Byltyr biz elimizding tәuelsizdigining jiyrma jyldyghyn atap óttik. Búl tarihy ólshem boyynsha onsha úzaq uaqyt emes, biraq qazirgi HHI ghasyrdaghy uaqyttyng kosmostyq jyldamdyqpen ótuine qaraghanda, az da uaqyt emes. Sol kezde dýniyege kelgen sәbiyler qazir er jetip, bilim alyp, júmysqa túryp, otbasyn qúryp, sanaly ómirdi bastady. Yaghni, osy uaqyt ishinde elimizde bir úrpaq ósip jetildi. Olay bolsa, osy jiyrma jylda qazaq halqy ózining sayasy tәuelsizdigin nyghaytuda, ruhany mәdeniyetin jetildirude, әleumettik ekonomikasyn damytuda qanday jetistikterge qol jetkizdi nemese neden kenje qaldy? Gazet avtory osy mәseleler jóninde sóz qozghaydy.

Bizding qazirgi resmy qoghamdyq aqparat qúraldarynyng aituyna qaraghanda, elding damuy oidaghyday ótude. Qoghamymyz demokratiyalyq jolmen damyp, ekonomikamyz qarqyndy ósip, ruhany mәdeniyetimiz gýldenip keledi eken. Al oppozisiyalyq aqparat qúraldarynyng aituynsha, bәri kerisinshe: qoghamymyzdaghy sayasy jýie avtoritarlyq jolgha týsip, biylikte jemqorlyq kýsh alyp, ekonomikada biz әli ótken ghasyrdyng toqsanynshy jyldaryndaghy kórsetkishting dengeyine de jetken joq ekenbiz. Ruhany salada halqymyz moralidyq azghyndyqqa týsip, últtyq qasiyetinen aiyrylyp, assimilyasiyalanyp barady eken. Olay bolsa, osy qarama-qayshy pikirlerding qaysysy dúrys jәne aqiqat-shyndyq kimning jaghynda, soghan jauap izdep kóreyik.

Byltyr biz elimizding tәuelsizdigining jiyrma jyldyghyn atap óttik. Búl tarihy ólshem boyynsha onsha úzaq uaqyt emes, biraq qazirgi HHI ghasyrdaghy uaqyttyng kosmostyq jyldamdyqpen ótuine qaraghanda, az da uaqyt emes. Sol kezde dýniyege kelgen sәbiyler qazir er jetip, bilim alyp, júmysqa túryp, otbasyn qúryp, sanaly ómirdi bastady. Yaghni, osy uaqyt ishinde elimizde bir úrpaq ósip jetildi. Olay bolsa, osy jiyrma jylda qazaq halqy ózining sayasy tәuelsizdigin nyghaytuda, ruhany mәdeniyetin jetildirude, әleumettik ekonomikasyn damytuda qanday jetistikterge qol jetkizdi nemese neden kenje qaldy? Gazet avtory osy mәseleler jóninde sóz qozghaydy.

Bizding qazirgi resmy qoghamdyq aqparat qúraldarynyng aituyna qaraghanda, elding damuy oidaghyday ótude. Qoghamymyz demokratiyalyq jolmen damyp, ekonomikamyz qarqyndy ósip, ruhany mәdeniyetimiz gýldenip keledi eken. Al oppozisiyalyq aqparat qúraldarynyng aituynsha, bәri kerisinshe: qoghamymyzdaghy sayasy jýie avtoritarlyq jolgha týsip, biylikte jemqorlyq kýsh alyp, ekonomikada biz әli ótken ghasyrdyng toqsanynshy jyldaryndaghy kórsetkishting dengeyine de jetken joq ekenbiz. Ruhany salada halqymyz moralidyq azghyndyqqa týsip, últtyq qasiyetinen aiyrylyp, assimilyasiyalanyp barady eken. Olay bolsa, osy qarama-qayshy pikirlerding qaysysy dúrys jәne aqiqat-shyndyq kimning jaghynda, soghan jauap izdep kóreyik.

