Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2014 0 pikir 14 Mamyr, 2012 saghat 07:13

Ardabek Soldatbay. Abay erkindikting simvolyna ainaldy

Esh nәrse ózdiginen bola salmaydy. Kezdeysoq eshteme bolmaydy. Sóz de solay. Ne auyzyna sózdi qúday salady, ne shaytan aitqyzady. Allanyng әmirimen aitylsa ol sózding quaty adamdargha jaghymdy bolady, shaytan aitqyzsa teris jolgha salady. Qazaqtyng bas aqynyn «týsiniksiz qazaq» degen Aleksey Navalinyigha búl sózdi Alla aitqyzghany kýmәnsiz. Ol da birqúdaygha syiynghan pende (Islamda kitap týsken júrttyng bәrin birqúdaygha syiynushylar dep, olardyng tanyma týsinistikpen qaraugha shaqyrady, tipti hristian adamnyng ýiine qonaqqa barghanda aldyna qoyylghan etti nening eti dep súramastan «bisimillә» dep baryp jeuge rúqsat etiledi, al pútqa tabynushynyng ýiine músylman adam qonaq bolsa et taghamyn auyzyna salugha tiym salynady, óitkeni olar kópqúdayshyldyqqa úrynghandar). «Allanyng ózi de ras, sózi de ras» degen Abay múny jaqsy bilgen, «Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep» ketken. Demek, talay eldi auyzyna qaratqan Aleksey de Allanyng әmirimen әlgi sózdi aitty. Biraq birneshe kýnnen song ol pikirining teris ekenin týsinip, búdan bylay abaytanushygha ainalatynyn mәlimdedi. Osy arada qazaq bloggerlerining enbegin aitpay ketuge bolmaydy. Onyng Tvitterdegi paraqshasyn jan-jaqtan tópelegen qazaqtar Abaydyng ol aitqanday týsiniksiz qazaq emes, býkil adamzattyng qayghysyn arqalaghan zor aqyn bolghanyn, әlemdik dengeydegi oishyl ekenin jete týsindirdi.

Esh nәrse ózdiginen bola salmaydy. Kezdeysoq eshteme bolmaydy. Sóz de solay. Ne auyzyna sózdi qúday salady, ne shaytan aitqyzady. Allanyng әmirimen aitylsa ol sózding quaty adamdargha jaghymdy bolady, shaytan aitqyzsa teris jolgha salady. Qazaqtyng bas aqynyn «týsiniksiz qazaq» degen Aleksey Navalinyigha búl sózdi Alla aitqyzghany kýmәnsiz. Ol da birqúdaygha syiynghan pende (Islamda kitap týsken júrttyng bәrin birqúdaygha syiynushylar dep, olardyng tanyma týsinistikpen qaraugha shaqyrady, tipti hristian adamnyng ýiine qonaqqa barghanda aldyna qoyylghan etti nening eti dep súramastan «bisimillә» dep baryp jeuge rúqsat etiledi, al pútqa tabynushynyng ýiine músylman adam qonaq bolsa et taghamyn auyzyna salugha tiym salynady, óitkeni olar kópqúdayshyldyqqa úrynghandar). «Allanyng ózi de ras, sózi de ras» degen Abay múny jaqsy bilgen, «Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep» ketken. Demek, talay eldi auyzyna qaratqan Aleksey de Allanyng әmirimen әlgi sózdi aitty. Biraq birneshe kýnnen song ol pikirining teris ekenin týsinip, búdan bylay abaytanushygha ainalatynyn mәlimdedi. Osy arada qazaq bloggerlerining enbegin aitpay ketuge bolmaydy. Onyng Tvitterdegi paraqshasyn jan-jaqtan tópelegen qazaqtar Abaydyng ol aitqanday týsiniksiz qazaq emes, býkil adamzattyng qayghysyn arqalaghan zor aqyn bolghanyn, әlemdik dengeydegi oishyl ekenin jete týsindirdi.

IYә, jaratqan iyem bәrin ózi retteydi. Keshe ghana Mәskeude (2006 jyly) Abaygha eskertkish ashylghan kezde búratana halyqtyng ókiline eskertkish ashylghanyna orystyng shovinisteri men neoúltshyldary qatty qarsylyq kórsetip, eskertkishke syr tógip býldirip, mazaq etken edi. Qanshama qarjy (1,25 mln dollar) júmsaghan eskertkishti sol kezde bizding biylik tiyisti dәrejede qorghap, Abaydyng adamzat aldyndaghy enbegin әigiley almady. Endi mine arada az uaqyt ótkende Abay ózin ózi qorghap shyqty. Onyng eshqashan mәnin joghaltpaytyn jauhar jyrlary, izgi oilary, qarasózderi saf altynday jarqyray týsti. Reseydegi jәne Qazaqstandaghy avtoritarlyq jýiemen kýresushiler endi ony erkindikting simvolyna ainaldyrdy. Eki elde de qarsylyq aksiyalary Abaydyng eskertkishining tónireginde ótude. Halyqtyng ishki búlqynysyna, әdiletsizdikpen kýresine Abaydyng sózderi dem berude. Búl da kezdeysoq emes. Abay biylikting kemshiligin, qateligin qatty aityp, jylata aityp ketken. Bar malyn shyghyndap bolys bolatyndardyng halyqtyng qanyn taskenedey soratynyn jaqsy bilgen. Eng quanyshty jaghday - eki elding de biyligi Abaydyng auyzyn jaba almaydy. Qorqytyp-ýrkitip, sottap ta jibere almaydy. Onyng múralaryn óshire de almaydy. Halyqqa Abaydy tyndamandar, onyng aitqanyna ermender dep te aita almaydy. Óitkeni, Abay - óshpes ruh, sónbes shyraq, adastyrmas baghdar! Bar ómirin әdiletsizdikpen kýreske arnaghan aqynnyng búlaysha әdildikting simvolyna ainaluy zandylyq!

Qazaqtardyng qarsylyghynan keyin Abay turaly kózqarasy ózgerip, onyng shygharmashylyghyna den qoyghan Aleksey Navalinyidyng artynan myndaghan adam erip, dәl osy kýnderi bas aqynymyzdyng shygharmalaryn býkil әlemning halqy oqyp jatyr. Tvitter mikroblog serviysining reseylik segmentinde «OkkupayAbay» heshtegi qazir birinshi orynda, әlem boyynsha ýshinshi orynda túr. Abaydyng qarasózderin úrangha ainaldyryp, 9 mamyrdan beri onyng eskertkishining janynda qarsylyq aksiyasyn ótkizip jatqan erkindik ansaushylar alghan betterinen qaytpaq emes. Olar Abay armandaghan әdiletti qogham ornatqangha deyin toqtamaydy. Endeshe adamzat ýshin Abay qayta tudy, abaytanudyng jana dәuiri bastaldy dep aita alamyz.

IYә, Alla! Abayday aqyn tughan qazaqty da nazarynnan tys qaldyrma! Biz de әdiletti qoghamgha susap otyrmyz.

«masa.kz» internet gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5478