Resey halqynyng 50%-y Stalindi «úly kósem sanaydy»
Ukrain halqynyng kópshiliginde kenestik diktator Iosif Stalinge degen jaghymsyz, teris nemese nemqúrayly kózqaras basym eken. Kiyevtegi Halyqaralyq әleumettanu instituty arnayy saualnama jýrgizip, onyng nәtiyjesin 23 mausymda jariyalaghan.
Ukrain sosiologtarynyng aituynsha, respondentterding 38%-y Sovet diktatoryna óshpendilikpen, qorqynyshpen nemese jekkórushilikpen, taghy 34%-y nemqúrayly qaraytyndyqtaryn aitqan. Al respondentterding 18%-y Stalinge qúrmetpen, janashyrlyqpen hәm jyly kózben qaraytyndyqtaryn aitypty.
Saualnamagha qatysqan ukraindyqtandyng 50%-y «Stalin úly kósem boldy» degen sózben mýlde kelispeytindikterin bildirse, 34%-y búl súraqqa jauap bermegen. Al 16%-y búl pikirmen kelisetindikterin bildirgen.
Endi myna qyzyqty qaranyz: Reseydegi «Levada» ortalyghynyng saualnamasynyng nәtiyjeleri boyynsha, respondentterding 59%-y Iosif Stalinge degen ong kózqarastaryn bildirgen eken. Respondentterding bar bolghany 10%-y Stalin esimi jaghymsyz emosiya tudyratynyn aitqan. Yaghni, negativti kózqaras bildirgen.
«Memleketterimiz arasyndaghy eng basty aiyrmashylyq mynada: Reseyde respondentterding eng kóp bóligi (45%-y) Stalinge qúrmetpen qaraydy, al Ukrainada búl kórsetkish 15%-dy ghana qúraydy», - deydi ukrian sosiologtary.
Atalghan saualnama Ukraina aumaghynda 8-9 mausymda jýrgizilgen. Oghan Donesk pen Lugansk oblystarynyn, sonday-aq, Qyrymnyng okkupasiyalanghan aumaqtary qastyspaghan. Saualnama telefonmen súhbattasu arqyly jasalghan. Saualnamagha 18 jastan asqan 2007 respondent qatysqan.
Al Reseyde saualnama 20-26 mamyr aralyghynda jeke súhbattasu formatynda ótken. Oghan 18 jastan asqan 137 eldimekende túratyn, úzyn-sany 1620 adam qatysqan.
Iosif Stalin (shyn aty - Iosif Djugashvili) 1878 jyly dýniyege kelgen. Stalin túsynda jýzdegen myng sayasy tútqyn jer audarylghan lagerler jýiesi (GULAG) qúryldy. Diktator sayasaty Qazaqstan men Ukrainada qasaqana asharshylyq (Golodomor) úiymdastyrdy. Dikrator Stalin 1953 jyly, resmy núsqa boyynsha, my qan ketip óldi.
TAQYRYPQA TÚZDYQ RETINDE:
KSRO-da 1928 jyldyng basynda әleumettik-ekonomikalyq jәne sayasy jaghday kýrdeli boldy. Ózekti mәselelerdi sheshuge tendestirilgen kózqarasty talap etken uaqyt edi. Alayda sayasy kóshbasshylyqta ayqyn basymdyqqa qol jetkizgen Stalindik top әleumettik, әsirese auyl sharuashylyghy mәselelerin sheshe almady. Stalinning qoly qoyylghan qauipti diyrektivalar, birinshi kezekte partiyalyq basshylargha «partiya úiymdaryn kóterudi» talap etip, «qúlaq qauipine qarsy kýresti kýsheytudi» talap etti.
Qazaqstan ekonomikasyna eng kýshti soqqy kóshpeliler men malshylardy túrmys jaghdayyna mәjbýrlep kóshiru sayasatynan tuyndady. Ol uaqytta «kóshpeli ekonomika» ózining ekonomikalyq әleuetin әli tolyq paydalanbaghan Qazaqstandaghy negizgi ekonomika boldy. Soghan qaramastan, qonystandyrudyng kýshtep jýrgizilui jәne qonystanghannan keyin olardy újymdyq sharuashylyqtargha tartu sayasaty mýmkindiginshe tezirek jýzege asyryldy.