Búl súraqtargha dúrys jauap tabu ýshin, biz әueli memleket qúrushy últ degenimiz ne, onyng últtyq mýddesi qalay qorghaluy kerek jәne ol memleket qúrushy últ retinde tolyqqandy damuy ýshin, onyng qanday belgileri boluy shart degen súraqtar qoyyp, onyng teoriyalyq negizin anyqtap, qazirgi kezde ol elimizding ómirinde qalay iske asyp jatqanyn bilsek, shyndyqtyng kimning jaghynda ekenin naqty biluge bolady.

Últtyng qalyptasuy - búl tarihy prosess, ol alghashqy qauymdyq qúrylystan bastalyp, belgili bir qoghamdyq-ekonomikalyq formasiyalardyng ózgeruining әserinen rugha, taypagha, onan últqa ainalyp, damyp otyrady. Bylaysha aitqanda, halyqtyng últqa ainaluy adamzat balasynyng qoghamdyq, әleumettik, ruhany damuynyng eng jogharghy satysy deuge bolady.

Últ bolyp qalyptasu ýshin, onyng territoriyasy, ekonomikasy, mәdeniy-tildik ortasy boluy kerek jәne ol últ osy qúndylyqtardyng iyegeri bolyp, soghan qojalyq etui tiyis. Sonda  ghana ol últ ózining últtyq sanasyn qalyptastyryp, últtyq qúndylyqtaryn jasap, últtyq mýddesin qorghap, ony әri qaray damytuyna mýmkinshiligi bolady.

Qazirgi kezde jer betinde týgeldey bir tektes últtan túratyn memleket joq dese de bolghanday. Kóp memleketterde birneshe últ ómir sýredi, nemese birneshe últ ókilderi túrady. Biraq ta kópshilik memleketter sol memlekette ómir sýretin últtardyng bireuining atymen atalady jәne ol memleket qúrushy, tituldy últ bolyp sanalady. Sondyqtan ol memleketting halqy bir ortaq tilde, yaghny memleket qúrushy últtyq tilinde sóilep, aldaryna bir ortaq maqsat qoyyp, sol ýshin kýresedi. Memleket qúrushy últ sol memleketting territoriyasynda tarihy qalyptasqan jәne últtyq qúramy basqa últtargha qaraghanda san jaghynan anaghúrlym basym bolugha tiyis.

Býgingi Qazaqstandaghy memleket qúrushy qazaq halqynyng últ bolyp qalyptasuynda osy belgilerding bәri bar. Biraq ta qazaq halqynyng últ bolyp qalyptasuyndaghy bir әlsiz jeri - ol tarihy damu barysynda qoghamdyq-ekonomikalyq formasiyalardyng kapitalistik satysynan ótpeui. Múnyng basty sebebi - qazaq halqynyng birneshe ghasyrlar boyy patshalyq Reseydin, onan keyin qyzyl imperiyanyng otary bolyp, ózining basynda biyligining bolmauy.

Áriyne, jetpis jyldyng ýstinde qyzyl imperiyanyng qúramynda bolghan kezde respublikamyzda industriya damyp, óndiris oryndary, qalalar salynghany ras. Biraq ta qalalarda túratyn halyqtyn, óndiris oryndarynda isteytin júmysshylardyng basym kópshiligi basqa últ ókilderi bolyp, qazaqtar auyldyq jerde mal sharuashylyghymen ainalysugha mәjbýr boldy. Osynday sebepterding saldarynan qazaq halqynyng әleumettik qúrylymy negizinen sharualar taby bolyp, olardyng qoghamdyq dýniyetanymy últtyq sanasynyng uaqyt talabynan kenje qaluynyng sebebi sondyqtan.

Últ tolyqqandy últ bolyp qalyptasyp, damuy ýshin, onyng últtyq sanasy, últtyq qúndylyghy jәne últtyq mýddesi boluy kerek. Olay bolsa, býgingi kýni qazaqtar ózderining sayasy tәuelsizdigin alyp, egemendi el bolghannan beri ótken jiyrma jyldyng ishinde últtyq sanasyn qalyptastyryp, últtyq qúndylyqtaryn qadirlep, últtyq mýddesin qorghauda qabiletti el bola aldy ma? Osyghan oy jýgirtip kórelik.

