sypyra «jabayy» ataluy nelikten eken? - degen sayqy súraugha taghy bir toby «jauap» qaytara kýlisti.

- Keyingi úldarynyng shesheleri maymylmen ashyna bolghan-au tegi?

- Sheshey әkeni mensinbey, maymyl ashynasyna bir jola auyp ketken ghoy! Keyingi tórteuining týgel «jabayy» boluy sonyng dәleli!

- Asqazany shirip, bakteriyagha tolyp almaghan bolsa, auyzdyng sasyghy múnshalyq jiyrenishti bolmas edi, - dep biz de kýbirlestik. Ár kursant óz oiyndaghyny kýlkimen aqtaryp, eregesting laqpa jauabymen osylay duyldasyp jatqanda, óz iydeyasyna sózben nandyryp kete almaytynyn týsingendey lektorymyz sahnanyng artqy esiginen shyghyp kete berdi.

Lektorymyzdyng eng bilgirligi - kurstyng múnan songhy uaqytyn «týsinbegen mәselelerindi súrap al» degen talabynyng púshpaghyn da kórsetpey ayaqtauy boldy. Árqaysynymyzgha Jyang Jiyeshynyng bir basy tartylghanday, sonyng bas mýsini týsirilgen bir-bir znak qadap qaytardy, alghan diplomymyz da, qyzmetimiz de sol bas qana edi. Oqu-aghartu mengermesinen kelgen kisi bizdi Shinjyang institutynyng hanzu tili fakulitetine tapsyryp berdi.

Oqushylar jazdyq demalysqa bosatylghan kez bolghandyqtan, Shyng Shysay qyzyl shyrayly kezinde saldyrghan qyzyl ýiding bir bólmesi men ashanasy «jeti qaraqshygha» erkin tiyip edi. Búl mekteptegi baqylaushy da, bastyq ta tozyp ketkendey. Joldastar ózdi-óz betimen Ýrimjiden ketip alu qamyna týsti. Qala ishi de sonday, zorlyqpen túrghan armiyadan basqasy óz qamymen qayshalys. Kóshe-kóshesi men týkpir-týkpiri týgel qújynaghan jayma bazar, alatynyn alyp, satatynyn satyp shúbyryp jýrgen júrt. Ýkimet qansha kirisse de múnday arzanshylyq bolmas edi. Qashushylar qara basynan basqasyn qaltagha sighyzbaq kórinedi. Mingi jylqy ghana qymbat eken. Odan basqasynyng bizge keregi de joq qoy. Alugha qolda eshtene joq, bizding joldastar alabúrtyp, ainala jortty. Núriya men әkesinen derek izdep men jorttym. Týrme qinauynan ólisimen-aq «kenshilik» tizimine aty ilingen Ýmbetbaydyng habaryn shygha sala Kýlәnnan estidim de, «Shyng Shysay týrmesinen» últtyq úiymdardyng kepildigine endi shyghyp jatqandardy ainala kezip, qazbalay súrastyrdym, ózim týrmedegi kezimde estip, oilaghan túspalym dúrysqa shyqty. Ýmbetbay sol besinshi ay ishinde jalaly qinaudan ólipti. Biraq, «týrmedegi qazaq qyzy» jayynda qazaghy da, qyrghyzy da, úighyr, ózbek, tatar, mongholdary da eshtene estimepti. Eshqanday habar shyqpady.

Oryndamay ketuge bolmaytyn eki mindetim baryn ghana eskerip sendele berdim. Biri - Ýrimji manynda bolsa Núriyashty tauyp, birge әketu. Ekinshisi, qyzy men әkesine istegen qastyghyn tolyq anyqtap alyp, Kәmendi óltiru...

«Óltirgen qol seniki bolmasa da óltirer jerge jibergen jala seniki ghoy, Kәmen»- dep zirkildep qalghanymdy ghana bilemin. Tórt kóshege kelip túryppyn, Kәmen joq, ózim ghana ekenmin. Núriyashty kirgizip әketken saqshy bólimshesin sholugha, qisyny kelgennen jónin súraugha shyqqanday edim. Tórt kóshening ontýstik taramyn kesip óte bergenimde sary ayaqtardyng eki-ýshi bir-aq aqyrdy. Qayta sheginip shetke túra qaldym. Aldynghy aida týrme terezesinen Jamal kórsetken sarylar men kók kóz kýrenderding bir tobyn taghy da matap aidap shyghypty, sary ayaqtar tús-túsynan qamap myltyq nayzasymen týrtkilep keledi. Olar tórt kóshe týiilisine jete bergende, jiylyp qalghan halyq arasynan bir eki shlyapalynyng tamaghyn jyrta aiqaylaghan hanzusha úrany kóterildi:

- Jerimizge basyp kirgen Sovet armiyasyn joghaltayyq!

