Bolat Jәmishev. Qazaqstannyng jalpy syrtqy boryshy 123,8 mlrd. dollardy qúrady
14 mamyr kýni Mәjiliste Ýkimet saghaty ótip, onda Qarjy ministri Bolat Jәmishev «Memlekettik, memleket kepildik bergen jәne kvaziymemlekettik boryshty basqaru» taqyrybynda taqyrybynda bayandama jasady. Tómende ministrding bayandamasyn úsynyp otyrmyz.
«Abay-aqparat»
Qarjy ministri Bolat Jәmishev:
«Álemdik qarjylyq daghdarys damyghan jәne damushy elderding ekonomikasyna әrtýrli dәrejede yqpal ete otyryp, әlemning barlyq elderin qamtydy deuge bolady.
Qarjylyq daghdarystyng sebebi memlekettik, sol siyaqty jeke sektordyng da agressivti kredittik sayasaty bolyp otyr, ol aitarlyqtay qysqa uaqyt arasynda elderding syrtqy boryshtarynyng ósuine әkep soqtyrdy.
2012 jylghy 1 qantardaghy jaghday boyynsha, memleketting boryshyn jәne barlyq nysandaghy menshik subektilerining boryshtaryn qamtityn Qazaqstannyng jalpy syrtqy boryshy 123,8 mlrd. AQSh dollaryn nemese jalpy ishki ónimining 66,6% payyzyn qúrady.
Barlyq elderding syrtqy boryshy jiynynda 59,4 trln. AQSh dollaryna baghalanyp otyr. Álemdik eldermen salystyrghanda Qazaqstan boryshy kólemi boyynsha 36 orynda. Jalpy ishki ónimge qaraghanda barlyq elderding syrtqy boryshynyng jiyny 98% payyzgha baghalanady. Osy mәnderin belgileude Qazaqstan 43 pozisiyany iyelendi.
14 mamyr kýni Mәjiliste Ýkimet saghaty ótip, onda Qarjy ministri Bolat Jәmishev «Memlekettik, memleket kepildik bergen jәne kvaziymemlekettik boryshty basqaru» taqyrybynda taqyrybynda bayandama jasady. Tómende ministrding bayandamasyn úsynyp otyrmyz.
«Abay-aqparat»
Qarjy ministri Bolat Jәmishev:
«Álemdik qarjylyq daghdarys damyghan jәne damushy elderding ekonomikasyna әrtýrli dәrejede yqpal ete otyryp, әlemning barlyq elderin qamtydy deuge bolady.
Qarjylyq daghdarystyng sebebi memlekettik, sol siyaqty jeke sektordyng da agressivti kredittik sayasaty bolyp otyr, ol aitarlyqtay qysqa uaqyt arasynda elderding syrtqy boryshtarynyng ósuine әkep soqtyrdy.
2012 jylghy 1 qantardaghy jaghday boyynsha, memleketting boryshyn jәne barlyq nysandaghy menshik subektilerining boryshtaryn qamtityn Qazaqstannyng jalpy syrtqy boryshy 123,8 mlrd. AQSh dollaryn nemese jalpy ishki ónimining 66,6% payyzyn qúrady.
Barlyq elderding syrtqy boryshy jiynynda 59,4 trln. AQSh dollaryna baghalanyp otyr. Álemdik eldermen salystyrghanda Qazaqstan boryshy kólemi boyynsha 36 orynda. Jalpy ishki ónimge qaraghanda barlyq elderding syrtqy boryshynyng jiyny 98% payyzgha baghalanady. Osy mәnderin belgileude Qazaqstan 43 pozisiyany iyelendi.
Boryshtyq jýktemeni baghalau ýshin neghúrlym túrpatty borysh indikator retinde boryshtyng jalpy ishki ónimge araqatynasy qyzmet etedi. Elding jalpy syrtqy boryshyn serpininde qarastyra otyryp, songhy jyldary boryshtyng jalpy ishki ónimge qatynasy 10 jyl búrynghy dengeyge deyin tómendegenin atap ótu qajet.
