Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3580 0 pikir 15 Mamyr, 2012 saghat 13:35

Memlekettik tapsyryspen shyghatyn kitaptar ghalamtorda jariyalanady

Kitap shygharu, taratu isin úiymdastyru joldary endi zamanauy jolmen sheshilmek. Mәdeniyet jәne aqparat viyse-ministri Arman Qyryqbaev ótkizgen jiynnan bilgenimiz, biylghy jyldan bastap ministrlik memlekettik tapsyrys arqyly jaryq kóretin barlyq kitaptardy ghalamtorda jariyalau turaly sheshim qabyldady.

Múnday sheshim qabyldaudyng óz sebepteri bar. Osy sheshim arqyly birneshe nәtiyjelerge qol jetkizilmek.

Birinshiden, memlekettik tapsyrys arqyly basylyp shyqqan kitaptardy tek qana kitaphanalarda emes, endigi barlyq әlem qoldanatyn ghalamtor jelisinde oqugha bolady. Búl qadamymyzben elimizding avtorlaryn barlyq әlemge tanytamyz, sonymen qatar shetelderdegi qandastarymyz da qazaq tilindegi kitaptargha qol jetkize otyryp, elimizde bolyp jatqan san aluan ózgerister turaly habardar bola alady.

Ekinshiden, memleketting qarajatyna shygharylghan kitaptardyng sapasyn, sonymen qosa, baspalardyng jauapkershiligin arttyramyz. Búl neden tuyndap otyr? Ministrlikke keyingi kezde memlekettik tapsyryspen shyghatyn kitaptarda qateler kóp kezdesetini turaly narazylyqtar kelip týsken.

Kitap shygharu, taratu isin úiymdastyru joldary endi zamanauy jolmen sheshilmek. Mәdeniyet jәne aqparat viyse-ministri Arman Qyryqbaev ótkizgen jiynnan bilgenimiz, biylghy jyldan bastap ministrlik memlekettik tapsyrys arqyly jaryq kóretin barlyq kitaptardy ghalamtorda jariyalau turaly sheshim qabyldady.

Múnday sheshim qabyldaudyng óz sebepteri bar. Osy sheshim arqyly birneshe nәtiyjelerge qol jetkizilmek.

Birinshiden, memlekettik tapsyrys arqyly basylyp shyqqan kitaptardy tek qana kitaphanalarda emes, endigi barlyq әlem qoldanatyn ghalamtor jelisinde oqugha bolady. Búl qadamymyzben elimizding avtorlaryn barlyq әlemge tanytamyz, sonymen qatar shetelderdegi qandastarymyz da qazaq tilindegi kitaptargha qol jetkize otyryp, elimizde bolyp jatqan san aluan ózgerister turaly habardar bola alady.

Ekinshiden, memleketting qarajatyna shygharylghan kitaptardyng sapasyn, sonymen qosa, baspalardyng jauapkershiligin arttyramyz. Búl neden tuyndap otyr? Ministrlikke keyingi kezde memlekettik tapsyryspen shyghatyn kitaptarda qateler kóp kezdesetini turaly narazylyqtar kelip týsken.

Al endi ghalamtor jelisinde jariyalanghan kitaptardy kópshilik oqyp, óz baghalaryn beredi. Elektrondyq núsqada qay baspa shygharghany, kimning redaktor, kimning korrektor bolghany taygha tanba basqanday kórsetiletin bolady. Sol arqyly biz qay baspanyng qanday dengeyde kitaptaryn basyp shygharatynyn bayqaytyn bolamyz jәne baspalardyng kitap shygharudaghy jauapkershiligin arttyramyz.

Búl býkilәlemdik tәjiriybe jәne de elimizdegi kitap shygharu salasyn damytugha óz septigin tiygizetin bolady.