Últtyq sana. Birinshi kezekte búghan iydeologiyany, psihologiyany, mentaliytetti, patriotizmdi jәne tәrbiyeni jatqyzamyz. Qazaq halqy óz aldyna derbes memleket bolyp, kóshpendi ómir saltymen ómir sýrgende onda negizinen rulyq sana basym boldy. Sol kezde qazaq qoghamynyng ómir salty soghan beyimdelgen bolatyn jәne ol kezdegi adamdar atalas, rulas bolyp toptasyp ómir sýrdi. Búl ýrdis Reseyge otar bolghannan keyin de ózining jalghasyn tapty. Tek jiyrmasynshy ghasyrdyng bas kezinde bolishevikterding qazaqtardy kýshtep újymshar, kensharlargha ornalastyruyna baylanysty jәne totalitarlyq jýiening internasionaldyq iydeologiyasynyng saldarynan rulyq sana әlsirep, kosmopolittik sana kýsh ala bastady.

Qazirgi kezde qoghamymyzda iydeologiya jóninde sóz bola qalsa, adamdardyng sanasyna Kenes Odaghy kezindegi kommunisttik iydeologiya elesteydi. Ol iydeologiya bir jaqty, taptyq maqsatqa beyimdelgen iydeologiya bolatyn. Ony Kenes Odaghynyng kommunisttik partiyasy orystardyng úly derjavalyq, shovinistik sayasatynyng yqpalyn dýnie jýzine taratu ýshin paydalandy. Sonymen qatar olardyng maqsaty Kenes Odaghynda túratyn basqa últ ókilderin orystandyru ýshin, olardy «sovettik ómir saltymen» ómir sýruge, yaghny orys tilinde sóilep, orystardyng mәdeniyetin qabyldap, solardyng salt-dәstýrimen ómir sýruge mәjbýrleu bolatyn.

Jetpis jyldyng ýstinde totalitarlyq biylikting jýrgizgen sayasatynyng saldarynan adamdardyng psihologiyasy ózgerip, kóp adamdar demokratiyalyq prinsippen ómir sýruge bolatynyna senimsizdikpen qarady. Onyng ýstine qazaq halqynyng sanasynda feodaldyq-patriarhaldyq dәuirden qalghan, shyghys halqyna tәn mentaliytet te bar bolatyn. Ol mentaliytetting negizgi sipaty - әleumettik ómirdegi enjarlyq, qoghamdyq ómirdegi samarqaulyq jәne jay halyq biylikke qarsy kelmey, sheneunikterding zansyz әreketine tózimdilik kórsetip, olardyng aitqanyn eki etpey oryndaugha tiyis degen týsinik.

Qazaq halqynyng osynday kónbistik mentaliytetin paydalanyp, qazirgi sheneunikter óz mindetterine jauapsyzdyqpen qarap, kóbine ózinen joghary basshylargha qaytkende jaghynudyng qamyn oilap, halyqqa oiyna kelgenin isteude. Sonymen qatar qazaqtar qoghamdyq-ekonomikalyq formasiyanyng kapitalistik satysynan ótpegendikten, olardyng sanasynda búrynghy rulyq qauymdaghy aghayynshyldyq, tuysqandyq psihologiya әli saqtalghan. Sondyqtan qogham ishinde zandardyng oryndalmauy, әdilettikting bolmauy saldarynan adamdar biylikke senimsizdikpen qarap, kóbine óz sharualaryn tez sheshu ýshin, qaytkende sheneunikterge para beruding jolyn qarastyrady. Osydan keyin qogham ishinde zansyzdyq payda bolyp, adamdardyng otanyna degen patriottyq sezimi әlsirep, әrkim ózining jeke basynyng mýddesin qoghamdyq mýddeden joghary qoyatyn bolady. Múnyng bәri halyqtyng últtyq sanasynyng qalyptasuyna ziyanyn tiygizip, últtyq iydeologiyamyzdy jasaugha kedergi keltirude.