- Qyzyl shapqynshylar rahymsyz jazalansyn!

Úranshylardyng syrt jaghynda sybanyp túrghan onshaqty jigit beri shygha keldi de, aidaushy sary ayaqtar shebinen yrshyp ótip, kók kóz sarylardy tepkilep, júdyryqtay jóneldi. Sary ayaqtar endi arashalaghansy qaldy da, halyq jazalaushysy bolyp kóringender órshelene týsti...

- Rapayyl!- dep aighay saldym men. Qyrqynshy jyly kýzde Shәueshek gimnaziyasyna menimen birge baryp, synaudan ótpey qaytqan sabaqtasym Rapayyl kózime ottay basyldy. Yshqyna jylap jiberip qayta aiqayladym. - Rapayyl, bauyrym!...

Ol jalt qaraghanda sary ayaqtardyng biri betten tartyp jiberdi de, jelkelep aiday jóneldi. Álgi úrandaushy shlyapalylar adyraya búrylyp, sarylardyng sonynan arsyldap túrghan júdyryqshy jendetterine jaltaq-jaltaq qarasyp qoyyp, maghan bettedi. Ýsh-tórt úighyr jigit aldylaryna tosa qalyp sóilese ketti. Men bar dauysymmen qútyra aighaylap, jiylghandargha hanzusha týsindiruge tyrystym.

- Búlar Sovettik emes, óz adamdarymyz... Anau biri mening Dórbiljinde birge oqyghan sabaqtasym. Aty - Rapayyl, әkesining aty Gharyp, Shәueshekte tuylghan, Júngolyq!...

Qabyrghamnan bireu týrtip qalghanda jalt qaradym. Shashyn jygha taraghan úzyn boyly, qyrma múrt orta jasty hanzu eken.

- Biz biledi, halyq biledi, búlar sulyan1 emes,- dep úighyrsha shala tilimen kýbirledi, - sen tez ket, tez, tez, saqshy ústaydy!

- Jýrin, jýrin,- dep beytanys eki úighyr jigit qoltyqtay jóneldi meni, - myna jendetter - halyqsha kiyingen saqshy, endi seni ústaghaly bettedi, qash!... Áshkereletpeu ýshin auzyndy tanyp әketip joghaltady!...

Artyma qarasam, әlgi jendetterding ekeui óndirshektep, kiymelep kele jatyr eken. IYin tiresip, jiyn túrghan halyq jol bere qoymay, qaghysa ketip bógep qaldy. Zyta jóneldim. Shlyapaly úranshylardy alghashqy bógegen úighyrlar da  jity basyp órlep barady.

Búrynghy bir qashyp qútylghan jaghyma búltara jónelip, sazgha jettim de, ashumen sheshine salyp, tayaz sugha etpettey qúladym. Al solqyldamaymysyng kelip...

Qoy!... qoy, myqty bol Bighabil,- dep betimdi sumen juyp-juyp jiberdim bir kezde, qyzyp ketken basymdy toghytyp-toghytyp aldym. - Jylau degen qiynshylyqqa moyyndau ghoy. Qazir ólimge de moyyndamau - azmattyq shart. Aydahar zamanda óskenge shydadyn, endi sonyng basyn keskeninshe shyda.... «Ómir ýshin ólgenshe kýres, kýrespeseng kýiregening - kýl bolghanyn, shydamasan, shymyrlana týspeseng kýrese almaysyn. Bәrine de shyda!... Al kegin, bәrining de kegin al! Sol ýshin egesip tiri qal!»

Osy sózderdi bir-birden aita túryp malta taspen sudyng tu talaqayyn shygharyppyn...

Ertenine tanerteng ornymnan shiray túrdym da sәskege deyin juynyp, qayta ósip qalghan shashymdy qayyra taradym. Núriya joghalghaly úmytylghan taranu edi búl. Sodan beri grimdelmegen batinkamdy da grimdep, tamaqtanghan song barymmen sәndene bastadym.

Quat pen Yntyqbay kónildendi múnyma:

- E, jiydi bermey, osylay jýrsenshi shyraq!

