Toqtarәli Tanjaryq. Qytaydaghy qazaqtar qúldyqqa ketip jatyr
Dәl osylay demeske shara joq. Arghy betetgi qandastardyng ghalamtoryn aqtaryp otyryp, kópshilikting janayqayyn estidik. El arasyna «indet» tarapty. Búl júqpaly auru emes, adamdardyng qolynan úiymdastyrylghan indet. Ne deysiz ghoy? Qazaqstangha tanys auru - «qarjy piramidasy» qúryghy ol jaqty da shyrmap alghan eken.
Dәl osylay demeske shara joq. Arghy betetgi qandastardyng ghalamtoryn aqtaryp otyryp, kópshilikting janayqayyn estidik. El arasyna «indet» tarapty. Búl júqpaly auru emes, adamdardyng qolynan úiymdastyrylghan indet. Ne deysiz ghoy? Qazaqstangha tanys auru - «qarjy piramidasy» qúryghy ol jaqty da shyrmap alghan eken.
Iya, Almaty men Astana túrghyndaryna әbden tanys búl qoghamdyq syrqattyng әlemde týr-týri bar ekeni belgili. Aldamkósterding arbauyna týsip, shiyrtpaghyna aqshasyn salyp, shyghara almay jýrgender búl jaqta da jetkilikti. Arghy bette «jalghap satu» degen atpen qazaqy auyldardyng irgesinen kirgen aldamkóstikting shegi tym aryda jatqan sekildi. Bala-shaghasyn, auylyn, qyzmetin tastap, qúmyrsqaday qújynaghan ishki Qytaygha «bir jylda miollioner bolu» ýshin aghylyp jatyr desedi. Ózi ketse meyli ghoy, ishki Qytaygha baryp, sonyna adam jinau ýshin bauyr-tuysyn, dos-jaranyn, qúda-jegjatyn shaqyryp, olardyng da aqshasyn aldamkósterding esepshottaryna qúidyryp, jipsiz matalyp jatqan kórinedi. Múnday ýrdisting bastalghanyna eki jyldan úzaq uaqyt bolypty. Estir qúlaq pen aqparat qúraldaryna sensek, qazirding ózinde 3-4 myng qazaq «tezdep bangdyn» qamyna kirisken. Tipti, búdan әlde neshe ese kóp boluy mýmkin... Olar aldamkósterge ýsh dengeyde aqsha qúyatyn kórinedi. Birinshisi, 3800 yuan (700 dollar kóleminde), odan keyingileri 38 myng yuan (7000 dollar shamasynda), al eng joghary dәrejedegileri 76 myng yuan (14000 dollar) aqsha qúiyp, en baylyqqa jetpekshi eken. Qansha kóp qúisanyz, birer jyldan keyin alar somanyz da sonshalyqty qomaqty bolmaq dep sendiredi uaghyzshylar. Sóitip, auyl-auylymen ishki Qytaygha attanghan júrttan habar alu qiyndap barady deydi osy taqyrypty qauzap jazushylar. Qazaqstangha baghyttalghan kósh sap tiylghaly beri, keruenning basy Shyghysqa búrylypty. Bayymaq týgil, eshtenesi joq, elge qayta almay, qalyng qytay arasynda sendelip, bar mýkәmalynan aiyrylghandardyng sany kóp deydi. «Qarjy piramidasynyn» qúpiyasy turaly búl jaqtaghy júrt habardar. Aqapart qúraldary arqyly esterin jiyp, júmystaryn bәsensitkeni bayqalady. Al Qytaydaghy qazaqtar mýldem basqa helde. Ol jaqta aqparat jabyq jәne tek osynday aldamkóstikpen ainalysatyn, ókimet oryndary men jergilikti biylikke sózin ótkizip otyrghan, aitqandaryna bәrin kóndirudi sheber mengergen iri qylmystyq toptardyng bar ekeni aitylady. Olardyng týsindiruinshe: «Búl tek qazaqtargha ghana arnalghan memlekettik