Almaty siyaqty súlu, kórkem әri qymbat qalada baspanang bolsa, onyng ózi jarty baqyt. Ontýstik ónirde kýnning kózi jyltyrap edi, júrt japa-tarmaghay qúrylysqa lap qoydy. Ádettegidey jazgha taman bagha kýrt kóterildi. Mәselen, nauryz aiynda bir qap sement qúny 750 tenge bolsa, qazir 1000-1100 tengege jetken. Qyzyl kirpish 23-25 tengeden satylyp jatyr. Qúrylysqa qajetti qaraghay, jalpy aghash ataulynyng baghasy da kýiip túr. Bagha uday bolghanymen baspanaly bolghysy keletinder oghan qarap jatqan joq. Áyteuir ýy salugha asyghuda.

Almaty siyaqty súlu, kórkem әri qymbat qalada baspanang bolsa, onyng ózi jarty baqyt. Ontýstik ónirde kýnning kózi jyltyrap edi, júrt japa-tarmaghay qúrylysqa lap qoydy. Ádettegidey jazgha taman bagha kýrt kóterildi. Mәselen, nauryz aiynda bir qap sement qúny 750 tenge bolsa, qazir 1000-1100 tengege jetken. Qyzyl kirpish 23-25 tengeden satylyp jatyr. Qúrylysqa qajetti qaraghay, jalpy aghash ataulynyng baghasy da kýiip túr. Bagha uday bolghanymen baspanaly bolghysy keletinder oghan qarap jatqan joq. Áyteuir ýy salugha asyghuda.

Kórshimiz Yura aghay: «Qazaqtar osy nege ýy salugha qúmar. Qayda barsang da qúrylys. Sayajaydaghy kórshilerimning bәri ýy salyp jatyr. Tipti sayajaygha úqsamay qaldy», - deydi kýiip-pisip. Múndayda men: «Halyqtyng bәri auyldan kóship jatyr ghoy. Júmys joq, janbaghys qiyn. Almatygha kelmegende olar qayda barady? Sayajay jaqta jer arzandau, sosyn sol jaqtan jer alady da jighan-tergeni bolsa, baspana túrghyzady. Aqshasy bolmasa, nesie alyp, pәlen jyl bankti asyraydy», - deymin. Qazaqtyng búl tirligi grek Yura aghaygha týsiniksizdeu. Esesine, ózimiz bar mәn-jaygha qanyqpyz. 
Ózimmen qatarlas oqityn Aybar degen tanysym bar. Almatygha osydan 10 jyl búryn Ontýstik Qazaqstan oblysynyng Sozaq audanynan kóship kelgen. Alyp qalagha kelgen song әke-sheshesi, bauyrlarymen pәter jaldap túrugha mәjbýr bolghan. Syrttan kóship kelgenderge Almatydan júmys tabu onay emes. Júmysyng bolmasa, ashtan qatasyn. Qolyndaghy azyn-aulaq aqshasyn Aybardyng ata-anasy saudagha salghandy jón sanady. Sauda jasau da anau aitqanday onay sharua emes. Shashau shygharmay qysyp ústaghannyng ózinde qolgha týsken aqsha ústalyp ketedi. Isher tamaq, kiyer kiyim, jýris-túrystyng bәrinen ýnemdep búlaryng aqsha jidy. Sóitip, arada ýsh-tórt jyl ótken song qala manyndaghy «Alghabas» auylynan jer aumaghy kendeu shaghyn ýy satyp alugha shama jetti. Osydan bastap jaghdaydy týzeuge múrsha payda boldy. Búl dýniyede ózinning baspanana ne jetsin! Osyndayda Jiyrenshe sheshennin: «Óz ýiing - óleng tósegin» degeni eriksiz eske týsedi. Al Aybardyng әke-sheshesi saudany toqtatpay, shama-sharqysynsha ony damytudyng jolyna týsti. 2006 jyly ýlken úly Abzaldy QazÚU-dyng zang fakulitetine syrttay oqugha týsiredi. Saudadan týsken aqshanyng arqasynda Abzaldyng oqu aqysyn tólep otyrdy. Arada ýsh jyl ótken son, aghasynyng artynan sol oqu ornyna inisi Aybar da týsedi. Shyny kerek, eki balany birdey oqytu Aybardyng әke-sheshesine onaygha týsken joq. Sol jyly olar tapqan tabys esebinen ýlken ýiding irge tasyn qalap qoydy.
Úzyndyghy 11,5, eni 9,5 metrlik ýiding irgetasyna az material ketpeydi. Ol kezde bir qap sementing (50 kellik) 700-800 tenge túratyn. Shamamen 8-10 tonna sementke 140 myng tenge qarjy júmsaldy. Qabyrgha, shatyryn kóteruge basy artyq aqsha bolmay, qúrylys toqtap qaldy. «Bastalghan qúrylys bir toqtasa, jeti jyl túrady», - degendi kezinde qúrylysshy qaraqalpaq qariyadan estigenim bar edi. Búlardyki, Qúdaygha shýkir, jeti jyl emes, ýsh jyl túrdy. Osy ýsh jyl ishinde saudadan týsken nәpaqany jinap, әri Aybardyng oqu aqysyn tólep jýrip, arasynda qarjy jinady. «Qarjy jinady» dep aita salu auyzgha ghana onay, әitpese, kýndelikti ishim-jem, odan qala berdi toy-tomalaq, ólim-jitim, múnyng bәri qazaqqa shyghyn. Sóitip, biylghy nauryz aiynan bastap qúrylysty qayta jalghastyrdy. Almatygha qaraghanda, Shymkentte qúrylysshy qúny arzan bolghan song sol jaqtan ýy salushylardy aldyrtty. Kóktemning shuaqty kýnining birinde bes qúrylysshy baspana túrghyzugha kirisken. Endi Aybardyng әke-sheshesi bala-shaghasymen qosa, bes qúrylysshyny baghyp otyr. Oghan qosa, Aybardyng oqu aqysy taghy bar. Eki aidyng ishinde bes qúrylysshy eki qabatty baspananyng qabyrghasyn qalap, shanyraghyn kóterip qoyghan. Ýiding qabyrghasyn qalaugha 50 myng qyzyl kirpish ketken. Kirpishting baghasy jogharyda aitqanday, 20-25 tengeden. Shanyraghyn kóteruge yaghny aghashyna, shegesine, shipyryna bir million tengedey aqsha júmsalghan. Aybardyng aituynsha, osy uaqytqa deyin eki aidyng ishinde 18-20 myng dollar qarjy júmsalyp ýlgeripti. «Qanqasy qalanghansha osynsha qarjy júmsaldy, ýy tolyq bitkenshe 45-50 myng dollar júmsalatyny anyq», - deydi Aybar. Áli ýiding ishin «euro» tәsilinde әrleu jýrgizedi. Alda jylu jýiesin jýrgizu júmysy túr. Osy jylu jýiesining sharuasy qomaqty qarjyny talap etedi. Oghan qosa, ýiding esigi men terezesi bar. Bir esikting baghasy 20-30 myng tengening arasy. Al terezening qúny 10-20 myng tengening arasynda. Odan bólek taghy mayda-shýide júmystargha úsaq-týiek aqsha júmsalghanymen, eseptep kep jibergende iri soma shygha keletini belgili.