- Jigitinde jiydip, shal bolmay shirimekpising degeli jýr edim,- dep Yntyqbay kýrsindi. - Tau minezdes bolmaghan azamat múndayda tez tausylatyn kórindi. Tau basyn qar men múz qauyp jatqanda, tósinde jaylau jaynap, say salasy san týrli gýlmen qúlpyryp túrady ghoy. Jigit basyna qar da jauady, ony eritip núr da jauady, núryndy óshirip qar jausa, ol qardy qayta eritetin núr qayda ketpek, «kezekti dýniye, kezbeli nesibe» ghoy!

Menen kóz almay qarap, bajaylay sóileuine kýiigimdi aityp shaghynbasam da, kýiimdi әbden týsinip kómekke aitugha dayyndap jýrgen dostyq sózi ekenin sezdim. «Núriyashtay núr qayda!» dey jazdap baryp toqtata qoysam da tolqynym toqtamay, qyzaryp sala bergen siyaqtymyn.

- Týsinemin, týsinemin,- dep Yntyqbay basyn tómen sala sóiledi endi. - Osy birge bolghan ýsh jyl ishinde bizge ýlken azamattyq kórsetip kelding Bighash. Ásirese, men ýstirtte óskendigimnen ýstirt minezdi kóp kórsettim; qatty hauip te salghanmyn. Qajymadyn, qaruyn jaqsylyqpen qayyryp otyrdyn... Oqys qaqpannan talay qútyldyq qoy. Óshiremin degen keshuden ósip ótuden ýlken qajyrlylyq bar ma? Áli de qaterli keshuler bar shyghar, óshkindemey sol qaysarlyghyndy saqtap, quramay óse beruindi tileymin!

- Tym jaqsy talapty der kezinde qoydyn, Ynta, rahmet!... Biraq, bar jaqsy nәtiyjeni maghan ýie bermeshi!... Árqanday jaqsylyq kópke ortaq bolmay, jaqsylyq qataryna jatpaq emes, ortaq sipatty bolghandyqtan key kishkenesi de ýlken jaqsylyq bolyp kóriner. Shyn ýlken jaqsylyq keyingi senen shyqpady ma, «týie» jurynnyng jazasynan býkil klasty qútqardyn, Kәmenning qyrsyghynan sen bolmasang kim qútqara alar edi bizdi? Qol-ayaghyn baylaghanday, tiyp bergenindi qalay úmytayyq!... Ústaz atyndaghy eng soyqandy tynshyny ashyqtan-ashyq soqqygha jyghu qanday oqushynyng qolynan keletin erlik?... Ayyrylysar shaq jetip túrsa da, óz janymdaghy әureshilikten aita almay jýrgen talay...

- Mening aitpaghym, osy «jan әuren» jayynda bolatyn Bighash, izdegening Altay manynda bolsa, dәl ózindey izdep tauyp bereyin, óz janyndy aman qútqarshy әueli!

- Altaydan tabylmaydy, ol anyq.

- Bizding úiymdaghylardy qalghanymen qosa qayta ústau sózi shyghyp jatyr, endi asqarday azamat jandy qútqarudan basqany qoya túr!... Ol aman bolsa Altay jaqqa ótpey qoymas!...

«Qayta tútqyndau» jayyndaghy sózdi tektep, talqylay shyqtyq kóshege. Quat ekeumizden basqa «bes qaraqshygha» jaqyn mannan qúdandaly-qiystyq panalar tabylyp qalghan eken. Quat týrmeden jaqynda shyqqan aghasyn tez әketu qamymen asyghyp jýr. Mening qamym ghoy óz aldyna.

Qayghy-quanyshymnyng tetigi Kýlәnning kómeyinde túrghanday seziledi: Núriyagha arnaghan ólenimdi oqyp-oqyp, «ólmepti» dep qalghany bar ghoy, jylay beretini de qaterli belgi siyaqty, meni ayap, aita almay jýrgendey. Ruhy jaqtan kýireu jaghdayyna týskendigim sebepti, zildey auyr habardy zәredey ashty kýiinde alqymyna saqtap kele jatqan sekildenedi. Sony batyl súrap, aitqyzyp alugha dәtim de, kýshim de býgin ghana jetkendey.

Quat aghasy jatqan úiym klubyna búrylyp qalghanda, men qúlday týsip Kýlәnning qaqpasynan kirdim. Tór ýiinde taghy da jalghyz, oida otyr eken, qayratqa minip kelgenimdi qabaghymnan tany qoyghanday:

- Á, bәse, aqyldy Bighash, osylay jýretin,- dep týregelip, qolymdy aldy da, qasyndaghy oryndyqqa otyrghyzdy. - Ár kýndi, әr saghatty batyrlyq qayratpen ótkizetin kez osy, týsinesing ghoy?

