Senbi, 23 Qarasha 2024
Áne, kórding be? 5969 31 pikir 24 Mausym, 2021 saghat 15:12

Resey tuyn ilgenderge qanday jaza qoldanylady?

Qazaqstannyng Qostanay obysynda Jitiqara deytin audan bar. 2019 jylghy derek boyynsha, 48 myngha juyq túrghyny bar. Últtyq qúramy jaghynan 44,76% qazaqtar, 37,69% orys etnosy dep kórsetilgen. Qalghany ukraiyn, nemis, tatar, bashqúrt, korey, belarusi qatarly ózge últtar.

Kesheli-beri qazaq internet kenistigining qyzu talqysyn tudyrghan oqigha - ýiining tóbesine Resey Federasiyasynyng tuyn ilip qoyghan azamattyng әreketi bolyp otyr. «YouTube» jelisine taraghan shaghyn viydeodan úqqanymyz, oqigha janaghy Qostanay oblysynyng Jitiqara audanynda bolghan. Áldebir azamat (boljammen Qazaqstan azamaty) óz ýiining tóbesine Resey Federasiyasynyng memlekettik tuyn ilip qoyghan. Búl jayt jeli qoldanushylarynyng ashuyn tudyrghan. Keybireuleri ilinip túrghan tudy júlyp tastau kerektigin aitsa, endi bireuleri polisiya shaqyru kerek dep úsynystaghan.

«Búl er adam Resey tuymen Qazaqstanda túrady», - deydi kadr syrtyndaghy dauys.

«Google» izdeu jýiesinde «Rossiyskiy flag nad kazahskim domom» degen atpen onshaqty material jariyalanypty. Barlyghy derlik Qostanay oblysynyng Jitiqara audanyndaghy oqigha jayly qysqa ghana aqparattar.

Esterinizde bolsa, osydan 5-6 jyl búryn Astana qalasynda túratyn Jandos Qúrmanbaev deytin azamat balkonyna tu ilgeni ýshin kinәli sanalyp, aiyppúl tóleuge mәjbýr bolghan.

Boksshy Gennadiy Golovkinning kezekti jenisine qatty quanghan ol ózi túratyn kóp qabatty ýiding balkonyna elimizding kók bayraghyn ilip, jelbiretip qoyady. Bar «býldirgeni»  - osy. Biraq, Jandostyng múnday patriottyghyn jaqtyrmaghan әldekim tap sol kezde qalalyq әkimshilikke qonyrau shalyp, mәselening mәn-jayymen qúlaghdar etip ýlgeredi. Al, әlgindey habar alghan әkimshilik qyzmetkerleri qarap qalsyn ba, «Memlekettik rәmizderdi zansyz paydalanghany ýshin» Jandostyng janyn shygharmasa da, zandy kóldeneng tosyp, ony aiyppúlgha jyqqan edi. Búl oqigha qazaq qoghamynda qyzu talqy boldy. Júrt narazylyghyn tudyrdy.

Al byltyr qazan aiynda preziydent Toqaev Qazaqstannyng Memlekettik rәmizderin paydalanu turaly zandy qayta qarau keregin aitty.

«Parlamentting birqatar deputattary men patriot azamattardyng elimizding memlekettik rәmizderin, atap aitqanda, QR memlekettik tuyn keninen qoldanu turaly úsynysyn qoldaymyn.

Qoldanystaghy zannamada tuymyzdy paydalanugha qatysty shekteuler bar. Mysaly, pәterlerding balkonyna nemese ýilerding qabyrghasyna tu iluge tiym salynghan. Zannamalyq jәne normativtik aktilerdi, eng aldymen, Memlekettik rәmizderdi paydalanu qaghidalaryn qayta qarau qajet», - degen edi Toqaev.

Keyin jeltoqsan aiynda Ýkimet basshysy Asqar Mamin arnayy qaulygha qol qoyyp, Memlekettik tudy balkongha iluge rúqsat beriletin boldy.

Al «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik rәmizderi turaly» QR 2007 jylghy 4 mausymdaghy N 258 Konstitusiyalyq zanynda (5 bap), «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tuyn jәne basqa da tulardy Qazaqstan Respublikasynyng aumaghynda bir mezgilde paydalanu» turaly:

«Qazaqstan Respublikasynda akkredittelgen diplomatiyalyq ókildikterdi, konsuldyq mekemelerdi, halyqaralyq úiymdardy jәne (nemese) olardyng ókildikterin qospaghanda, Qazaqstan Respublikasynyng aumaghynda qyzmetin jýzege asyratyn sheteldik úiymdar men ókildikter paydalanatyn shet memleketterding tulary Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tuymen bir mezgilde ornalastyrylady», - dep taygha tanba basqanday jazylghan.

Tu iluding de tәrtibi bar. Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tuyn shet memleketterdin, qoghamdyq birlestikterding jәne basqa da úiymdardyng tularymen bir mezgilde kótergende (tikkende, ornalastyrghanda) Qazaqstan tuynyng kólemi basqa tulardyng kóleminen kishi bolmaugha tiyis. Basqa tulardan tómen ornalastyrylmaydy.

Al ózge memleketting tuyn ýiining tóbesine ilgen azamatqa qanday shara qoldanylmaq? Qúzyrly organdar mәselening aq-qarasyn anyqitady ma? Resmy jauap kýtemiz...

Abai.kz

31 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3244
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5401