Últtyng últ bolyp qalyptasyp, damuy ýshin, últtyq sanadan keyingi manyzdy oryn alatyn mәsele - últtyq qúndylyq. Últtyq qúndylyqqa últymyzdyng mәdeniyetin, әdebiyetin, ónerin, muzykasyn, sportyn jatqyzamyz. Búl saladaghy qazirgi qoghamnyng jaghdayyn әdebiyetting auyr ahualynan ghana kóruge bolady. Al sport bolsa, elding memlekettik imidji ýshin ghana damyp, búqaralyq sport búghyp jatyr.

Últtyq mýdde. Últtyq mýdde degenimiz - sol últtyng ruhani, әleumettik, qoghamdyq damuynda sheshushi roli atqaratyn onyng basty belgileri. Bizding payymdauymyzsha, býgingi kýni qazaq halqynyng memleket qúrushy últ retinde onyng basty mýddeleri - tәuelsizdigimizding nyghangy, jerimizding tútastyghy, tilimizding damuy, dinimizding saqtaluy, salt-dәstýrimizding órkendeui.

Tәuelsizdigimiz turaly sóz jýzinde aityludan kende emes jәne jylda 16 jeltoqsanda ony atap ótudi úmytpaymyz. Biraq ta tәuelsizdikting shyn mazmúnyna ýnilip, oghan saraptama jasap, ghylymy bagha berip jatqan eshkim joq.

Tәuelsizdik - sayasi, ekonomikalyq, ruhany bolyp ýsh salagha bólinedi. Qazirgi kezde halyqaralyq qauymdastyq moyyndaghan sayasy tәuelsizdigimizding bar ekeni ras. Biraq ta ol - ekonomikalyq jәne ruhany tәuelsizdikpen bekimese, uaqyt óte kele ol tәuelsizdik qúr deklarasiyagha ainalyp, ózining mazmúnynan airyluy mýmkin. Býgingi kýni bizding tәuelsizdigimizge osynday qauip tónip túr.

Eger de ekonomikalyq tәuelsizdikke keletin bolsaq, ekonomistterding aituyna qaraghanda, elimizge azyq-týlikting 70 payyzy, jenil ónerkәsip tauarlarynyng 95 payyzy syrttan әkelinedi eken. Yaghni, búl degenimiz - óz elimizde halyq tútynatyn tauarlardy shygharu joqtyng qasy degen sóz. Onyng ýstine biyldan bastap Resey, Belarusipen Kedendik odaqqa kirdik, kelesi jyldan bastap osy ýsh memleket ortaq ekonomikalyq kenistik qúrmaq. Ol degenimiz - ýsh el arasynda shekara ashyq bolyp, tauar, kapital jәne júmys kýshi erkin bәsekelestikte bolady degen sóz. Sol kezde tauar óndirmeytin bizding әljuaz kәsiporyndar, bankrotqa úshyrap jatqan bankirler, mamandyghy joq, bazarda arba sýirep, kóshe sypyryp jýrgen adamdar Reseyding oligarhtarymen qalay bәsekege týspek?

Múnyng bәri bolashaqta Resey preziydenti Vladimir Putinning aituynsha: «Euraziya odaghyn» qúrumen ayaqtaluy tiyis» eken. Olay bolsa, bizge keleshekte ekonomikalyq tәuelsizdigimizben birge sayasy jәne ruhany tәuelsizdigimizden de aiyrylyp, qaytadan búrynghy metropoliyagha bodan bolu qaupi tónip túr.