- Qazir tipti tolyq týsindim. Ólgenning kegin tirisi qaytarmasa, ol kek qalay qaytpaq?

Kirpigin qagha týsip, jautaqtay qarady Kýlәn:

- Ólgennin?... ol kim?... ne estidin?!

- Ólgen az ba, keshe ghana ózinnen de bireuin estidim ghoy, birin onyng aldynda kýngirttetip, kólegeylep qana qoyghansyn. Búiyrsa endi sonyng anyghyn da estiytin shygharmyn?... Ne kórmey jýrmiz, bәrine shydaymyz da!

Biraz kidirip taghy da bayyptay qaraghan Kýlәn, týiile týsip jútyndy, uly habardy taghy da jasyra týskisi kelgendey.

- Sen oghan basyndy auyrtpashy, bir habary shyghar!

Men keshe sarylar jayyndaghy kórgenimdi aittym da, Ile jaqqa tez ótip alyp, Gomindannyng osy súrqiyalylyghyn әshkereleuge asyghatynymdy bildirdim.

- Biraq, aldymen Jemsaryny adaqtap qaytuym shart,- degen sózdi tyghylghan syryn tartyp shygharu ýshin әdeyi qosa qoydym.

- Aytpaqtayyn, saghan bir quanyshty habar jetkizeyin, keshe keshte ghana estidim, - dep qunaqylana qoydy Kýlәn. - Sening Dórbiljining jәne Shәueshek, Shaghantoghay audandary azat bolypty. Últtyq armiya men partizan otryattary endi Shihugha tónip keledi deydi.

- Solay bolatyn qisyny әldeqashan kelgen ghoy,- dedim men oghan. - Mening keudemde qazir Jyang Jiyeshining basy bar, onyng jolyn sary ayaq kese almaydy. Kәmen naghashysynyng adresin de taptym. Erteng solay shyqpaqpyn, búghan qalay qaraysyn?

- Barmay-aq qoy, beker qinalasyn, - dep kýrsindi Kýlәn. - Ol jaqta bolsa tauyp keletin adam bar dedim ghoy! Beysauat jýrgen adamnyng bәrin ústay beretin bolypty. Senderdi qayta ústau sózi de shyqty, ony estigen shygharsyn? Týrmeden bosaghan adamdar әli de qatty baqylauda eken. Jany alqymyna kelgende halyqty alday túru ýshin ghana shygharghan bolyp otyr ghoy. Tanjaryq aghany da qayta tekserip jýripti. Endi sening aman qalatyn eki-aq jolyng túr, sen kelerde men osyny oilap otyrghanmyn. Biri, tau jolyn biletin serik taba alsan, kólikpen últtyq armiyagha jetip al. Núriyadan alang bolma... Tiri bolsa... osy jerden kýtip alamyz. Bolmasa... ketuding qisyny kelmese, Úlanbay jaqtaghy bir qazaqtyng ýiine panalay túr. Búl jaghyna ózim jәrdemdeseyin.

- Kýlәsh, qamqorym menin!... Núriyanyng Ýrimjide joq ekenine aldymen ózing sendirgensin, «Jemsarydan izdeushi bar» deuing estirtu uaqytyn kesheuildetu, meni kýiikting oqys qaterinen saqtau ýshin ghana aitqan sózing ghoy, búghan әlgi bir ólendi oqyp shyghyp «ólmepti» dep qaluyng aighaq, - dep kidirdim. Kýlәnning syrt qarap alyp, basyn tómen sala egilip otyrghanyn, jauyrynynyng býlkilinen bilip kidirdim. - Endi Jemsarygha baryp әure bolmauymdy aituyng ol jerden tabylmaytynyn bilgendiginning belgisi ghoy! Meni qaterden ghana emes, әureden de saqtaghyng keledi. Múnday janashyrlyghyndy búrynnan týsinemin. Óli-tirisin bilmey, qaytyp jatarmyn bir týkpirde! Búl hal bәrinen de qatty batady maghan!... Qansha kýnnen bergi azapty oidy qayratpen jengeli kelip otyrmyn býgin. Qandy kekti qaytaru ýshin aqyl men qayrat kerek qoy, endigi shydamdylyqty menen súra, jylaudy qoy! Jylaghangha qaytyp kelmeydi, bәrin de bilip otyrmyn!

Kýlәn enirep jiberdi:

- Kekti qolma-qol qaytaramyn dep oqys ketesing ghoy!...