qamqorlyq, halyqtyng shashyrandy aqshasyn jinap, sol arqyly t úrmysy tómen, damuy qalypsyz qazaqtardy tezdetip órkendetu»-mys. Búl iske tek qana qazaqtardy tartuy kýmәn tudyrmay qoymaydy. Eng soraqysy, búl jaghdaydan jergilikti biylik, Shynjang basshylary, ondaghy qazaq ziyalylary, radio-telearnalar habardar bolsa da, qazirge naqty aighaghymyz joq dep jaq ashpay otyrghan siyaqty. Tipti, qazaqsha habar taratatyn «Shynjang 3» telearnasy kýn-týn demey, aldamkóster apany ornalasqan qalany jarnamalap, «mol aqsha tapqynyz kelse, jerding jannatyn kórginiz kelse Shúnshing qalasyna sayahattanyz» degen úrandy sózderdi ýnemi qaytalaydy desedi. Al alayaqtar bolsa, «Ana arnadaghy jarnamany nege taratyp otyr? Ol memleketting qazaqtargha jasap otyrghan jaqsylyghynyng aighaghy, osy júmysty tezdetip isteuge jasaghan qamqorlyghy» deydi eken. Búghan anqau aghayyn bas shúlghysyp, imanday úiyp jatsa kerek. Qazaq sayttary: «Múnda bir ýlken qiytúrqylyq bar. Ásirese,jergilikti biylik ókilderining selt etpeuine qaraghanda, olardyng da qylmystyq toppen ym-jymdary bir» degendi aityp shulauda. Ázirge, esh nәtiyje, naqty shara qolgha alynar emes. Al ishki Qytaygha ketip, iz-túzsyz joghalyp jatqan qazaqtardyng qarasy uaqyt ótken sayyn molayda. Olar ol jaqta ne kýy keship jýr, qyzdary kýn, úldary qúl bolyp ketken joq pa? Ol jaghyn tolyq zerttegen jan joq. Bilerleri, artynan qarasyn kóbeytu ýshin ósken jerinen aldap, arbap, tanystary men tuystaryn qúryqqa ilindirip jatqandyghy. Ásirese, órimdey qazaq qyzdarynyng ýi-kýisiz, bauyr-tuyssyz ishki Qytaygha barulary jangha batady. Úiymdasqan toptyng ary qaray ne isterlerin kim bilsin? Úiymdasqan qylmystyq toptyng qúpiyasyn biletinder men odan basyn әzer arashalap alghan birer kisining janayqayyna qúlaq týrer týgi joq deydi halyqtyn. Esil-derti esepsiz bangha degen qúmarlyq. Aqshasyn alaldan emes, haramnan tabudy qalaytyndardyng búl qylyghyn nemen týsindirerindi bilmeysin? Qytaydyng mafiyasy jer-jerge tamyr jayghanyn syrttay bilemiz. Búl da solardyng istep otyrghany boluy mýmkin. Óitkeni, basqa últqa qaraghanda, anghal qazaqty aitqandaryna sendiru onayyraq... Al ol topqa bir kirgendi qytaylardyng onaymen qútqarmasy jәne belgili. Búghan bir ýirengen son, odan ary qanday amal-aylamen qazaqtardy shyrmay týsetinin kim bilsin?!..
«Qarjy piramidasynyn» zansyz is-әreketterin Qytay biyligi әldeqashan shektegen eken. Biraq, tek qazaqtargha ghana «baiygha» rúqsat berip otyrghan kórinedi. Áytpese, Shynjang ýkimeti búl isti bayaghyda shekter edi.
Adaspa, aghayyn!!! Sening keruening keri búrylmasyn. Altyn dingegin, temirqazyghyng - Atameken - Qazaqstan topyraghy! Odan ainyma! «Qarjy piramidasynyn» qoyyrtpaghyna qúighan aqshandy Atamekenge keluge júmsa. Sonyng jolynda rәsua et! Búl - Alla ýshin de, qazaq ýshin de eng ótimdi jol, eng tura jol!
"Abay-aqparat"