Elimizding tәuelsizdiginen keyingi qazaq ýshin eng manyzdy qúndylyq, ol - jer mәselesi. Qazaqstanda jerdi jeke menshikke satu jóninde zang qabyldanghannan beri búl da ýlken problemagha ainalyp otyr. Sebebi respublikamyzda auyl sharuashylyghyna qolayly, qúnarly jerlerdi qaltasy qalyng latifundister menshiktenip alghan. Auyldyq jerde túratyn qarapayym halyq azdaghan maldaryna jayylym, jem-shóp әzirleytin jer tappay qiynshylyq kórude. Onyng ýstine ýlken qalalardyng manyndaghy bos jerlerdi sheneunikter ózining jaqyn-juyq, tughan-tuysqandaryna ýlestirip berip, baspanasy joq adamdar ýy salugha zang boyynsha tiyisti 10 sotyq jerlerin de ala almay jýr. Osy mysaldardyng ózinen respublikamyzda jer mәselesine baylanysty problemalardyng qanshalyqty kýrdeli jaghdayda ekenin biluge bolady.

Qazaq ýshin óte manyzdy әri kýrdeli súraq jәne ruhany tәuelsizdigimizding negizi bolyp tabylatyn, ol - til mәselesi. Qazaqstan Reseyge bodan bolghannan keyin, qazaq tili qoghamdyq qatynas tili boludan shettetile bastady, sebebi is qaghazdary orys tilinde jýrgizildi. Sonynan Kenes Odaghy ornaghannan keyin de birneshe ghasyrlar boyy qoldanysta bolghan arab qarpi әueli latyn, sonynan kirillisagha auystyrylyp, búryn músylmansha sauatyn ashqan adamdar bir kýnde sauatsyzdar qataryna qosylyp, ómirding qoghamdyq damuyna belsendi qatysa almady. Onyng ýstine Kenes Ýkimeti orystandyru sayasatyn jýrgizip, qalalyq jerlerde orys tilin bilmesen, júmys istep, nan tauyp jey almaytyn jaghdaygha jetkizdi. Sondyqtan kóp adamdar amalsyz balalaryn oryssha oqytyp, bolmasa aralas mektepter ashyp, qalay bolghanda da orys tilin ýiretu basty maqsat boldy. Sonyng saldarynan qazaq últynyng bir bóligi assimilyasiyagha úshyrap, últtyng qasiyetinen aiyryla bastady.

Elimiz sayasy tәuelsizdigin alghanymen, assimilyasiyalanu prosesi әli de jalghasyn tabuda. Sebebi ýkimet basyna biylikke kelgen sheneunikter sol búrynghy kommunistik iydeologiyada tәrbiyelenip, oryssha oqyghan adamdar bolatyn jәne is qaghazdary elimiz tәuelsizdik alghannan keyin de sol búrynghy orys tilinde qalyp qoydy. Onyng ýstine biylik Qazaqstan kóp últty memleket, sondyqtan internasionaldyq iydeologiyany ústanuymyz kerek dep, memleket qúrushy qazaq últynyng qúqyghyn kóp diasporalardyng qataryna qosyp, solarmen tenestirip qoydy. Eger de qazaq últynyng últtyq mýddesi turaly kim sóz qozghasa, oghan «últshyl» degen kinә taghyp, onday adamdargha qarsy qoghamdyq pikir tudyrugha tyrysady. Memlekettik til degenimiz - búl elimizding tәuelsizdigining - tuy, gerbi, әn úrany, astanasy siyaqty, últtyq simvoldarynyng biri. Konstitusiyamyzda «Qazaq tili - memlekettik til» dep jazylghan. Soghan qaramastan býgingi kýnge deyin til problemasy sheshimin tabudyng ornyna, uaqyt ótken sayyn kýrdelenip barady.

Qazaq halqy islam dinin qabyldaghanyna on ghasyrdan asty. Sonan beri onyng últtyq mәdeniyeti qúran qaghidalarymen sәikestendirilip, tili arab sózderimen bayyp, salt-dәstýri músylman órkeniyetimen ýndesip, sonyng saldarynan qazaq halqynyng últtyq sanasy qalyptasyp, últtyq qúndylyqtary payda bolyp, últtyng mýddesin qorghay alatyn irgeli el bolyp tariyhqa engen bolatyn. Keyinnen birneshe ghasyrlar boyy tili basqa, dini basqa, salt-dәstýri basqa patshalyq Reseyge, sonynan ateistik qyzyl imperiyagha bodan bolyp, ózining ata dini islamnan, músylman órkeniyetinen, shyghys mәdeniyetinen qol ýzip, ózining últtyq ruhany qúndylyqtarynyng kóbinen aiyrylyp qaldy.