Ministrlik aldaghy uaqytta kitap shygharu mәselesimen qatar, kitap taratu mәselesin de qolgha aludy oilastyrypty. Búl orayda, әlemdik tәjiriybege sýiene otyryp, salagha naryqtyng jana jýiesin kirgizbekshi. Ol ýshin baspalar 2000 dana taralymdy shygharyp alyp, kelesi jylghy bayqaudy kýtip otyrmauy tiyis. Elimizding kitap dýkenderindegi 80 payyz sheteldik әdebiyetterdi ózimizding dýniyelermen almastyrudyng joldaryn qarastyruy kerek. Ol ýshin ýsh jaqty, yaghny avtor - baspa - kitap taratushy jýiesi naqtylanuy tiyis. Mәselen, avtordyng qalamaqysy retinde dýkende ótkizilgen kitaptyng belgilengen payyzy avtomatty týrde jazushynyng esepshotyna týsip túru tәjiriybesin engizudi oilastyrghan jón. Sonda jazushynyng shamasy qanday, qay baspa qanday sapaly kitap shyghara alatynyn әleumettik zertteusiz-aq bilip otyratyn bolamyz. Sonday-aq kitap shygharu isinde otandyq bәsekelestikti qalyptastyra alamyz.

«Ádebiyetting әleumettik manyzdy týrlerin basyp shygharu» respublikalyq budjettik baghdarlama shenberinde jyl sayyn 400-ge juyq kitap shygharylyp, respublikalyq kitaphanalargha tegin taratylady eken. Oghan 1,0 milliardtan astam tenge qarjy bólinedi.

Endigi bir mysaldy taldap kóreyik. Ministrlik 27 shartty baspa tabaqtan túratyn, taralymy 2000 dana kitapqa 2 mln 700 myng tenge bóledi. Osy somadan tipografiyalyq shyghyndar men poligrafiyalyq materialdargha (qaghaz, boyau, jelim jәne t.b.) 1 mln 500 myng tenge júmsalady. Sonymen, 595 myng tenge qalady. Yaghny bólingen qarajattyng 20 payyzdayy baspada qalady. Sondyqtan da barlyq salyqtardy qosa eseptegenning ózinde, baspanyng avtorlyq qalamaqyny kórsetilgen somadan 10 payyzdayyn tóleuge tolyq mýmkindik bar.

Naqtyraq aitatyn bolsaq, kitap shygharudaghy ózekti mәselelerding biri - avtorlyq qúqyqty qorghau mәselesi. Býgingi kýni memlekettik tapsyrys boyynsha kitaptardy shygharuda avtorlargha qalamaqy tóleu mәselesi tuyndap otyr. Ministrlik kitap shygharuda Qazaqstan Respublikasynyng «Memlekettik satyp alu turaly» jәne «Avtorlyq qúqyq jәne sabaqtas qúqyqtar turaly» zandardy basshylyqqa alady.

Zannyng qay tәsilimen bolmasyn kitapty shygharugha ie bolghan baspa kitap avtorymen shart jasasugha mindetti. Al avtorlyq sharttyng talaptary «Avtorlyq qúqyq jәne sabaqtas qúqyqtar turaly» Qazaqstan Respublikasynyng zanymen rettelgen. Atalghan zannyng erejelerine sәikes, «avtorlyq shartta mindetti týrde syiaqy mólsheri jәne (nemese) tuyndyny paydalanudyng әrbir әdisi ýshin syiaqy mólsherin belgileu tәrtibi, ony tóleuding tәrtibi men merzimi, sonday-aq taraptar osy shart ýshin manyzdy dep esepteytin basqa da jaghdaylar kózdeluge tiyis» dep kórsetilgen.

Osy orayda, ministrlik tarapynan «Ádebiyetting әleumettik manyzdy týrlerin basyp shygharu» respublikalyq budjettik baghdarlamasy ayasynda kitaptardy basyp shygharu men taratudy qarjylandyru kózdelgen. Al kitaptyng avtoryna qalamaqy tóleu baspa men avtordyng arasynda jasalghan sharttyng negizinde sheshilui tiyis.

Tóre GhALIY

«Ayqyn» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3256
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5522