- Joq, kek ýshin aqyl-ayla kerek ekenin aittym ghoy әlginde, kek alamyn dep ózim de ketsem bәrinen jaman ólim sol bolmas pa?!

Kýlәn atyp túryp asyla týsti moynyma. Ýn sala joqtap, zarlay jóneldi. Yrshyp-parlap ketken kóz jasymdy sýrte berdim.

- Toqtata, qoy endi,- dedim bir sәtte, - qyzyldyghy ýshin qyzyn óltirip, qyzyn izdemesin dep әkesin óltiripti!... Ákeli-balaly ekeui de edel-jedel óltirilipti! Búghan kóz jasy shaq kelmek emes!... Qalay ólipti?!... Sony aitshy!

Mening buynymdy qayta bosatyp almau ýshin Kýlәn da zaryn toqtata qoyyp, bekem ýnmen qysqasha ghana әngimeledi.

- Sol qamaghan saqshy bólimshesining bir bastyghy týnde kirip, zorlamaq bolghan eken. Núriyash dayyndap jatqan jarty tas kirpishin ala týregelip, shekesinen qoyyp qalypty. Ol sendelektep túrghanda artynan ekinshi bir ofiyser kirip, anany sýiemeldep shygharyp jiberipti de, ózi kirip zorlamaq bolypty. Núriya ekeui júlqylasyp túrghanda әlgi jaralanghany qayta kirip, ekinshisining shyghyp ketuin búiyrypty. «Sen shyq, әieling bar, men múny әiel etip alamyn!» dep ekinshi ofiyser talasqan eken. «Endeshe mine» dep Núriyany atyp ketipti.

- Sonan son?... Ózin kim qamatqan eken?

- Saqshy basqarmasy... «Jemsary týrmesine jiberilsin» dep búiyrghan bireui «jaqsy tósenishi bar, taza ýige» qamauyn da tapsyrghan eken. Sol týni ile-shala ózi kelip, ólimning ýstinen týsipti de, sýiegin belgisiz bir jaqqa joghaltqyzypty.

- Múny kim tekserip anyqtaghan?

- Aqylbaydyng bir dos saqshysy... Sol týni kýzette bolghan kezekshiden súrap úghypty da, jaralanghan atushynyng tanuly shekesin kórip anyqtapty... Aqylbaydan súrarsyn!... Saghan da, maghan da zor qaza boldy Bighash, qaytemiz, shydaymyz da! - dep Kýlәn shyr ete týskende, esik syrtynan tyndap túrghan sheshesi kirip kelip, kónil aityp, ekeumizdi de sabyr-qayratqa shaqyrdy. Shәy qúiyp, úzaq sóiledi.

- Kәmenning talaby boyynsha ghana ústalghany, qojasynyng Núriyany Jemsary týrmesine jiberudi búiyruynan da kórinip túrmay ma? - dedim men, - Jemsary saqshysynan naghashysy arqyly kepildikke shygharmaq... Týrmeden qútqardym dep kónilin almaq eken ghoy?... IYә, Kәmenning sol tilegin oryndaushy qojasy da alal qúlyna «aq kónilimen qamqorlyq» etpek bolypty... Kәmenning qazirgi «mastyghy» qojalarynyng sol «meyirinen» «toyghandyghy» eken ghoy!... Talasyp óltirgen saqshylardy jazalatyp pa?!

- IYesining ýstinen shaghym aitugha iyti shyday ma, әlgi anyqtaghan saqshy ghana tәrtip boyynsha jasyryn shaghym kóterip, әrkimge aita bergen son, sol ekeuin oryndarynan auystyryp qana qoyypty. Atqan ofiyser auysyp barghan jerinen Kuliyge qaytyp ta ýlgiripti.

Sertime qansha bekingenimmen kýizelisten ter búrshaqtap ketti. Kózim qantalap qiyqtana, auzy-múrnym qisaya týsti. Esikke bettegenimde Kýlәn toqtatyp, jýzin judy da birge shyqty.

- Kóshede syrt bireuge sezdirmeu ýshin, jayshylyqtaghy qalpyna týsshi,- dep kýbirledi shygha bere.

- Biz institutqa kelgeli Kәmen kórinbedi, qayda ketkenin bilemisin?- dep kýbirledim men.

- Saqshy basqarmasynda. Astyrtyn kursta oqyp jatyr deydi... Azat bolghan aimaqtardyng birine jiberuge tәrbiyelep jatqan bolar. Odan kek alugha asyghyp, qaterge úshyrap qalma, iyә!... Uaqyty kelgende kórersin... Álgi shpiondy atqan Repqatty keskilep óltiripti ghoy...

