«Biznesting jol kartasy» alayaqtyqqa iytermeley me?..
QR Ýkimetining 2019 jylghy 24 jeltoqsandaghy № 968 qaulysyna sәikes atqarylyp jatqan «Biznesting jol kartasy-2025» biznesti qoldau men damytudyng memlekettik baghdarlamasy jergilikti biylikting qolymen oryndalady.
Bylay qaraghanda, búl eldegi kәsipkerlikti damytudyng tómengi satysy retinde óte jaqsy oilastyrylghan. Júmyssyzdar men kәsipti jana bastaghandar «Atameken» Últtyq kәsipkerler palatasynda arnayy kurstan ótip, kәsipkerlik bilim alady, sosyn jergilikti biylik oghan budjetten arnayy bólingen qarjyny grant esebinde konkurstan iriktep bólip beredi. Búl irikteu bastapqy kezde birshama aiqay tughyzyp, bertin kele barynsha ashyq týrde úiymdastyrylyp jatyr. Biraq búnyng «alaydasy» azaymay túr.
Byltyr ótkizilgen jergilikti osynday sharalar kezinde birshama shalaghaylyq anyqtalyp otyr. Ony naqty óz basynan keshken azamat óz dәiekterimen bólisti. Jaghday astanada oryn alghan.
Ózin jariyalaudy jaratpaghan astanalyq ziyatker azamat, últtyq dәstýrge qatysty óndiriske avtorlyq patent alyp, «Biznesting jol kartasy-2025» jobasyna qatysqysy keledi. Alayda, jariya etilmegen ereje boyynsha әleumettik әljuaz toptargha basymdyq beriletini mәlim bolghasyn, ol amalsyz óz jobasyn talapqa say keletin JShS arqyly qatysugha dushar bolady, seriktestikting eki qúryltayshysy bar eken, bireui - 25 jasar jigit te, ekinshisi mýgedek bolghandyqtan útu mýmkindigi zor bolyp, aqyrynda shynynda 5 mln tengelik grantqa әlgi seriktestik ie bolady. Jobanyng barlyq әzirlenuine bastan-ayaq qatysqan keyipkerimiz biraq grantty ózi paydalana almaytyn edi, onyng resmy әlgi JShS-ke qúryltayshy da, basshy da bolmaghandyqtan, amalsyz seriktestikting 25 jasar basshysymen patentin paydalanugha, paydanyng teng jartysyn bólisuge kelisedi. Biraq jana biznesting ayaqqa túruy 1 jylda bolmaytyny beseneden belgili, paydanyng da bola qoymasyn jaqsy bilse de, ózining ónimin shygharugha, halyqqa úsynugha mýddeli boldy – basqa múrsaty da bolmady. Aqyry ne boldy?
Álgi JShS grant boyynsha seh ashugha barlyq kerek-jaraqtardy alady, oghan basynda barlyq kenesi men aqylyn bizding keyipker beredi de, jaghdaydy ózgertudi birneshe ret úsynsa da, seriktes tarapynan bas tartylady. Sheginer jer joq. Onyng ýstine әlgi jas basshynyng tuysynyng basqa biznesi bar eken... Búl basqa taqyryp әriyne. Qysqasy alynghan grantty basqarugha, paydany bólisuden búl tolyq shettetiledi, eshbir aqparat ta, payda da joq. Serikteske búnyng jobasy grant alyp shyghugha ghana qajet bolghany anyq.
Áriyne, keyipkerimiz ózining qansha jylghy innovasiyalyq jobasyna kózayym bola almasa da, onyng qynjylysy ol emes – memlekettik sayasattyng ayaqasty bolyp, kәsipkerlikti damytugha emes, alayaqtyqty tuyndatugha júmsalyp jatqandyghy.
Sebebi, búl jerde bizdinshe, әkimshilik tarapynan ne bilmestik, ne qasaqana shalaghay úiymdastyru oryn alyp otyr.
Birinshiden, әleumettik әljuaz toptardy jana kәsipkerlermen qosyp jarystyru mýldem aqylgha da, qisyngha da syimaydy. Árbir әleumettik topty óz aldyna derbes qarastyruy kerek edi.
Ekinshiden, atqarylghan grant boyynsha esepteme әlgi súraqtardy nege der kezinde anyqtamady, nege alynghan grant óndiriske júmsalmady? Nege memlekettik sayasattyng kózdelgen talaby men nysanasy atqaru kezinde ózgerip ketti? Búghan kim jauap beredi? Osy súraqtardy qoyyp, jergilikti biylikke mynany jazghan: «...Búl jaghdaydy biylghy 2021 jyly úiymdastyrylatyn sharada nazargha aludy súraymyn jәne búl joly barynsha әdil әri obektivti ótedi degen ýmittemin. Atalmysh jobanyng naqty maqsattargha júmsalghanyn tekseru Sizding basqarmanyng qúzyry ekenin eskere otyryp, onyng nәtiyjesimen meni qosa aqparattandyruynyzdy súraymyn».
Keyipkerding alghan jauaby kisi kýlerlik: «2015 jylghy 29 qazandaghy № 375-V Qazaqstan Respublikasy Kәsipkerlik kodeksining (búdan әri- Kodeks) 5-babynyng 1-tarmaghy negizinde әrkimning kәsipkerlik qyzmet erkindigine, óz mýlkin kez kelgen zandy kәsipkerlik qyzmet ýshin erkin paydalanugha qúqyghy bar. Sondyqtan ... JShS-men ornaghan kelispeushilik jaghdayy boyynsha 2015 jylghy 31 qazandaghy № 377-V Qazaqstan Respublikasynyng Azamattyq prosestik Kodeksine sәikes sotqa jýginu qajet... Kodekste belgilengen ózge de jaghdaylardy qospaghanda, kәsipkerlik subektisining kelisiminsiz jariya etilmeytinin jәne 9 tarmaghyna sәikes Qazaqstan Respublikasynyng zandarynda kózdelgen jaghdaylardy qospaghanda, memlekettik organdar men olardyng lauazymdy adamdary lauazymdyq (qyzmettik) mindetterin oryndauyna baylanysty ózderine belgili bolghan kommersiyalyq qúpiyany qúraytyn aqparatty kәsipkerlik subektisining kelisiminsiz taratugha jәne (nemese) paydalanugha qúqyly emestigin habarlaydy», - dep әri aqyl aitypty, әri taqyrypty basqa jaqqa búrmalap, azamatty aqymaq etuge tyrysypty. Keyipker óz hatynda kommersiyalyq qúpiya turaly eshbir talap etpese de, әngimeni qasaqana soghan sayyp, әkimshilik ózderi bólgen granttyng qalay paydalynylghanyn tekserip, dúrys monitoring jasaudyng ornyna, qoghamdyq ortada ashyq esep beruding ornyna, kommersiyalyq qúpiyany syltauratyp, alayaqtyqty kólegeylep otyrghanday synaydy anyq tanytady.
Ne deymiz?! Bәri belgili, anyq, búltarysy joq mәsele: Alayaqtyqqa qúrban bolghan memlekettik baghdarlamanyng ahualy sol bayaghy.
Serik Erghaliy
Abai.kz