Jalpy syrtqy boryshtyng qúrylymy mynanday:
- memlekettik borysh 5 mlrd. AQSh dollaryn nemese jalpy syrtqy boryshtan 4% payyzdy qúraydy;
- kvaziymemlekettik sektordyng boryshy - 21 mlrd. AQSh dollary nemese jalpy syrtqy boryshtan 17% payyzdy qúraydy;
- ekinshi dengeydegi bankterding boryshy - 8 mlrd. AQSh dollary nemese 7%;
- jәne korporativtik sektordyng boryshy - 90 mlrd. AQSh dollaryn nemese 72%.
Osylaysha, jalpy syrtqy boryshtyng qúrylymyndaghy «qomaqty» ýlesi, boryshy 90 mlrd. AQSh dollaryn qúraytyn korporativtik sektordyng ýlesinde. Olardyng ishinde 60 mlrd. dollardy, tikeley sheteldik investisiyalardyng bir bóligi bolyp tabylatyn firma aralyq bereshekting ýlesine keledi jәne reziydentterding olardyng sheteldik qatysushylary men tәueldi (affiliirlengen) kәsiporyndarynyng aldyndaghy mindettemelerin bildiredi.
Osyghan oray, firma aralyq bereshekti óteu problemalaryna baylanysty syrtqy kreditorlardyng tarapynan memleketke qysym kórsetu tәuekeli óte tómen, óitkeni búl jaghdayda kreditor qaryz alushynyng qyzmetin basqarugha qatysa otyryp, onyng tólemge qabiletsizdigi ýshin jauapkershiligin bólisedi.
Sondyqtan jalpy syrtqy boryshty әdette firma aralyq bereshekti qamty otyryp qarastyrylady. Búl jaghdayda onyng kólemi 64 mlrd. AQSh dollaryn nemese jalpy ishki ónimning 34% payyzyn qúraydy.
Memlekettik boryshqa keletin bolsaq, onda songhy jyldardyng ishinde onyng kólemi qajetti dengeyde túr. Memlekettik borysh indikatorlarynyng is jýzindegi dengeyi jol beriletin mәnderding aimaghynda jәne qauip tóndirmeydi.
Dýniyejýzilik Ekonomikalyq Forumnyng 2011-2012 jyldardaghy esebine sәikes Ghalamdyq bәsekelestikke qabilettilik indeksinde Qazaqstan «Memlekettik borysh» kórsetkishi boyynsha 12 orynda túr.
Ýkimettik qaryz alu respublikalyq budjet tapshylyghyn qarjylandyru maqsatynda QR Budjet kodeksine sәikes jýzege asyrylady.
Últtyq Bankting qaryz aluy Últtyq bank turaly Qazaqstan Respublikasynyng Zanyna sәikes jýzege asyrylady. Qazirgi uaqytta boryshtyng qúrylymy ainalystaghy aqsha bazasyn retteu ýshin shygharylatyn Banktik qysqa merzimdi notalary týrinde berilgen.
Qoldanystaghy budjettik zannamagha sәikes boryshy memlekettik boryshtyng qúramyna kirmeytin jergilikti atqarushy organdar Ýkimetten qaryz alugha qúqyly. Búdan basqa, Almaty jәne Astana qalalarynyng jergilikti atqarushy organdaryna tiyisti qalanyng budjet tapshylyghyn qarjylandyruy ýshin ishki naryqtaghy ainalysqa memlekettik baghaly qaghazdardy shygharugha jol beriledi.
Osyghan baylanysty, boryshty basqaru ýshin mynaday borysh indikatorlary paydalanylady:
1) memlekettik boryshtyng jalpy ishki ónimge qatynasy (60% payyzdan joghary emes).
Qazirgi uaqytta memlekettik boryshtyng jalpy ishki ónimge qatynasy qajetti dengeyde - 12%. Ýkimettik borysh respublikalyq budjet tapshylyghyna negizdeledi. Respublikalyq budjet tapshylyghymen bekitilgendikten ýkimettik boryshtyng ósui zandy bolyp tabylady;
2) ýkimettik jәne memleket kepildik bergen boryshqa qyzmet kórsetu boyynsha tólemderding respublikalyq budjetting kiristerine qatynasy, yaghny boryshtyq jýkteme.
Inflyasiya men stavkalar payyzynyng aghymdaghy dengeyi kezinde budjetke boryshtyq jýkteme qajetti dengeyde túr, ol 2011 jyly 8,9% (shegi 15% payyzdyq meje) payyz dengeyinde qalyptasty;
3) qaryz alu dengeyining QR Últtyq qorynyng jinaqtalghan aktivterimen barabar baylanystylyghy.