Artymyzdan Quat ta shyghyp órlep keledi eken. Kýlәn sony tosyp túra qaldy da mening ayanday beruimdi súrady.

- Sәlemetsiz be, Quat agha?- dep amandasqanyn ghana estidim. Qatarlasa jýrip kýbirlesip kele jatty. Mening qaterge úshyrap qalmauymdy tapsyrghan siyaqty, ekeui quyp jetip, eki jaghymnan qatarlasa jýrgende, Quat maghan jaltaqtap qaray berdi.

Jayma-shuaq qalypqa týskensy qoydym da:

- Kýlәsh, sen endi ýige qayta ber, rahmet!... aitqanynnyng bәrin oryndaymyn, menen qamsyz bol,- dedim.

- IYә, qayta ghoy shyraghym,- dep Quat ta qostap, Kýlәndi qamsyzdandyru syltauymen meni qayray jóneldi. - «Jolbarys izinen, er jigit sózinen qaytpaydy». Biz Bighabildi jolbarysymyz dep te, jolbasshy bolarlyq aqyl azamaty dep te senemiz. Aqyl azamatynyng eli ýshin aqtaytyn boryshy kóp bolady. Ony úmytsa aqymaqtyqqa aughany. Bighabil ony kәmil týsinedi, shyraq!... Bighash, tanerteng Yntyqbaydyng ózine aitqany esinde shyghar. «Tau minezdes bolmaghan azamat múndayda tez tausylady eken» dedi ghoy, netken kemenger aqyl! «Tau minezi» qalay: «basyn qarly boran býrip túrghanda, bauyry gýldep túrady». Basyna qanday qiynshylyq týsse de ózindi myqty ústap, ishinnen gýldene ber degen sózding sheber sureti ghoy! ... Aldynghy jyly ózimiz aqymaq sanaytyn Yntyqbay kóre-kóre aqyl danasy bolyp shyqpady ma?... Al, shyraghym, sen qayta ghoy!- dep Kýlәngha qarap túra qaldy Quat, - Bighabilding tipti de ausay ketpeytinine sen! Biz de bar!

Kýlәn bizge keng tynys ala qarady da, kýlimsirey sóiledi:

- Aralarynyzda qiynshylyq keremeti ghana emes, aqyldyng keremet sózderi de jýredi eken. Osy sózinizden men de keng tynys tapqanday boldym.

- IYә, aqyl anasy - qiynshylyq eken, osy ýsh jyl ishinde sony ghana oqydyq... Bizding aqyldan tynys alamyn dep Gomindannan tynyshyng ketip jýrmesin, bizding aqyldy qaraqshynyng qanjary dep týsinedi olar, qayta ghoy shyraghym, rahmet!

- Álgi ótinishimdi Yntyqbaygha da aityp qoyynyzshy, Quat agha! Al Bighash, neghúrlym tez bolsyn,- dep Kýlәn jýre sóiledi, - tanerteng kezdeseyik!...

Mektepke kirip kelsek, ynghay bala sary ayaqtar sary masaday qaptap ketipti, qyzyl ýiding bólmeleri ghana emes, zaly da byjynay qalypty. Ishkeriden jana jetken armiyanyng bir bataliony osynda týsipti. Instituttyng óz adamdaryna ashana qataryndaghy kishkene zaldy ghana qaldyrypty.

Biz de sonyng bir kishkene bólmesine tósenishimizdi tasyp jýrgenimizde terlep-tepship týtikken Yntyqbay jetti. Kele Quat ekeumizdi shaqyryp, qúshaqtay aldy:

- Sen ekeuindi Dórbiljinnen kelgen tuystaryng izdep jýr!... Keldi me osynda?... Al izdender, Sanpakudyn1 basynda kýrkesi bar eken. «Biz taba almasaq, ózderi kelsin, qaytsede kelsin» dep kóp tapsyrdy, әketedi!

- Dórbiljin men Shәueshek azat bolypty ghoy, búlar qalay ótti eken?

- Odan búryn bir bay hanzudyng qoyyn aidap ótkenbiz deydi....

Quat aghasynyng qamyn oilaghanda, men Kәmenning qanyn oilap túryp qaldym. Aspan múnaraly, kýn batyp qalghan shaq edi. Az kidiristen song Quat Yntyqbaydy onasha shygharyp, birdeme aitty da aghasyna jóneldi. Kýlәnning tapsyrmasyn aitqan eken. Yntyqbay meni qoltyqtay tartyp, keruetke  otyrghyzdy:

- Al, aitshy, Núriyagha ne bopty?!

