«Alash ainasynyn» 5 mamyr kýngi sanynda («Aqyn ziratynda mal jayylyp jýr», №67) Alash aqyny Sәbit Dónentaevtyng Semeydegi ziraty osy kýni kýltóbege ainalyp bara jatqany jayly mәsele qozghalghan bolatyn.
Búdan Semey qalasy basshylyghy gazet oqymaydy, nemese oqysa da «kórmes týieni de kórmestin» keypin tanytuda dep oy týyge bolar edi. Aqynnyng ziraty men eskertkishi sol apatty jaghdayda túrghany túrghan. Biyl semeylikter Sәbit Dónentaevtyng 115 jyldyghyn qyrkýiek aiynda atap ótetinge úqsaydy. «Úqsaydy» deytinimiz, sonyng nyshany eng aldymen aqyn ziratyn retke keltiruden bastalu kerek edi ghoy. Alayda selt etken sheneunikti, elp etken eldi kórmedik. Qayta Semey qalalyq mәdeniyet jәne tilderdi damytu bólimining bastyghy Qúsmilya Núrqasym aqyn ziraty jóndelmey-aq toylaugha bolatynyn aityp otyr.
Osyndayda semeylikter sirә, bir kezde Sәbit Dónentaev atyna kóshe atyn bergenge toqmeyilsip jýr me degen oy qylang beredi. Qalalyq mәdeniyet jәne tilderdi damytu bólimining sektor mengerushisi Zәkiya Qonysbaevanyng aituynsha, Semeyde Sәbit Dónentaev atyna kóshe 1964 jyly 18-jeltoqsanda berilipti. Ókinishtisi sol, býgingi ziyaly qauym ókilderi de, sheneunikter de ol kóshening qay audanda ornalasqanynan beyhabar bolyp shyqty.

«Alash ainasynyn» 5 mamyr kýngi sanynda («Aqyn ziratynda mal jayylyp jýr», №67) Alash aqyny Sәbit Dónentaevtyng Semeydegi ziraty osy kýni kýltóbege ainalyp bara jatqany jayly mәsele qozghalghan bolatyn.
Búdan Semey qalasy basshylyghy gazet oqymaydy, nemese oqysa da «kórmes týieni de kórmestin» keypin tanytuda dep oy týyge bolar edi. Aqynnyng ziraty men eskertkishi sol apatty jaghdayda túrghany túrghan. Biyl semeylikter Sәbit Dónentaevtyng 115 jyldyghyn qyrkýiek aiynda atap ótetinge úqsaydy. «Úqsaydy» deytinimiz, sonyng nyshany eng aldymen aqyn ziratyn retke keltiruden bastalu kerek edi ghoy. Alayda selt etken sheneunikti, elp etken eldi kórmedik. Qayta Semey qalalyq mәdeniyet jәne tilderdi damytu bólimining bastyghy Qúsmilya Núrqasym aqyn ziraty jóndelmey-aq toylaugha bolatynyn aityp otyr.
Osyndayda semeylikter sirә, bir kezde Sәbit Dónentaev atyna kóshe atyn bergenge toqmeyilsip jýr me degen oy qylang beredi. Qalalyq mәdeniyet jәne tilderdi damytu bólimining sektor mengerushisi Zәkiya Qonysbaevanyng aituynsha, Semeyde Sәbit Dónentaev atyna kóshe 1964 jyly 18-jeltoqsanda berilipti. Ókinishtisi sol, býgingi ziyaly qauym ókilderi de, sheneunikter de ol kóshening qay audanda ornalasqanynan beyhabar bolyp shyqty.
Al aqyn ziraty Shyghys poselkesinen shygha beriste ornalasqan. Ol jerge jetu de bir qiyamet. Mazargha aparatyn joldyng boyy qazir kýltóbe. Zirattyng ainalasyna tógilgen qap-qap koqysqa iyt-qús әbden ýiir bolyp alghan. Aqyn ziraty qúlaudyng az aldynda túrghan jer ýiding irgesinde túr. Búl kýnderding kýni qúddy Sәbit aqyn dýniyede bolmaghanday, onyng da ýiin kýl basatyndyghyn andatsa kerek. Sonda semeylikter Sәbit aqynnyng 115 jyldyghyn ne betimen toylaghaly jýr degen saual óz-ózinen tuyndaydy. Eng qúryghanda zirat basyn jóndeuge jaramaghan song búl toydan qanday oy týyge bolady?
Múrat Súltanbekov, jazushy:
- Shyny kerek, túrghyndardyng kóbi  búl kisining ziratyn bylay qoyghanda, ózin de bilmey jatady. Ózim keyde zirat ortasymen ótip bara jatqan adamdardyng aqyn basyna búrylyp, qúran baghyshtaghanyn kórgende kәdimgi jas baladay quanamyn. Al aqynnyng tuystary jayyna kelsek, ol kisining et jaqyndary Pavlodar jaqta shyghar. Semeyde tuystary baryn estimedim.
Áygerim Aypova, túrghyn:
- Bizding ýy Sәbit aghamyzdyng mazarymen qatarlasa ornalasqan. Týngi uaqytta búzaqylar kelip, zirattyng temir qorshaularyn, ornatylghan jarty aidy, tipti kirpishterdi de búzyp jymqyryp ketedi. Tipti osy zirattyng ortasynda birneshe ret mal baqqan adamdar jýrdi. Sodan birden uchaskelik polisiyagha habar berdim. Keyinnen ghana tyiyldy. Onyng ýstine mola manynda tilsiz jau talay ret oryn aldy. Búl jerdi búzaqylardyng orny dese de bolady. Ýiimiz eski, alty balam bar. Bәri kәmeletke de tolmaghan. Ózimiz «shyqpa, janym, shyqpamen» otyrmyz...
Qúsmilya Núrqasym, Semey qalalyq mәdeniyet jәne tilderdi damytu bólimining bastyghy:
- Biz Sәbit Dónentaevtyng 115 jyldyghyn qyrkýiek aiynda qala dengeyinde atap ótemiz. Sәbit Dónentaevtyng keyingi mereytoyy respublika kóleminde ótetin shyghar dep oilaymyn. Oljas Sýleymenov basyna qúran oqyp ketkennen keyin asyghys, apyl-ghúpyl basy kóterilgen. Bizde úmytylyp ketken Kempirbay-Narkempirbaydyng ziraty qazirgi et kombinatynyng astynda qalghan. Onyng orny da joq. Onday oqighalar qazaqtyng taghdyrynda kóp. Osy siyaqty adamdardyng ziratyn qayta janghyrtu - uaqyt enshisinde. Bәri bir kýnde jasalmaydy. Biz kýzde, qyrkýiek aiynda әdeby kesh ótkizemiz. Al basyn janartugha bolmaydy. Ol josparda da joq. Óitkeni qarajat tapshy.

Álem Mәdi, Semey
"Alash ainasy" gazeti 3 shilde 2009 jyl