1932 jyldyng aqpan aiyna deyin Qazaqstanda kolhozdardyng 87%-y jәne jeke qojalyqtardyng 51,8%-y mal basyn tolyq joghaltty. 1933 jyldyng 1 qantaryndaghy jaghday boyynsha, elimizding shyghysyndaghy iri mal sharuashylyghy bazasy bolyp sanalatyn aimaqta újymdastyru qarsanynda 40 million bastan 4 million bas iri qara mal qalghan. Býginde múraghattyq derekter arqyly Stalindik sayasattyng barlyq qatygezdigi anyqtaldy.
Ghasyrlar boyy qalyptasqan últtyq mentaliytet pen minez búzylyp, «gomosovetikus» nemese «sovok» degen jana top payda boldy. Búl býkil kenestik jýie men onyng ekonomikalyq jýiesining qúlaq kesti qúly boldy. onyng júmysy 20 ghasyrdyng 80-shi jyldarynyng ortasynda býkil kenestik jýiening daghdarysyna jәne tútastay alghanda ekonomikalyq daghdarysqa әkep soqtyrdy.
«Aqtóbe oblysyndaghy újymdastyrudyng keybir sәtteri» degen maqalada Stalindik rejimning újymdastyru júmysyn jýrgizudegi barlyq qylmystyq sipatyn men onyng sayasatyn KSRO, Qazaqstan jәne Aqtóbe oblysynda barlyq jaghynan aiqyn kórsetuge tyrystyq.
Ghylym әleminde tanymal amerikandyq tarihshylar Robert Konkvest, Marta Olkot jәne basqalar osy mәselege ýlken mәn berip, jauapkershilikpen zerttedi. Qazaqstanda búl turaly alghash ret tanymal tarihshylar Manash Qozybaev, Júldyzbek Ábilhojiyn, Maqash Tatimov jazdy. Olar 1989 jyly KSRO-nyng bas tarihy jurnalyndaghy «Qazaqstandyq qayghyly oqigha» maqalasynda jariyalaghan edi.
Aqtóbe oblysynyng múraghattyq mәlimetterining negizinde, Stalinning újymdastyruy Qazaqstannyn, Aqtóbe oblysynyng kez-kelgen últynyng genofondy bolatyn adamdaryn jongy, stalindik anti-adamdyq sayasattyng mәnin kórsetu ýshin «Aqtóbe oblysyndaghy újymdastyrudyng keybir sәtteri» atty maqalany jazdyq.
1992 jyly Qazaqstan Respublikasynyng Jogharghy Kenesining Prezidiumy janynan qúrylghan komissiya ashtyqtyng mәn-jayyn jәne sebepterin zertteude ýlken júmys jasady. Kóptegen zertteuler orys jәne qazaq tilderinde jaryq kórdi. 2012 jyldyng mausym aiynda Astana qalasynda asharshylyq qúrbandaryna arnalghan eskertkish ashyldy.
Zúlmat jyldarynda 2 580 000 qazaq qaza tauyp, 800 myngha juyghy basqa elderge qonys audardy.
Astanada 2012 jyly ótken «Qazaqstandaghy asharshylyq: Halyqtyng qayghysy men tarih sabaqtary» atty halyqaralyq ghylymy konferensiyada QR Bilim jәne ghylym ministrligine qarasty Ghylym komiytetining Memleket Tarih institutynyng diyrektory B.Ayagan: «1926 jyly respublikadaghy qazaqtardyng sany - 3 628 000 adamdy qúrady», - dep aitty. Kelesi halyq sanaghy 1939 jyly ótti jәne qazaq halqy 1 300 000 adamdy joghaltqanyn kórsetti. Yaghni, barlyghy shamamen 36%. Ghalymnyng aituynsha, 1929 jyldan 1931 jylgha deyin Qazaqstanda kenes ýkimetine jәne onyng újymdastyru sayasatyna qarsy 372 kóterilis bolghan. Oghan 80 mynnan astam adam qatysqan. Ashtyq 1938-1939 jyldargha deyin sozyldy.