- Óltiripti!

- Qalay?! ... Kim óltiripti? Nege óltiripti?

- Qazir súramashy!... Ayta almaymyn!

Kózimnen jas yrshyp ketkende qúshaghyna basa qoyghan Yntyqbaydyng tamshysy mening jelkeme tamdy. Tez jiyla qoydym. Túqyra otyryp bolghan oqighany, onyng ishinde Kәmenning isin basa bayandap shyqtym. Yntyqbay da túqyryp alghan eken. Basqa joldastar qasymyzgha kelip tyndap túrghanyn da bayqamappyz. Bireui mening samayymnan aqqan terdi qol oramalymen sýrtip qalghanda jalt qaradym. Shaqan Salyqtyng keshe satyp әkelgen qanjaryn alyp, jýzin kórip túr eken, symynyng beldigine qynymen tygha qoyghanda:

- Ne qylasyng ony?- dep qaldy Serәli. Tanau býiirleri tostaghanday tenkiyip alghan Shaqan júqa meshpetin týimelep túryp, qyrylday jauap qatty:

- Qasqyr aulaymyn!

- Qoya túr qazir, ózing ólesin,- dep Yntyqbay da qyryldady.

- Ákesi men balasyn birdey óltirip otyrsa!...

Tompaq beti jybyrlap, qatty tistenuden shyqshyty býlkildep ketken Shaqan osy sózimen jútyna jóneldi.

- Ei, toqta!- dep yrshyp baryp ústay aldy Serәli. - Ol qazir saghan alghyzbaytyn jerde.

Serәlini silke tastap, kishkene zaldy boylay jónelgen Shaqandy Yntyqbay ekeumiz quyp baryp ústadyq. Kózin sýrte artymyzdan jetken Salyq ta, shyntaqpen qaghylyp qalghan Serәli de qayta jarmasty.

- Tym bolmasa bir sholyp kelsinshi!- dep Ámirqan ghana qarap túr.

- Ýi, kóshege de shygharmaysyndar ma meni?- dep keudeledi Shaqan. Yntyqbay qausyra qúshaqtap alyp zekidi.

- Shyqpaysyn!... Taba almaysyng ony kósheden, saqshy basqarmasynyng kýzetti jataqhanasynda jatyr ol.

- «Naghashyng keldi» dep shaqyrtyp shygharamyn... Aldap bir búrylysqa aparamyn da úra salamyn... Ymyrt qaranghysynda jetemin, dәl uaqyty!

- Jan myltyq berilipti oghan, seni kóre sala dayyndap alady ol!

Beseuimiz bir Shaqanmen júlqylasyp, jataqhanagha kirgize almay túrghanda Quat kelip tu syrtynan jarmasty.

Jeteuimiz edenge eki-ýsh eski kórpeni jaya salyp, qúlaqtasa jattyq. Kitaptar men kerekti kiyim-keshegimizdi qaladaghy túrghyn sabaqtastardyng ýilerine jýitkitip bolghanbyz. Quat úiym jataqhanasynan aghasyn shygharyp әkele almaghanyn aityp kýrsindi. «Azat ettik» dep otyrghan ýkimet myrza qamaqtan bosatypty, «Býlikti tynyshtandyryp bolghan son, óz rashotymyzben, syilyghymen aparyp salamyz» dep «jarylqapty».

- Jaqyn emes pe, bәrinnen búryn men jetip alamyn ghoy. Timiskilep shygha qalsa men «kýtip» alamyn ghoy? - dep shihulyq Ámirqan tistendi. - Kәmenning atyn ataudan jiyirkenip, bәri de «ol» dep qana atay berdi.

- Shpion qanyna jerik qatyndar kóp shyghar, ony kim soqbas deysin, túra túrsyn!- dedi Serәli.

- Jýrek auruyna onyng eti dәri bolatyn kez jetti ghoy shirkin!... Mening qolyma týsse, túmsyghyn tútas kesip, ózine jiberip beremin, Bighash!- dep Yntyqbay qúshyrlana qysty meni, - osynym sert bolsyn!... Túmsyghy onyng negizgi belgisi ghoy. Óltirilgenine senesing de sergiysin!