Elimiz tәuelsizdik alghannan keyin parlamentimiz din jóninde liyberaldyq әlsiz zang qabyldauyna baylanysty týrli diny sektalar kóbeyip, halqymyzdyng diny sauatsyzdyghyn paydalanyp, adamdargha jalghan diny qaghidalaryn uaghyzdap, kóp adamdardy teris jolgha týsirdi. Árbir tәuelsiz últtyng ózine tәn últtyq beynesi bolugha tiyis. Ol últtyq beyne sol últtyng tarihy qalyptasqan salt-dәstýri bolyp tabylady. Sol siyaqty qazaq halqynyng da ózine tәn últtyq belgisi bar. Ol - qazaq halqynyng kóshpendi ómir saltyna beyimdelip, qalyptasqan últtyq salt-dәstýri.

Búryn qazaq halqy әdet-ghúryp, salt-dәstýrge óte bay halyq bolatyn. Kýndelikti túrmys-tirshilikke, otbasyn qúrugha, bala tәrbiyesine baylanysty әdet-ghúryp, yrym-joralar qazaq halqynyng ómir saltynda berik oryn alatyn. Ókinishke qaray, ótken ghasyrdyng bas kezinde qazaqtar zorlyqpen otyryqshyldyqqa kóshuine baylanysty tarihy qalyptasqan salt-dәstýrinen, ruhany mәdeniyetinen aiyrylyp, «sovettik ómir saltymen» ómir sýruge mәjbýr boldy. Endi tәuelsizdik alghanymyzgha jiyrma jyl bolsa da, qazirgi jastar últtyq salt-dәstýrinen, últtyq mәdeniyetinen, últtyq bolmysynan aiyrlyp, dәstýrsiz últqa ainalyp barady.

Elimizding sayasy tәuelsizdigin alghanyna jiyrma jyl toluyna baylanysty últtyq sanamyzdyng dengeyine, últtyq qúndylyghymyzdyng saqtaluyna, últtyq mýddemizding qorghaluyna oy jýgirtip kórsek, kónilge qonbaytyn jaghdaylar óte kóp eken. Eger de últtyq sanamyzgha keletin bolsaq, qazirgi qazaq qoghamynda rulyq sanadan bastap, kosmopolittik sanagha deyingi neshe týrli iydeyalar oryn alyp, adamdardyng dýniyetanymyn, ómirge kózqarasyn qalyptastyratyn, bәrin bir maqsatqa júmyldyratyn últtyq iydeologiya jasaugha mýmkinshilik bolmay otyr. Múny keybireuler demokratiyanyng zany dep týsindirgileri keledi, al shyn mәnisinde búl naghyz anarhiya bolyp tabylady.

Últtyq qúndylyq turaly da osyny aitugha bolady. Búrynghy qazaqtyng ómir saltyna baylanysty qalyptasqan ruhany jәne materialdyq qúndylyqtar kýndelikti ómirde qoldanys tappay, úmyt boluda. Ony keybir bilgishter eskilikting qaldyghy dep qazirgi jas úrpaqtyng sanasynan alastap, bolashaq qazaq halqynyng bolmysyn últsyzdandyru sayasaty jýrip jatyr. Osy ýrdis osylay jalghasa berse, bolashaq úrpaq últtyq qasiyetinen airylyp, tolyqtay assimilyasiyalanu qaupi bar.

Últtyq mýddeni qorghau sayasy biylikting tikeley mindeti bolugha tiyis, biraq ta qazirgi biylikting jýrgizip otyrghan sayasaty bizding últtyq mýddemizge qarsy baghyttalghan deuge bolady. Mysaly, «Qazaqstandy kóp últty memleket deu, jerdi jeke menshikke satu, «Euraziya odaghyn» qúru iydeyasy, «Ýsh túrghyly til» turaly, «Qazaqstandyq últ» jasau mәselesi - osynyng bәri qazaqtyng últtyq mýddesine ziyandy, strategiyalyq qate sayasat bolyp tabylady.