B. Ayaghan: «Búl qayghynyng auqymy sonshalyqty súmdyq bolghanyn, ony genosid sayasatynyng kórinisi retinde tolyq moralidyq jauapkershilikpen belgiley alamyz. Múnday mәlimdeme genosid qylmysyn boldyrmau jәne jazalau turaly halyqaralyq konvensiyada bekitilgen halyqaralyq qúqyqtyng qatang normalarynan tuyndaydy. «1932-1933 jyldardaghy ashtyq turaly shyndyq» újymdyq monografiyasynda «30-shy jyldardaghy úly ashtyq» dep atap kórsetti. Qazaqstanda 1926-1939 jj. qazaq halqy men basqa da halyqtar tarihynda búryn-sondy bolmaghan últtyq qayghyly apat retinde bilemiz. Qorytyndylay kele, Ukrainadaghy asharshylyq siyaqty, Qazaqstanda úly asharshylyq resmy týrde AQSh, Kanada, Avstraliya jәne kóptegen Latyn Amerikasy men Shyghys Europa elderinde genosid dep tanyldy», - deydi. (http://l.120-bal.ru/istoriya/23851/index.html.)
«Stalinning újymdastyru sayasaty qazaqqa ashtyq әkeldi. Jalpy búl qazaqtardy qúrtu niyetinen bolghan joq». Búl Omarbekovting pikiri. Onyng aituynsha, ol kezde qazaqtar artta qalghan halyq bolghan. Sondyqtan qazaqtar Stalinning jeke biyligine eshqanday qauip tóndirmegen-mys.
Bizshe bolsa, búl óte-móte qate pikir. Búl Otan tarihyn jәne tarihy prosesti zertteushi adam ýshin keshirilmeytin qate. Nelikten?
Keshe jәne býgin artta qalghan hәm damymaghan halyq, belgili bir uaqyttan keyin bәribir birinshi boludyng jolyn tabady. Sodan keyin ol damyghan jәne joghary damyghan halyq, últ pen memlekette ainalady. Tarihta múnyng mysaly kóp.
Stalindik újymdastyru, Qazaqstan men Ukrainada bolghan ashtyq, 1937-1938 jyldarda stalindik sayasy qughyn-sýrgin sayasaty HH ghasyrdyng birinshi jartysynda bizding halyqtardyng tәuelsiz memleket men halyq boluyna ýlken kedergi jasady. HH ghasyrdyng basynda osy eki halyqtyng da ózderining últtyq-patriottyq intelliygensiyasy men últtyq-demokratiyalyq sayasy partiyalary bolghan edi. Bizding jaghdayda, Alash partiyasy. 1918-1920 jyldarda azamattyq soghystyng qiyn kezenderinde búl partiya qazaq halqynyng mýddesin mýmkindiginshe qorghaugha tyrysty. 1920-1937 jyldarda olar Qazaqstanda qayta qúrudy bastaghan, biraq Stalin men onyng seriktesteri búlardyng Stalindik sayasatqa moyynsúnbaytyn jәne ýndemey qalmaytynyn týsingen kezde, úljandy qazaq nemese ukraiyn, t. b. azamattardy «fashistik-nemis tynshysy», «japondyq shpion», «kapitalistik barlau qyzmetining tynshysy», «Stalindi jәne onyng seriktesterin óltiruge tyrysty» degen sekildi kóptegen jalamen qúghyn-sýrgingi úshyratty. Balalaryn, olardyng tikeley tuystaryn jәne dostaryn týgel qúrtty.
Múnyng bәri Stalinning Kremliding taghyna otyru ýshin imperlyq, úlyderjavalyq syrtqy jәne ishki sayasattyn jýzege asyrghanyn kórsetedi jәne dәleldeydi.
Kerimsal Júbatqanov,
Qazaq-Orys halyqaralyq uniyversiytetining dosenti, tarih ghylymdarynyng kandidaty
Abai.kz