- Tәrbiyelep jatqan qojayyny biz jaqqa bir jibermey qoymas,- dep Salyq sipady basymdy,  sonda jol týiini - Shihudan iә óz Dórbiljininnen ústalmay ketpeydi! Osynyma sen, әli óz qolyna týsedi ol!

Qoshtasarda aitayyn degen bir sózim oiyma týse ketti.

- Jetkenimiz últtyq armiyanyng eng aldynghy shebinde bolayyq joldastar!- dedim ótinishti ýnmen. - Senderge ómir boyyna qoyatyn dostyq qolqam osy ghana bolsyn!... Ýrimjige qaysynymyz tiri kirsek, kishi tórt kóshe manyndaghy barlyq saqshy bólimshelerin tergep, Núriyanyng sýiegin tapqyzayyq! Ziraty Momynbay, Aqay marhúmdardyng qasyna qalansyn, atyn berik tasqa oiyp jazayyq! Seninder, dostar, ol... ol... qyzdar әlemining eng pәk jýrekti perishtesi bolatyn, tughan eline tәn ar-namys jolynda batyrlyqpen kýresip óldi ghoy! Ól....di!..- dep yshqynyp qaldym da, - «toqtat» - dep ózime-ózim kýbirlep tistendim...

Qayta-qayta qúshaqtasa qoshtasumen, bas, arqa, manday sipasumen tang atty. Quat ekeumiz kýn shygha ózenge Sanpaku túsynan týstik. Jogharghy jaghymyzdan, arnanyng batys jaghasyndaghy ker jotadan eki puliymet kezek-kezek saqyldaydy. Byltyr jazda Dórbiljinnen kórgenimizdey, qoryqqan sary ayaqtardyng halyqqa jan alghysh bolyp kórinu ýshin  qoqilanyp arsyldauy edi búl. Ar jaghyndaghy say auzyna túmsyqtan ainalyp óttik. Eki jerden tosqan kýzetshi әskerler keudemizdegi Jyang Jiyeshining sopaq basyna qarap, jýre qaytarghan jauabymyzgha kóne berdi. «Áneu toghaydaghy húizu sabaqtasymyz qonaqqa shaqyrghan» dep shirene óttik. Kezenge shygha qayrylyp, iyilip túra qalyppyn. Ýrimjining Núriyash jútylghan túsy aiqyn kórinedi eken. Ayaulymnyng aqyrghy basqan izine, tógilgen qyp-qyzyl qanyna qarap iyilgendeymin. Kózim qangha tolyp ketkendey, Ýrimji tútasymen qangha batyp, qyp-qyzyl kól bolyp kórindi.

- Qaldyng ba Núrym?... Jan jýregim, baqyl bol! - dep kýbirlegenimde jýregime qatal soqqy endi tiygendey, úiyp bara jatty. Jalt búryldym, - toqtat!... to...qta...t!- dep zekip-zekip qaldym ózime.

Quat qoltyghymnan sýiemeldep ala jóneldi.

- Sen ózing myna qalpynda sau qalmaysyn, shyraq, jassyng ghoy, jýikendi saqta!... Ózindi myqty ústa, myqty ústa!...

«Ózimdi myqty ústap», auzymdy qatty bastym, kókiregimdi kere, nyq adymday jóneldim.

Ádiletti tergeushim, mening osy halime qarqyldap kýlersiz, «qanqúily qaraqshygha qalyndyq túrsyn ba, osy qalyndyqtan da tas qauyp qalghany ghoy» dep kýlersiz. Qylmystynyng qinaluynan lәzzәtti qyzyq bar dep týsinbeytin janynyz kenelip-aq qalar. Abdyghúpyr «marhúm» tiri bolsa birge kýlisip, tipti rahattanar edinizder ghoy?... Amal qansha, onyng basyn qylmyskerlerding qiy basyp qaldy. Óz basynyzgha sanghyttyrmau ýshin, tiri kezinizde typ-tipyl etip ketpeseniz, kýlkiniz sonyng astynan shyghar ma eken!

Qylmysymnyng ekinshi tomy osymen ayaqtaydy. Sizdi әli talay kýlkige keneldirip, әli talay qylmysymmen bólendirermin!

(Ekinshi kitaptyng sony)

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»

---

1 Jigyr (hanzusha) - emtihannan ótuding eng tómengi shegi.

1 Ly jyng (hanzusha) - tiktel, týzel maghynasynda.

1 Shýnlyantuan (hanzusha) - kurs degen sóz.

1 Sulyan (hanzusha) - Sovet odaghy

1 Sanpaku (Shanfangu) - Ýrimjining ontýstigindegi jer aty.