Demokratiyalyq elderde memleket qúrushy tituldy últtyng mýddesi turaly dauryghyp eshtene aitpaydy, qayta sóz jýzinde barlyq últ teng qúqyly, jeke adam qúqyghy bәrinen joghary boluy kerek degen qaghida úsynady. Biraq ta kýndelikti ómirde memleket basqaryp otyrghan sayasy biylikting maqsaty men is-әreketi - qaytkende de birinshi kezekte memleket qúrushy tituldy últtyng últtyq mýddesin qorghau. Eger de biylik onday sayasat jýrgizbese, halyq olardy patriot emes dep, kelesi saylauda basqa sayasy kýshke dauys berip, olardy ornynan ketiredi. Al bizde bolsa bәri kerisinshe, sóz jýzinde últtyq mýdde jóninde kóp aitylady da, is jýzinde basqasha isteledi.

Eger de qazaq elin salystyrmaly týrde bәiterekke tenesek, ol bәiterek dúrys ósui ýshin, oghan kýnning jyluy, qúnarly topyraq jәne qorek kerek. Sol siyaqty qazaq elining de dúrys órkendep, damuy ýshin, onyng últtyq mýddesi qorghalugha tiyis.

Aghashtyng gýldenip ósuinde onyng tamyry qanday roli atqarsa, últtyng ómir sýrip damuynda jastar sonday roli atqarady. Býgingi kýni «Qazaq eli» degen bәiterekke qauip tónip túr. Sebebi ol aurugha shaldyqqan. Ol aurudyng aty assimilyasiya jәne jemqorlyq. Búl eki aurudyng payda boluy bir-birine baylanysty. Sebebi ana tilin, ata saltyn úmytyp mәngýrttengen adamda otanyna degen patriottyq sezim, halqyna degen meyirimdilik bolmaydy. Sonan keyin óz qara basynyng mýddesin oilaytyn jemqorlar payda bolady.

Oghan dәlel - últymyzdyng bolashaghy qazirgi jastarymyzdyng kóbi ana tilin, ata-saltyn bilmeydi, sondyqtan ony syilamaydy. Yaghni, búl degeniniz - bolashaqta qazaq halqy ózining qúndylyqtaryn jasap, ony damyta almaydy degen sóz. Olay bolsa, ol últ tamyry solyp, quraghan aghash siyaqty ózining tirshilik ómirin toqtatady. Býgingi kýni qazaq últynyng basyna osynday qauip tónip túr. Endi osy apattan qútyludyng qanday joly bar?

Qazirgi kezde qazaqtyng últtyq mýddesi turaly aitqandy tyndaytyn biylik, ony qoldaytyn halyq bolmay túr. Biraq ta múnyng bәri uaqytsha jaghday. Erteng biylik auysyp, qoghamda ózgeris bolghanda, búl mәsele birinshi bolyp algha shyghady. Sonda qazaq halqy ózining konstitusiyalyq qúqyghyn biyikten talap eteri anyq. Osynday jaghday bola qalghan kýnde qoghamymyzda týsinbeushilik, qarama-qayshylyq bolmauy ýshin, qazirden halqymyzdyng últtyq mýddesin anyqtap alyp, ony beybit jolmen sheshuimiz kerek.

Býgingi kýni qazaq qoghamynda bes sayasy qozghaushy kýsh bar, olar - halyq, biylik, ziyalylar, oppozisiyalar jәne patriottar. Aldaghy uaqytta osy bes sayasy kýsh ózara kelisimge kelip, bәrining basyn biriktiretin últtyq iydeologiya qabyldap, aldaryna ortaq maqsat qoyyp, soghan jetuding jolyn izdeui kerek. Sonda ghana qoghamda ómir sýretin barlyq halyq últyna, dinine, nәsiline, jasyna, jynysyna qaramay, beybit tatu-tәtti, salauatty ómir sýrip, baqytqa qol jetkizeri anyq.

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 21 (149) 16 mamyr 2012 jyl