«Bastysy - Geometriya»

Osy jerde biz Shymkentten kelgen qúrylysshy Samat Ayghalidy әngimege tarttyq. Samat aghamyz Ózbekstannan atamekenge kóship kelgen eken. Ózi de Shymqaladan ýy salyp jatqan kórinedi.
- Qúrylysqa bet búrghanynyzgha kóp boldy ma?
- On jyldyng jýzi boldy, osy qúrylystan nәpaqamdy aiyryp jýrmin. Túraqty kәsip kózi bolmasa da, mausymdyq júmysta enbek etip, joghymyzdy býtindep alamyz.
- Qúrylysshy mamanysyz ba?
- Búl salagha endi oqyp-toqyp kelgen joqpyn. Men ózim qúrylysqa mashyqtanghan ústazdarymnyng janynda jýrip ýirendim. Qazir ózim de shәkirt tәrbiyelep, qúrylystyng qyr-syryn ýiretip jatyrmyn. Keyin mening shәkirtterim de ústaz atanyp, olar da toqyghanyn jastargha ýiretedi. Búl - bizding ata kәsibimiz ghoy. Qanmen de, tәjiriybemen de keledi.
- Enbekaqynyz kónilinizden shygha ma?
- Bizge júmys tauyp berip, qarjylandyryp otyratyn ózimizding bastyghymyz bar. Jalaqy jaghymen sol kisi kelisedi. Bizding mindetimiz - bastyghymyz aitqan jerge baryp, tapsyrys berushige ýy salyp beru. Qúrylysty ayaqtaghan son, basshymyz qarjymyzdy bólip beredi.
- Tapsyrys týskende ýiding ýlken-kishiligine qaraysyzdar ma?
- Áriyne, mindetti týrde qaraymyz. Óitkeni, jogharyda aitqanday qúrylys - mausymdyq júmys. Sondyqtan ýlken ýy salugha tyrysamyz. Eki qabatty ýidi bir mausymda bitirip beremiz. Al eki-ýsh bólmeli, shaghyn jer ýy salsaq, ony 3-4 aida bitirip beremiz. Keyin júmys shyqpay sorlap qalatynymyz bar.
- Bilikti qúrylysshy bolu ýshin neni bilgen jón?
- Eng bastysy - geometriya. Matematikany mengergen abzal. Jalpy esep-qisapqa myqty bolu kerek. Bir jeri dúrys ólshenbey qisyq ketse, ýy qúlap ketui de mýmkin. Sondyqtan esepke jýirik bolghan abzal.

Týiin sóz ornyna
Aytylar әngime múnymen tausylmasa kerek. Aybar maghan bir sózinde: «Almatyda jaghdayy nasharlap, ólip bara jatqan eshkim joq», - dep edi. Degenmen aru qaladaghy tirshilik jenil emes. Aqshan, júmysyng bolmasa, aram qatuyng әbden mýmkin. Bir ýy salu ýshin nemese alu ýshin keybir adamdar bar ómirin sonyng jolyna sarp etedi. Óitkeni, Almaty da «eshkimning kóz jasyna senbeydi»...

Ály Qúdiyarúly, QazÚU studenti

«Jas qazaq» gazeti