Últtyq qordyng qarajatyn ýkimettik qaryz alumen auystyrudyng aldyn alu maqsatynda qoldanystaghy Últtyq qordyng qarajatyn qalyptastyru jәne paydalanu tújyrymdamasynda memlekettik mýlikke qyzmet kórsetuge arnalghan shyghystar jyl sayynghy Últtyq qordyng shartty týrdegi tirkelgen investisiyalyq 4,5 tabysynan aspauy tiyis.
Atalghan shekteu saqtaldy, orta merzimdi kezende onyng artyq boluy boljanbaydy.
Alayda, memleket boryshy dengeyining tómendeui ayasynda kvaziymemlekettik borysh, atap aitqanda últtyq holdingter men kompaniyalardyng boryshtary ósude. Eger ishki jәne syrtqy memlekettik borysh 22 mlrd. AQSh dollaryn nemese jalpy ishki ónimning 12% payyzyn qúrasa, onda kvaziymemlekettik sektordyng syrtqy boryshy 21 mlrd. AQSh dollaryn nemese jalpy ishki ónimning 11,5% qúrady.
Býgingi tanda kvaziymemlekettik sektor subektilerining boryshyna baylanysty tәuekelder qauip-qater tudyrady. Osy subektiler mindettemelerding baqylausyz ósuine, merzimi ótken tólemderge, defoltqa, sonday-aq memleketting mýmkin bolatyn subsidiarlyq jauapkershiligine jәne memlekettik budjet tarapynan kómek kórsetu qajettiligine baylanysty fiskaldyq tәuekel kózi boluy mýmkin.
QR Preziydentining 29.12.2006 j. № 234 Jarlyghymen bekitilgen qoldanystaghy Memlekettik jәne jalpy syrtqy boryshty basqaru jónindegi tújyrymdamagha sәikes boryshty basqaru prosesine birqatar memlekettik organdar tartylghan.
Qarjy ministrligi memlekettik jәne memleket kepildik bergen borysh jónindegi memlekettik sayasatty oryndaudy qamtamasyz etedi, jәne onyng monitoringin jýrgizedi.
Últtyq bank qarjy sektory úiymdarynyng boryshy jónindegi memlekettik sayasatty oryndaudy qamtamasyz etedi jәne tútastay alghanda, elding jalpy syrtqy boryshynyng jay-kýiin baghalau jýrgizedi.
Memleket basym qatysatyn úiymdardyng boryshy jәne memleketting 50%-ten kem aksiyasy qatysatyn úiymdardyng boryshy jónindegi memlekettik sayasatty oryndaudy qamtamasyz etudi iyelenu qúqyghy bar uәkiletti memlekettik organdar jýzege asyrady.
Kórsetilgen memlekettik organdardyng úsynystaryn eskere otyryp, Ekonomikalyq damu jәne sauda ministrligi elding boryshyn basqaru sayasatyn anyqtaydy. Aldaghy orta merzimdik kezenge jalpy syrtqy ónimning boljamyn jýzege asyrady jәne mýmkin bolatyn shekterin, ýkimettik boryshtyng limiytin, memlekettik kepildikter men kepilgerlikter beru limitterin belgileydi, sonday-aq tútastay alghanda, jalpy syrtqy boryshty retteu jónindegi memlekettik organdardyng qyzmetin ýilestiredi.
Osylaysha, boryshty basqaru jónindegi memlekettik funksiyalar memlekettik organdar boyynsha, olardyng funksionaldyq mindettemelerin eskere otyryp bólingen.
Qarjy ministrligi, Ekonomikalyq damu jәne sauda ministrligi, Últtyq Bank qaryz aludyng ósuin shekteu jónindegi sharalardy qosa alghanda, kvaziymemlekettik sektor boryshynyng jaghdayyn memleket tarapynan baqylaudyng pәrmendi tetikterin izdestiru mәselelerin qarauda. Memleketting 50% jәne odan da kóp aksiyalary qatysatyn úiymdar turaly aitylady. Búl rette, ekinshi dengeydegi bankterding ishki boryshtary eskerilmeydi, óitkeni Últtyq Bank oryndau ýshin mindetti prudensialdyq normativter belgileydi.
Atap aitqanda, jiyntyqta JIÓ-ge shaqqanda 60% mólsherinde memlekettik borysh jәne kvaziymemlekettik borysh ýshin ýstingi shekti belgileu úsynylady.
Osy kórsetkish QR әleumettik-ekonomikalyq damu boljamynda kórsetilui mýmkin. Búl rette kvaziymemlekettik sektor subektileri ýshin memlekettik jәne memleket kepildik bergen boryshty basqaru sayasatynyng negizinde jәne ekonomika salalarynyng basymdylyqtary bólinisinde ishki jәne syrtqy qaryz alu shekterin belgileu mýmkin. Tiyisinshe, boryshtyng salalyq shekterin salalyq ministrlikterding Strategiyalyq josparlarynda kórsetu mýmkin.
«Samúryq-Qazyna» ÚÁQ» AQ-ty jәne onyng enshiles jәne baghynysty úiymdaryn, «QazAgro» ÚBH» AQ-ty, Qazaqstannyng damu bankin qospaghanda, kvaziymemlekettik sektor subektilerining syrtqy qaryz aludy jýzege asyruyna tyiym salu oryndy. Jetkilikti kapitaldandyru jәne Tәuekelderdi basqaru jýiesi anyqtaytyn basqa da kórsetkishterdi belgileu arqyly múnday tyiym salu mýmkin. Búl rette, ekonomikalyq oryndylyq negizinde kórsetkishterdi auystyrugha bolady. Búdan basqa, búl tyiym reziydent emesterden bólip-bólip tóleuge tauarlardy jәne kórsetiletin qyzmetterdi satyp alugha baylanysty payda boluy mýmkin boryshqa, yaghny qarapayym sauda kreditorlyq bereshegine qoldanylmaytynyn atap ótken jón.
Kvaziymemlekettik sektor subektilerining belgili somadan joghary qaryz aludy (syrtqy jәne/nemese ishki) tartuy turaly sheshimdi baqylau dәrejesine (enshiles, nemereles jәne t.b.) qaramastan, mindetti tәrtippen QR Ýkimeti qabyldauy tiyis.
Boryshty basqarudaghy memlekettik organdardyng ókilettikterine qatysty, Últtyq bank jalpy syrtqy boryshtyng jay-kýiin baghalaudy jýzege asyru shenberinde kvaziymemlekettik sektordyng syrtqy boryshynyng monitoringin jýzege asyratyn bolady.
Qarjy ministrligi memlekettik jәne memleket kepildik bergen boryshtyng monitoringin jýrgizudi jalghastyrady. Sonymen qatar, Qarjy ministrligi atynan Memlekettik mýlik jәne jekeshelendiru komiyteti úiymdardyng qarjy-sharuashylyq qyzmetin taldaudy jýzege asyru shenberinde tiyisti esepter arqyly kvaziymemlekettik sektordyng ishki boryshyn, onyng ishinde Tәuekelderdi basqaru jýiesi talaptarynyng boluy jәne oryndaluy mәnine monitoringileudi jýzege asyratyn bolady.
Tәuekelderdi basqaru jýiesi boryshtyng jýielik tәuekelderin barynsha azaytugha, ósip kele jatqan tәuekelder turaly «erte habarlaugha», sonday-aq boryshtyq túraqtylyq qauip-qaterin uaqtyly aiqyndaugha yqpaldasatyn bolady.
Mysaly, «Samúryq-Qazyna» ÚÁQ» AQ Tәuekelderdi basqaru jýiesi tórt negizgi tәuekeldi bóledi:
- ótimdilik tәuekeli (naqty uaqyt aralyghynda qarjy aktivteri men qarjylyq mindettemelerding tengerimsizdigi);
- kredittik tәuekel (ózining mindettemelerin oryndamau ne tiyisinshe oryndamau);
- valutalyq jәne payyzdyq tәuekel (sheteldik valuta baghamdarynyn, payyzdyng qúbylmaly stavkasynyng ózgerui).
Kvaziymemlekettik sektordyng boryshyn basqaru jónindegi kórsetilgen úsynystardy iske asyru ýshin qaryz alu jәne boryshty basqaru (esepteu, taldau, baqylau), borysh statistikasyn qalyptastyru prosesinde tuyndaghan qatynastardy retteu boyynsha qoldanystaghy zannamagha tiyisti ózgerister men tolyqtyrular engiziletin bolady»,- dedi.
Mәjilisining Baspasóz qyzmeti